vanemad ning meil oli nende ees hirmus häbi. Vanemad rääkisid politsei onudega veel natuke aega juttu ning siis läksime autodesse ja mind ja mu sõpru viidi koju. Terve tee mõtlesin mis minust saab ja kas ma saan nüüd sellise peapesu, et ma mäletan seda elulõpuni. Jõudsime koju, aeg oli juba hiline, vältisin vanematega kontakti. Läksin voodisse ning jäin selle asja üle järele mõtlema. Minu toa uks läks lahti ja ema tuli mu voodi juurde ning istus, piilusin teda areldi teki serva alt. Siis ta alustas juttu ning küsis minu käest miks me sinna sisse murdsime, alguses vaikisin, aga siis ütlesin, et niisama huvi pärast. Seepeale ütles ema:” Ära kunagi enam niimoodi tee!” Soovis mulle head ööd ja lahkus minu toast. Andre Kauk 7 A. klass
Tammsaare tagasihoidlik isik selle vastu on peitunud laialisele üldsusele ligipeasematuks. Tema palgest palgesse nägemine on suletud olnud väheste lähedate sõprade kinnisesse usaldusringi. Tammsaare kirjanikunime varju on jäänud Anton Hansen. Samas talupoegsuses sündinud kui teisedki ta ümber, samas olustikus kodune, on väike Indrek kehalt nõrgukene, meelelaadilt tasane, unistustes oma ette. Tugevate tooreste jõudude ja karmide kommete keskel iseloomustab seda areldi kaasaelavat poisikest sünnipärane hellus kaasinimeste, loomade ja looduse kohta. Mõni täiskasvanute mõttetu julmus nagu metsik kassitapmine võib tema närvierksat kaastundmust nii hirmsasti erutada, et öösiti hakkab jampsima. Säärasele ülihellale lapsehingele oli kirjanik juba 1902 ilmet andnud visandis ,,Vastukaja". Ka väikesed peavad armastama, nagu oleksid nad suured, sest armastus on see, milles ka väiksed võivad olla suured, kõige suuremad
Sega kokku hakkliha,sibul,muna,sool ja pipar ning tee ühtlaseks massiks. 3.Peksa massi ,et liha jääks paremini kokku. 4.Hakkliha massist vormi väikesed pallikesed ja pane külmkappi. 5.Pese ja koori kartul tükelda kuubikuteks. 6.Pese ja koori porgand ja tükelda kuubikuteks. 7.Koori sibul ja hakki ribateks. 8.Pane vee keema lisan puljongi ja õli. 9.Kui vesi keeb lisan kartuli. 10.Kuumal pannile lisan porgandi ja siis sibula ning passerin. 11.Passeringu lisan supile. 12.Frikadellid keedan areldi potis. 13.Kui frikadellid valmis lisan supile. 14.Maitsestan suppi soola ja pipraga. 15.Serveerin hapukoore ja maitserohelisega. Ahjus küpsetatud friikartulid viineritega tatari kastmes 1.Pane ahi sooja 2.Aseta friikartulid õliga määritud ahjuvormija raputa peale kartulimaitseained. 3.Koori viinerid ja tee otstesse sälgud. 4.Pane viinerid õliga määritud ahjuvormi küpsema. 5.Koori sibul ja hakki hästi peenikeseks. 6
tolmune ja pulstis ja näeb välja täpselt nagu naabrimehe küülik, ja see küülik näib olevat täiesti surnud. Mees jookseb õue, rabab koera käest küüliku, paneb kuhugi peitu ja õhtul, kui on pime, hiilib naabrimehe hoovi küülikupuuride juurde ja pistab surnud küüliku ühte tühja puuri. Järgmisel hommikul mees kiikab üle plangu naabrimehe hoovi, et mis värk on. Ja mis ta näeb -- naabrimees kükitab just SELLE küülikupuuri juures ja hoiab pead kahe käega kinni. Mees läheb areldi naabrimehe juurde, teretab ja küsib: "Mis sa siin teed?" Naabrimees ütleb: "Ma mõtlen." -- "Ja mille üle sa mõtled?" -- "Ma mõtlen selle üle, et üleeile see küülik suri mul maha ja eile hommikul ma matsin ta maha -- ja nüüd on ta surnust üles tõusnud, oma puuri tagasi tulnud ja siin uuesti maha surnud... kuidas on see võimalik!?" Tegelasteks võivad olla soo, ea, rahvuse, ameti, seisundi ja rikkuse vm. tunnuse järgi määratletud
mõttekujutluse ja kunstikavatsuse sugemetega; kommete kujutamisest ja karakterjoonistusest jääb see mulje, et siin midagi olulist ei ole ümbermoondatud. Väike Indrek aitab nii siis vähemalt kaudset pilku heita ala- ja murdeealise Antoni kaetud hingeellu. Samas talupoegsuses sündinud kui teisedki ta ümber, samas olustikus kodune, on väike Indrek kehalt nõrgukene, meelelaadilt tasane, unistustes oma ette. Tugevate tooreste jõudude ja karmide kommete keskel iseloomustab seda areldi kaasaelavat poisikest sünnipärane hellus kaasinimeste, loomade ja looduse kohta. Mõni täiskasvanute mõttetu julmus nagu metsik kassitapmine võib tema närvierksat kaastundmust nii hirmsasti erutada, et öösiti hakkab jampsima. Säärasele ülihellale lapsehingele oli kirjanik juba 1902 ilmet annud visandis ,,Vastukaja". See oli siis väikene Innu, ,,haiglane, kõhn, suure peaga poiss", kes mahalastud jänese silmi vahtides haledalt nutma puhkes : ,,Jänese . . silmad . . . jänes . .
» Becky kõhkles. Tom pidas vaikimist nõusolekuks, pani käsivarre tema piha ümber ja sosistas üsna tasa, suu tema kõrva juures. Ja lisas siis: «Nüüd sosista seda mulle -- just niisama.» Becky tõrkus veidi ja ütles siis: «Pööra nägu kõrvale, nii et sa ei näe, siis ma ütlen. 55 Aga sa ei tohi kunagi kellelegi rääkida -- kas lubad, Tom? Sa ei räägi, eks ole?» «Ei, tõesti, tõesti, ma ei räägi. Noh, nüüd, Becky.» Ta pööras näo kõrvale. Becky kummardus areldi lähemale, kuni tema hingeõhk puudutas Tomi kiharaid, ja sosistas: «Ma -- armastan -- sind!» Siis kargas ta püsti ja jooksis laudade ja pinkide vahel ringi, Tom järel, ning põgenes viimaks ühte nurka, peites näo oma valgesse põllekesse. Tom võttis tal kaela ümbert kinni ja palus: 56 «Nüüd, Becky, on kõik tehtud -- kõik möödas peale suudluse.' ära karda -- see ei ole midagi. Palun, Becky.» Ja ta püüdis põlle ja käsi näo eest ära tõmmata.
ikka ligemale! Kuis ma siis teiega räägin, kui te nii kaugel seisate ja ise olete nii pikk, et minu vanad silmad teie nägugi ei ulatu seletama." Indrek astus eesriide taha ja mõtles sängijalutsi juures peatuda. Aga ka sellest oli direktorile vähe. Ta kutsus Indreku veel lähemale. Ja lõpuks sündiski see, mida poiss oli kartnud: direktor laskis ta enda juurde sängiäärele istuda ja, kui see seda väga areldi tegi, lausus ta: ,,Julgemini, julgemini! Pöörake silmad siiapoole. Soo, nõnda!" Direktor ise oma käega seadis poisi pead. ,,Ja nüüd hingake mulle vastu," käskis ta. Ning kui Indrek oli seda korduvalt teinud, ütles direktor naeratades: ,,Puhas, täiesti puhas, nagu tuleks noore neiu suust. Ainult noored neiud hingavad nii puhtalt, neitsid nimelt, teised mitte enam." See kõne direktori suust oli nii imelik, et Indrek pööras millegi pärast silmad kõrvale. Direktor