8. KOHALDATAV ÕIGUS Kõigi lepinguga seonduvate küsimuste, mis ei ole selgesõnaliselt või tingimusteta lahendatud lepingus, lahendamisele kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivat õigust. 9. VAIDLUSTE LAHENDAMINE 9.1. Lepingu täitmisest või tõlgendamisest tulenevad vaidlused ja erimeelused lahendatakse läbirääkimiste teel. 9.2. Kui läbirääkimised ebaõnnestuvad, kuuluvad vaidlused lahendamisele Eesti Kaubandus - Tööstuskoja Arbitraazikohus Tallinnas (edaspidi arbitraazikohus) vastavalt arbitraazikohtu reglemendile. 9.3. Arbitraazikohtu otsus on lõplik ja pooltele siduv. 10. TEADETE EDASTAMINE Kõik pooltevahelised teated seoses lepingu muutmisega esitatakse teisele poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis poolte poolt lepingus näidatud aadressidel või mõnel muul aadressil, millise üks pool on teisele poolele kirjalikult teatavaks teinud. 11. LÕPPSÄTTED 11.1
10 ,,Nõuan võla sisse" Hoiatuse realiseerimine · Lepingu ülesütlemine (eeldab eelnevat hoiatust või olulist rikkumist) · Maksekäsuavalduse esitamine - Kui nõue kokku ei ületa 6400 eurot - Kõrvalnõuded ei tohi ületada põhinõuet · Hagi esitamine (kohtusse, vahekohtusse, arbitraazikohtusse) - Vahekohus ja arbitraazikohus vaid siis, kui selles konkreetselt lepingus kokku lepitud. · Pankrotiavalduse esitamine - Eelnev hoiatus ja selle kättesaamisest vähemalt 10 päeva möödumine - Eeldab nt vähemalt 30 päevane tasumise viivitust või teatanud, et ei suuda kohustusi täita või tahtlikult põhjustab oma maksejõuetust (raiskab või hävitab oma vara jms) 11 ,,Nõuan võla sisse" Hoiatuse realiseerimine · Võlgniku võlgnevuse avalikustamine
läbiviimist. Lepitusmenetlus loetakse lõppenuks kui jõuti kokkuleppele, üks osaline soovib katkestada või lepitaja katkestab menetluse. Kohtuvälised vaidluste lahendamise organid - Vahekohtu kokkulepe on poolte kokkulepe anda vahekohtu lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest või lepinguvälisest suhtest tulenev vaidlus. Eesti Kaubandus- ja tööstuskoja arbitraazikohus, tallinna börsi vahekohus Kohtueelsed komisjonid – Kindlustuse vahekohus (kui ei nõustu enda suhtes tehtud kindlustusandja otsusega, pole kohustuslik), töövaidluskomisjon (sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan, kuhu nii töötaja kui ka tööandja saavad pöörduda ilma riigilõivu maksmata kõigi töösuhetest tuelnevate vaidluste lahendamiseks, rahalised nõuded kuni 10 000euri), tarbijakaebuste komisjon (tarbija ja
44 Arbitraazimenetluse konfidentsiaalsus Arbitraazikohtu menetlus on konfidentsiaalne. Asja arutamine toimub alati kinnisel istungil. Arbitraazikohtu otsust võib avalikustada vaid poolte kirjalikul nõusolekul. Menetluse kiirus Tänu mitteformaalsele iseloomule ning arbiteride professionaalsusele võib otsuseni jõudmine minna väga kiiresti. Vahekohtu menetlus toimub tunduvalt kiiremini võrreldes menetlusega tavakohtus. Vaidlust lahendav arbitraazikohus peab tegema otsuse hiljemalt 6 kuu jooksul arvates hagiasja materjalide uleandmisest. Enamikel juhtudel tehakse vahekohtu otsus 3- 4 kuu jooksul, olenevalt istungite vajalikkusest ning poolte taotlustest. Vahekohtunike asjatundlikkus Vahekohus annab unikaalse võimaluse valida arbiterideks isikud vastavalt hetkevajadusele ja vaidluse iseloomule. Kui tavakohtus peab spetsiifilise teema lahtirääkimiseks-analuusimiseks
Kuna vahekohtu koosseisu määravad pooled ise, saavad nad olla kindlad vahekohtunike teadmistes, kogemustes ja erapooletuses. Lisaks on osapooltel õigus valida menetluse keelt, kohaldatavat õigust ja menetlusreegleid. Vahekohus võib olla ühekordselt moodustatud või alaliselt toimiv. Alaliste 7 vahekohtutena tegutsevad nt Notarite Koja vahekohus ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraazikohus. Vahekohtus tehtud otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik ja lõplik, s.t vaidlust edasi kohtusse viia ei saa. 16. Menetlusõigus ja menetlus. Menetlus on ühiskonnas aset leidva otsuse kujundamise ja konsensuse saavutamise protsess, mis on suunatud ühiskonna nappide ressursside õiglasele jagamisel ja mille tulemus on ühiskonna teatud sotsiaalsete mehhanismide toimel selle liikmetele siduv, legitiimne.
lootusega arendada kaubandust ja mitmepoolsete lepingute tegemist Majandusalaseid vaidluseid lahendatakse tihti arbitraazikohtus, nt Alalises Vahekohtus (PCA, loodi 1899 ja 1907 Haagi rahukonverentsidel, asub koos Rahvusvahelise Kohtuga Haagi Rahupalees). Alaline Vahekohus on vanim rahv. vaidlusi lahendav kohtuinstitutsioon, vaidluse puhul otsitakse arbitraatorid, kes hakkavad asja lahendama (kohus ei istu kogu aeg koos). Stockholmis on ka arbitraazikohus Arbitration Institute of the Stockholm Chamber of Commerce. Investorriigi arbitraaz – firmad saavad ise riike vahekohtusse kaevata. Arbitraazi läbiviimise tingimustes ja arutatavates teemades lepivad pooled ise kokku, kõik sõltub poolte tahtest. Riigil on õigus välisinvestorite investeeringud võõrandada, aga peab selle kompenseerima. USA poliitik C. Hull: kompensatsioon peab olema kiire, sobiv ja efektiivne. RAHV. KAUBANDUSÕIGUS GATT – 1947
ei näe ette teistsugust korda. Tsiviilasjad on kõik tsiviil- ehk eraõigussuhete pinnalt tekkinud vaidlused, mida lahendatakse kohtus, aga võidakse lahendada ka poolte kokkuleppel. On riike, kus eksisteerib lepitusmenetlus tsiviilvaidluste juhul. Lepitusmenetlus võib olla kas kohtulik või kohtueelne (isegi: üksnes kohtuväline). Majanduskohtuid, kus lahendatakse vaid majandusvaidlusi, võidakse tähistada seejuures rahvusvaheliselt üldtunnustatud terminiga arbitraa? (arbitraazikohus). Tsiviilkohtumenetluses on sätestatud: üldalused; kohtutegevuse korraldamine; protsessiosalised; tõendid ja tõendamine; menetlus esimese astme kohtus (hagimenetlus, haldusmenetlus, erimenetlus) , apellatsiooni- ning kassatsioonimenetlus tsiviilasjades; kohtuotsuse tagasitäitmine; lõpuks: spetsiifiline menetlus välisriigi kohtu- ja vahekohtu otsuse ning erinõude osas. 78
annaabi.ee 
