SUGUKOND: pajulillelised (Onagraceae) PEREKOND: pajulill (Epilobium) ahtalehine põdrakanep (Epilobium angustifolium) PEREKOND:kuningakepp (Oenothera) punavarrene kuningakepp (Oenothera rubricaulis) SUGUKOND: sarikalised (Apiaceae) PEREKOND: naat (Aegopodium) naat (Aegopodium podagraria) PEREKOND:köömen (Carum) harilik köömen (Carum carvi) SUGUKOND: kanarbikulised (Ericaceae) PEREKOND: leesikas (Arctostaphylos) leesikas (Arctostaphylos uva-ursi) PEREKOND: kanarbik (Calluna) kanarbik (Calluna vulgaris) PEREKOND: kail (Ledum) sookail (Ledum palustre) PEREKOND: mustikas (Vaccinium) harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) harilik jõhvikas (Vaccinium oxycoccus) sinikas (Vaccinium uliginosum) pohl (Vaccinium vitis-idaea) SUGUKOND: kukemarjalised (Empetraceae) PEREKOND: kukemari (Empetrum) kukemari (Empetrum nigrum)
2) Ravikuur on pikk, vähemalt 2-4 nädalat, sest toime saabub aeglaselt 3) Vältida keerulisi segusid (2-3 taimet terapeutilise toimega ja 1-2 aroom ja maitseks) 4) Ravimtaimi kasutada komplekselt. 15. Missugused on südameglükosiidide 2 tähtsamat rühma? Bufadienoliidid (kuuetine laktoonring) Kardenoliidid (viietine laktoonring) 16. Leesikalehed a) taime nimetus ladina keeles b) droogi nimetus ladina keeles c) peamine TA d)mis aineterühma TA kuulub e) milleks kasutatakse? a) arctostaphylos uva ursi b) folium uvae ursi c)arbutiin d) fenoolsed ühendid (hüdrokinoon) e) diureetilise toimega urrini erituse stimuleeriv toime. Desinfitseeriva toimega, kasutatakse põiepõletiku puhul. 17. mis iseloomustab droogidest valmistatud Galeeniliste prepaaraatide koostist (3)? 1) TA on kompleksina, raviefekti ei saa täpselt prognoosida 2) TA sisaldus on varieeruv, raviefekt pole alati kindel 3) Peale TA koostises on ka kõrvaaineid, mis võivad põhjustada kõrvaltoimeid. 18
(Larix decidua), rumeelia mänd (Pinus peuce) ja harilik kuusk (Picea abies). Lähisalpiinsed ja alpiinsed kooslused. Metsad on üldiselt männikud või nulumetsad, Kreeka põhjaosas kohati pöögimetsad ja Kreetal küpressimetsad. Kõrgemal kui 2 000-2 200 m asuvad piirkonnad on kaetud madalakasvuliste põõsaliikidega, näiteks harilik kadakas (Juniperus communis ssp. nana), hundihammas (Astragalus sp.), lõhnav näsiniin (Daphne oleoides), siilirohi (Acantholimon echinus), leesikas (Arctostaphylos uva-ursi), mustikas (Vaccinium sp.) jne. Kaljutaimestik. Lubjakivi- ja kohati ka ränikivikaljudes, eriti Egeuse piirkonnas, on botaanilises mõttes väga huvitavad erilised kaljulõhedes kasvavad taimed, mida nimetatakse kasmofüütideks. Kasmofüüdid on üldiselt pika elueaga puised mitmeaastased taimed. 3 Kaldataimestik
ektomükoriisat teisega. Seened: vaid kottseente erinevad rühmad. Taimed: vaid paljas-seemnetaimed Lisaks mantlile ja hartigi võrgustikule juureraku-sisene kolonisatsioon Mantel õhuke Arbutoidne mükoriisa; seenehüüfid moodustavad väga õhukese seenmantli, tavaliselt on ka Hartigi võrgustik Seened: kandseened. Taimed: seltskanarbikulaadsed(Ericales). Harilik leesikas (Arctostaphylos uva-ursi), uibuleht (Pyrola). Monotropoidne mükoriisa; Taimejuurte ümber on hästi arenenud mantel ja juure sees Hartigi võrgustik. Seen on ektomükoriisses sümbioosis autotroofsete taimedega, kellelt saab süsinikku, mille transpordib teisele klorofüllita taimele. Seened: kandseened. Taimed: klorofüllita, harilik seenlill Morfoloogiline erinevus ektomükoriisast – seeneniidid tungivad taime juurerakkudesse
või keskmise kuivusnõudlikkusega alustaimestikku, mis kasvab pae-, kruusa- , peenkruusa või klibukihil. This layer is close to surface, with thickness of soil up to 30 centimetres. See rinne on maapinnale lähemal, mullatüsedus on kuni 30 sentimeetrit. Alvar forests grow mainly in western Estonia (also on the islands) and to a lesser extent in Northern Estonia. Loopealsed metsad kasvavad peamiselt Lääne-Eestis (samuti saartel) ning vähemal määral Põhja-Eestis. The bearberry (Arctostaphylos) alvar site type has a soil layer with fine texture and rich in lime and humus ( 6 ...20%), but with thickness up to 10 centimetres only. Leesika tüüpi loopealne on mullakihiga, millel on peen tekstuur ja rikkaliku lubja- ning huumusesisaldusega (6...20%), kuid ainult kuni 10 sentimeetrini ulatuva tüsedusega. This is reason why the water holding capacity of this soil is very low and the main factor inhibiting the growth and regeneration of forest is the lack of moisture. See
tagasikäändunud; vili peaaegu ümmargune kupar paljude väikeste piklike ja läikivate seemnetega. Taimed sisaldavad mürgiseid ühendeid (andromedotoksiin), mistõttu loomad neid ei söö ja inimestes tekitab taime võrsete, lehtede ning õite närimine peapööritust, krampe ning oksendamist. Mükoriisataimed. Haljastuses kasutatakse turbaaedades, alpinaariumites, kuid üsna tagasihoidlikult. Perekond leesikas (Arctostaphylos Adans.) [arktostáfülos] Igi-või suvehaljad kääbuspõõsad kuni madalad dekoratiivse tüvekoorega puukesed, tihedalt paiknevate vahelduvate lehtedega. Õied kobarjates või pöörisjates õisikutes, väikesed, viietised, vili marjataoline 5 seemnega kuiv jahune kuni mahlakas luuvili. Putuktolmlejad. Perekonnas umbes 50 (70) liiki Põhja- ja Kesk-Ameerikast (enamuses Califonia Sierra Nevada mäestikust), kaks liiki tsirkumpolaarse levikuga
longus, kuputaolised (kupjad), viietised, õiekrooni tipmed tagasikäändunud; vili peaaegu ümmargune kupar paljude väikeste piklike ja läikivate seemnetega. Taimed sisaldavad mürgiseid ühendeid (andromedotoksiin), mistõttu loomad neid ei söö ja inimestes tekitab taime võrsete, lehtede ning õite närimine peapööritust, krampe ning oksendamist. Mükoriisataimed. Haljastuses kasutatakse turbaaedades, alpinaariumites, kuid üsna tagasihoidlikult Perekond leesikas (Arctostaphylos Adans.)Perekonnanimi tähendab kreeka keeles karumarja (arctos = karu ja staphylos = mari). Igi-või suvehaljad kääbuspõõsad kuni madalad dekoratiivse tüvekoorega puukesed, tihedalt paiknevate vahelduvate lehtedega. Õied kobarjates või pöörisjates õisikutes, väikesed, viietised, vili marjataoline 5 seemnega kuiv jahune kuni mahlakas luuvili. Putuktolmlejad. Perekonnas umbes 50 (70) liiki Põhja- ja Kesk-Ameerikast (enamuses Califonia
kättesaadav. Puurinne: ülekaalus on hõredalt kasvavad männid, vähem esineb kuuski ja arukaskesid. Puud on suure koondega, halvasti laasunud, sageli kõveratüvelised ja paksukorba-lised. Esmastes kooslustes võib puurinne puududa. Boniteet V Va. Põõsarinne: on hõre kuni keskmiselt tihe. Kasvavad kadakas (KD), harilik pihlakas, harilik kuslapuu, paakspuu. Puhmarinne: leesikas (KD) LEESIKAS - Arctostaphylos uva-ursi nime tõlkimisel ladina keelest eesti keelde saame - põhjamaine karu mari. Sugukond kanarbikulised. Kasvukoht: leesikas kasvab laiuvate padjanditena lagedatel liivastel aladel: luidetel, mõhnade lagedel, looaladel, nõmmedel. Kasvuks vajab valgust ja kuiva pinnast; varjus jääb kiduraks. Leesikas on väga aeglase kasvuga, seega tuleb lehtede kogumisel jälgida, et ei vigastataks varsi ja juuri.
Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on murenemata paas, võib kevadeti esineda liigniiskust. Põhjavesi asub sügaval ja pole taimedele kättesaadav. Alusmetsas h. kadakas (Juniperus communis), vähem leidub h. pihlakat (Sorbus aucuparia), h. paakspuud (Rhamnus frangula) ja h. kuslapuud (Lonicera xylosteum). Alustaimestik hõre, kohati puudub täiesti. Sagedasemad liigid on verev kurereha (Geranium sanquineum), h. leesikas (Arctostaphylos uva-ursi), nõmm-liivatee (Thymus serpyllum), h. kassikäpp (Antennaria dioica), värv-varjulill (Asperula tinctoria), hobumadar (Galium verum), angerpist (Filipendula vulgaris), lillakas (Rubus saxatilis), h. sinilill (Hepatica nobilis) jt. liigid. Puude all tüvede ümber leidub h. pohla (Vaccinium vitis-idaea), palu-härgheina (Melampyrum pratense) jt. Sambliku- samblarinne on katkendlik ja osades paigus puudub hoopiski. Samblad kasvavad