poole. Töö, teadmine ja ilu nautimine on siin üksteisest eraldatud, kuid moodustavad ühtlasi omapäraste vaimse elu suundade sünteesi. Fröbeli pedagoogikas tuleb kindlasti esile tõsta ühe tähtsa joonena lapse isetegevuse printsiipi. Tema teene seisneb selles, et ta on isetegevust sügavamalt mõistnud kui pedagoogid enne ja pärast teda. Isetegevust ei ole Fröbel kunagi käsitanud ainult funktsionaalselt, ainult formaalse jõudude arendamisena. Ta uskus kaljukindlalt lapses olemasolevasse tungisse ette aimata elumõtet interpreteerivaid seoseid. Sellest põhimõttest lähtudes on mõistev ka see tugev rõhk, mida ta pani fantaasiale kui organile, mis võimaldab haarata neid mõtteseoseid ja milles nähtavat ühendatakse nähtamatuga. Laps ei taha mitte ainult tegutseda ja teada, vaid temas on tung Jumala tunnetuse järele. Fröbeli pedagoogika üheks püsiva tähtsusega saavutuseks on tunnetus, et vaimse elu ülesehitamine
grupp riigilt nõuab. 2. Riik kui parteistunud institutsioon, mis realiseerib ennekõike valitsevate riigiametnike eesmärke sobitades neid kokku ühiskondlike gruppide, kellega on vajalik teha koostööd, huvidega. 3. Riik kui eestkostja, mis lähtub pikaajalistest ja/või üldistest huvidest ja suudab ümber kujundada ühiskonnas eksisteerivate jõudude vahekorda. Mõistagi nähakse huvisid erinevalt. Näiteks ühiskonna sotsiaalse heaolu kontseptsiooni arendamisena; õigluse ja poliitilise stabiilsuse tagamisena jne. Aktuaalne on riigi ja kodanikuühiskonna ning riigi ja indiviidi suhte küsimus; mõjuvõimsate sotsiaalsete huvide ja valitsemisaparaadi vastastikuste suhete küsimus; kuidas sotsiaalne ja majanduslik võim piiravad poliitilist käitumist ja valikuid. Äramärkimist väärivaks peetakse (vt lk 247) esitada ülevaade W. Brunham`i poolt 1982. aastal ilmunud raamatus „The constitution, capitalism and the need for rationalised
kui oma isa poole. Töö, teadmine ja ilu nautimine on siin üksteisest eraldatud, kuid moodustavad ühtlasi omapäraste vaimse elu suundade sünteesi. Fröbeli pedagoogikas tuleb kindlasti esile tõsta ühe tähtsa joonena lapse isetegevuse printsiipi. Tema teene seisneb selles, et ta on isetegevust sügavamalt mõistnud kui pedagoogid enne ja pärast teda. Isetegevust ei ole Fröbel kunagi käsitanud ainult funktsionaalselt, ainult formaalse jõudude arendamisena. Ta uskus kaljukindlalt lapses olemasolevasse tungi ette aimata elumõtet interpreteerivaid seoseid. Sellest põhimõttest lähtudes on mõistetav ka see tugev rõhk, mida ta pani fantaasiale kui organile, mis võimaldab haarata neid mõtteseoseid ja milles nähtavat ühendatakse nähtamatuga. Laps ei taha mitte ainult tegutseda ja teada, vaid temas on tung Jumala tunnetuse järele. 5
seadmete ning inventari korrashoiu tagamise tegevused. Standard praegusel kujul ei hõlma teede, sildade, välistorustike, elektriliinide ega muude rajatiste ning üldjuhul ka hoonestamata kruntide korrashoidu. Samaaegselt sisaldab käesoleva standardi tähenduses määratletud kinnisvara korrashoiu mõiste ka mitmeid selliseid tegevusi, mida majanduse tegevusalade klassifikaator käsitleb väljaüürimisena, kinnisvaraprojektide arendamisena ja kinnisvara inventariseerimisena. 64. EVS 807:2010 kasutajad ja kasutusotstarve Standard on mõeldud kasutamiseks: − kinnisvara omanikele oma kinnisvara korrashoiustrateegia kujundamiseks ja selle alusel tegevuskavade koostamiseks ning kokkulepete sõlmimiseks korrashoiu tagamiseks − ehitiste projekteerijatele nende poolt pakutavate uusehituste või rekonstrueerimiskavade projektlahendite tehnomajanduslikuks põhjendamiseks ehitise ja selle üksikosade eluea jaoks;
(1) mida tuleb õppida, (2) millised õppevahendid ja -allikad on õpilasele töö sooritamiseks vajalikud, (3) milliste etappide või alaülesannetena töö sooritatakse, 4) millist graafikut tuleb töö sooritamisel jälgida ja (5) kuidas annab õpilane oma töö käigust ja tulemustest aru. VII Õpioskused ja nende kujundamine 1. Erinevad lähenemised õpioskuste õpetamiseks. 1) Konkreetsete töövõtete äraõppimisena. 2) Üldise aruka tegevusoskuse arendamisena. Arusaamine, mis on õppimisoskus, näib sõltuvat nii õpetaja isikupärast kui üldistest kasvatuseesmärkide kujutlustest. Kui õpetaja ootab õpilastelt kuulekust ja oma ettekirjutuste täpset järgimist, peab ta esmatähtsaks õpetada õpilastele mitmesuguseid õppimisvõtteid: kuidas lugeda teksti, meelde jätta võõrsõnu, lahendada tüüpülesannet jne. Õpetaja, kelle kasvatusideaaliks on õpilastes iseseisvuse, sh iseseiva õppimise oskuse kujundamine, näeb asja hoopis teisiti
grupp riigilt nõuab. 2. Riik kui parteistunud institutsioon, mis realiseerib ennekõike valitsevate riigiametnike eesmärke sobitades neid kokku ühiskondlike gruppide, kellega on vajalik teha koostööd, huvidega. 3. Riik kui eestkostja, mis lähtub pikaajalistest ja/või üldistest huvidest ja suudab ümber kujundada ühiskonnas eksisteerivate jõudude vahekorda. Mõistagi nähakse huvisid erinevalt. Näiteks ühiskonna sotsiaalse heaolu kontseptsiooni arendamisena; õigluse ja poliitilise stabiilsuse tagamisena jne. 159 Aktuaalne on riigi ja kodanikuühiskonna ning riigi ja indiviidi suhte küsimus; mõjuvõimsate sotsiaalsete huvide ja valitsemisaparaadi vastastikuste suhete küsimus; kuidas sotsiaalne ja majanduslik võim piiravad poliitilist käitumist ja valikuid. Äramärkimist väärivaks peetakse (vt lk 247) esitada ülevaade W. Brunham`i poolt 1982.
annaabi.ee 
