3.4 Kas ja miks soovitan teistele Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Meursault on noor mees. Ta elab Alziiris ja töötab teenistujana büroos. Ta elab kehvas linnaosas ja tal on suhteliselt vähe raha. Armusuhe ühendab teda Mariaga, endise kolleegiga. Muidu on tal vähe tuttavaid, ainult kahe majakaaslasega ajab ta vahetevahel juttu, vana Salamano ja sutenöör Raymondiga, kes tikub Meursault'le sõbraks. Ühel väljasõidul randa kohtavad nad araablast, kellega Raymond on tülis. Algul ei juhtu midagi, aga hiljem laenab Meursault Raymondi revolvri ja laseb maha araablase, kes seisab tema ees päikese käes välkuva noaga. Lugesin just selle raamatu läbi, kuna olin kuulnud, et on hea raamat. Otseselt ei uurinud selle raamatu suhtes midagi, kuna mind jättis see raamat natuke külmaks. Peategelane Mersault meenutas mulle väga palju ühte minu tuttavat ja lugedes raamatut oli pigem rohkem selline tunne, et olin seda justkui ennegi lugenud
kõrbe lõunapoolsemad alad kaasaarvatud Kenya. · Üle 60% elanikkonnast elab slummides. Vanuseline ja sooline koostis · Kenya elanikkond on väga noor. · 40-43% terve riigi rahvastikust on alla 15- aastased, 4,3% on yle 65 aastsed. · Riigi keskmine eluiga on 18, 6 aastat · Ülekaalus on mehed. Rahvuseline ja usundiline koostis · 97% rahvastikust on aafriklased. · Ülejäänud 3% on kas euroopast v6i aasiast pärit · Eurooplasi riigis on 40 000, 30 000 araablast ja aasialasi, peamiselt indialasi ja pakistanist pärit inimesi on Kenyas 130 000. · Riiki on saabunud aegade jooksul ka palju sõjapõgenikke naaberriikidest(nt. somaaliast) · Kenyalased jagunevad omakorda veel 40 etnilisse ryhma. · Religioon: 60% kristlased, p6lisusundid 25 % , islam 6 % ja muud ususndid 9 %. Hõive ehk inimeste tegevusalad · Kenyalastel on põhi elatusalad etnilisest kuuluvusest tingituna karjakasvatamine, turismindus, maaharimine, ärindus.
Kaitsen süüalust Meursaulti toime pandud kuriteos. Meursault tappis inimese, kuid ei saa väita et see kuritegu oli ette kavatsetud. Meursault ja tema sõbrad läksid mere äärde jalutama, kui leidsid kaks araablast, kes liival pikutasid. Need araablased olid ennem Meursauli sõpra Raymondi noaga haavanud. Raymond ärritus ja lubas nad maha lasta, kuid Meursault takistas teda ja võttis revolvri enda kätte, lubades kui araablane noa välja võtab, laseb ta maha. Kui Meursault oleks soovinud araablase surma oleks ta araablase seal samas mere ääres maha lasknud. Hiljem kui ta üksinda kõndima läks, nägi ta jälle ühte neist araablastest. Meursaulti jaoks oli
aastaseid kuni 64-aastaseid on 55.1% ja 2,6% on üle 65 aastased. Riigi keskmine eluiga Kenyas on 18.7%, meeste keskmine eluiga on 18.6% ja naiste 18.8%. Rahvaarvu tihedus 58,1/km². 40 % rahvast elab linnades. 60% elab maal slummides. Maal elav rahvas on koondunud elama peamiselt maa kesk-,lääne- ja loodeossa, sest seal on maa kõige viljakam. 97% rahvastikust on aafriklased. Ülejäänud 3% on kas euroopast või aasiast pärit. Eurooplasi riigis on 40 000, 30 000 araablast ja aasialasi, peamiselt indialasi ja pakistanist pärit inimesi on Kenyas 130 000. Riiki on saabunud aegade jooksul ka palju sõjapõgenikke naaberriikidest(nt. somaaliast). Kenyalased jagunevad omakorda veel 40 etnilisse rühma.Religioon: 60% kristlased, põlisusundid 25 % , islam 6 % ja muud ususndid 9 %. Kenya elanikkonnast umbes 99% moodustavad neegrirahvad, viimastest üle poole kuulub bantu keeli kõnelevate rahvaste- kikujude (22%), luhjade (14%) ja kambade (11%)- hulka.
Meursault tabati üsnagi kiirelt, peeti kinni ja määrati talle vastav karistus. Kohtuprotsessi tulemusena määrati talle surmanuhtlus. Suur roll karistuse määramisel oli selles, et mõrvaril puudus tapmiseks motiiv ja tegemist polnud ka kiremõrvaga.Oma ohvrit oli Meursault varasemalt kohanud vaid ühe korra. Tegemist oli mõrvari sõbra armukese vennaga. Peale selle oli mõrv ka üsna julm, kuna hoolimata sellest, et piisanud oleks ka ühest lasust, tulistas Meursault araablast viis korda. Kui noormehelt küsiti, miks ta kuritöö sooritas, vastas ta lihtsalt, et oli häiritud lõõskavast eredast päikesest ja palavast ilmast. Meursault keeldus oma kuritöö põhjendamisest ega tundnud kahetsust tapmise pärast. Ühel ülekuulamisel kohtuniku esitatud küsimuse peale, kas noormees oma tegu vähemalt kahetseb, vastas viimane: “Mõtlesin järele ja ütleksin, et ma ei tunne mitte niivõrd kahetsust kui omamoodi kohmetust.” Selline vastus
VÕÕRAS Albert Camus Meursault on noor mees. Ta elab Alziiris ja töötab teenistujana büroos. Ta elab kehvas linnaosas, tal on vähe raha. Armusuhe ühendab teda Mariaga, endise kolleegiga. Muidu on tal vaevalt tuttavaid. Ainult kahe majakaaslasega ajab ta vahetevahel juttu, vana Salamano ja sutenöör Raymondiga, kes tikub Meursault'le sõbraks. Ühel väljasõidul randa kohtavad nad araablast, kellega Raymond on tülis. Algul ei juhtu midagi, aga hiljem laenab Meursault Raymondi revolvri ja laseb maha araablase, kes seisab tema ees päikese käes välkuva noaga. Selline on esimese osa tegevus raamatus "Võõras", mis on Albert Camus' esimene romaan. Camus oli 27-aastane, kui ta raamatu lõpetas, täiesti tundmatu kirjanik, sündinud ja üles kasvanud Alzeerias. Camus teenis elatist ajakirjanikuna ja oli juba avaldanud kaks köidet artikleid. Ent kaugel
KUULUTATI VÄLJA IISRAELI RIIK 1948 kuulutati välja Iisraeli riik. PALESTIINA SÕDA Palestiina sõda, araabia riikide ja Iisraeli sõda 1948–49. 1947 NSV Liidu ja USA toetusel vastu võetud ÜRO Peaassamblee otsuse alusel kuulutati 14. V 1948 välja Iisraeli riik. ÜRO oli tühistanud Suurbritannia Palestiina-mandaadi ja otsustanud asutada kaks iseseisvat riiki: Iisraelile eraldati 14 100 km2 suurune ala (umbes 56% Palestiinast), seal elas 498 000 juuti ja 497 000 araablast (palestiinlast), Palestiina Araabia riigile anti 11 100 km2, seal elas 725 000 araablast ja 10 000 juuti. Pärast Iisraeli iseseisvusdeklaratsiooni avaldamist ründasid Iisraeli Egiptus, Jordaania, Liibanon ja Süüria. Iisraelil õnnestus araabia riikide rünnak tagasi lüüa, ta okupeeris 6700 km2 Palestiina Araabia riigile määratud alast ja Jeruusalemma lääneosa. Sealt põgenes naaberriikidesse umbes 900 000 araablast. Ülejäänud Palestiina-osa, mis oli
1. Iseloomusta araablaste ühiskonda enne islamiusu teket. Araablast e usk oli polüteistlik. Arvukatele jumalatel e püstitati austus o bj e ktiden a kujusid, austati ka paljusid loodu s o bj e kt e, sh kive. Neist tähtsaim mu st m et e oriit asu b Meka s, m üürituna Kaaba templi seina selle juurde korraldati ps eri piirkonda d e st iga aastas eid suuri palver änn akuid. Meka muutus araabla st e tähtsaim ak s usuk e s ku s e k s , palver änn aku d tõid kaup m e e s t el e suurt tulu. 2
muudkui raha ja pastakaid jagavad. "Give me a pen" näib olevat üks esimesi asju, mida lapsed Assuanis inglise keeles selgeks õpivad. Sügavalt liigutav on, kui kuskil turistidest kõrvalises kohas jalutad pärast päikeseloojangut ramadani perioodil mööda tänavat ja sind sisse kutsutakse osa saama nende pühast ramadani õhtusöögist, samas teeb hinge sügavalt täis, kui ära kasutatakse sinu usaldust inimeste vastu. Üldiselt on araablast müügitehingutes usaldada sulaselge lollus ja araablaste poolt pakutud abi mingi shopping'u korral tähendab tegelikult topelthinna tasumist. Ja niipalju, kui oli Assuanis kõõrd- ja ühesilmseid, pole ma kuskil kohanud. Samas oli väga liigutav, kui ramadani esimese päeva õhtul bussijuht kolmele bussis viibinud turistile igale ramadani eineks mõned datlid andis, kuna keegi meist vist polnud kogu pika reisi keskel söönud ega joonud, kuna ei tahtnud rikkuda nende paastu omapoolse
Hruštšov Araabia-Iisraeli sõda ja konflikt. Araabia riikide (Egiptus, Jordaania, Iraak, Süüria, Liibanon, Saudi Araabia, Jeemen) ja Iisraeli vahel toimusid 1948-1949 sõjalised kokkupõrked. Tuginedes USA ja mõne teise imperialistliku ning rahvusvahelise sionismi poliitilisele, majanduslikule ja sõjalisele abile, hõivas Iisrael sõja jooksul 6700 km2 ÜRO Peaassamblee otsusega 29.11.1947 Araabia riigile määratud Palestiina-osast. Sealt põgenes naaberriikidesse ~900 000 araablast. Ülejäänud Palestiina- osa, mis oli määratud Araabia riigile, liiteti Jordaaniaga. 1949 sõlmitud vaherahu ei lõpetanud siiski konflikti – see kestab tänapäevani. Palestiina araabia põgenikud ning Iisraeli araabia naaberriigid ei tunnustanud Iisraeli riiki. Sõlmiti vaid vaherahu ning ajutised kokkulepped piire asendava kontrolljoone kehtestamisest. Araabia maades tugevnesid natsionalistlikud ja Lääne-vastased meeleolud
Kanada erinevus USA poliitikast: 1. arengumaad 2. suhtumine kommunistlikesse riikidesse. IISRAEL: naabrid Süüria, Jordaania, Egiptus ja Liibanon. Iisraeli prioriteedid 1.ellujäämine 2.suhted USAga. 1987 Baseli kongress. 1917 Balfouri Deklaratsioon (UK osalus) 1922 Rahvaste Liidu mandaat (kontrollib, mis territooriumil toimub ja tal on ülemvõim) SBle Palestiina ja Transjordaania üle. 1917 Palestiina 56 tuhat juuti ja 60 tuhat Palestiina araablast. 1932: 175 tuhat juuti ja 800 tuhat palestiina araablast. jne suhe. Kahe maailmasõja vaheline diplomaatia Iisraeli riigi loomiseks (diskussioonid, Ümarlaud Londonis) Iisraeli riigi loomine ÜROs 2 konseptsiooni 1. kaks riiki 2. üks föderatiivne riik. 1948- hääletus ÜROS: NL ja USA seisukohad 21 riiki vs 13 riiki. Palestiina küsimus uuesti ÜROs (1948) NL relvaabi. Iisraeli riigi loomine 14.05.1948 Tunnustamine Sõjad: 48-49- riigi hävitamise soov
Algas sõda juutide ja Palestiina araablaste vahel. 11.1947 otsustas ÜRO jagada Palestiina kaheks, araabia ja juudi riigiks. See andis aga sõjale uue hoo ning araablaste poolel sekkusid sõtta ka Egiptus, Süüria, Jeemen, Jordaania, Iraak ning Saudi Araabia. Võidu saavutasid juudid, keda varustasid USA juudid moodsa sõjavarustusega. Iisraeli kätte langes pea kogu Palestiina, nendelt territooriumitelt põgenes miljon araablast. Sõjategevus Palestiinas lõppes jaanuaris 1949, kuid rahulepingut ei sõlmitud. Iisraeli araabia naaberriigid aga Iisraeli riiki ei tunnustanud. Araabia maades tugevnesid natsionalistlikud ja Läänevastased meeleolud. Saudi Araabiast sai teokraatlik riik, kus opositsioonilisi jõude kiusati taga. Türgi ja Iraan sattusid sõjajärgsetel aastatel põhjanaabri (NSVL'i) surve alla
Iisrael aga korraldas ennetava rünnaku Egiptuse pihta, hävitades selle õhuväe. Kuna Jordaania sellest ei teadnud, alustati Läänekaldalt Iisraeli ründamist, Süüria väed valmistusid Iisraeli ründama Golani kõrgustikult.1949.-1967. aastani oli Gaza Egiptuse oma, Golani kõrgustik Süüria oma ja Läänekallas Jordaania valduses. Pärast Kuuepäevast sõda aga jäid need Iisraelile, lisaks sai Iisrael ka Egiptuse Siinai kõrbe.Läänekaldal ja Gazas elas toona 850 000 araablast, kes pärast Kuuepäevast sõda hakkasid end nimetama põgenikeks ning neist sai põgenike teine laine.Läänekalda ja Gaza araablased olid valmis pärast 1967. aastat lahkuma, kuid toonane Iisraeli armeekindral Moshe Dayan palus neil jääda. Dayani plaan oli inimesi harida, pakkuda neile töökohti, arstiabi ja muud.1982. aastal sõlmisid Iisrael ja Egiptus rahulepingu ning Iisrael andis Siinai kõrbe Egiptusele tagasi. Süürialt saadud Golani kõrgustik on endiselt Iisraeli valduses,
võimu hoopis endi kätte võtsid. (Chapman 1989, 97) 3.3.1 Vägivalla puhkemine ja komisjonid Aastatel 1919-1931 rändas Palestiinasse 117 000 juuti ja see kutsus esile araablaste vastupanulaine. (Saks 2005, 42) Mõned sionistlikud juhid väljendasid oma seisukohti selle kohta, mida nad arvasid araablaste reaktsioonist juutide tegevusele Palesiinas. Moshe Sharett ütles 1936. a. oma kõnes Mapai Poliitilisele Komiteele: ,,Palestiinas pole ühtegi araablast, kellele juutide immigratsioon poleks kahju toonud; need araablased tunnevad ennast osana suurest araabia rahvast, kelle hulka kuuluvad nii iraaklased, hejazlased (tänapäeva Saudi-Araabia osa) kui jeemenlased. Nende jaoks on Palestiina alati olnud araablaste näoga iseseisev üksus. Nüüd on see nägu muutumas. Nende silmis 18 on Haifa araablaste, mitte juutide linn, mistõttu nende reaktsiooniks ei saagi olla muud kui vastuseis
Santiago Inglasega. Inglane oli kümme aastat õppinud keemiat ja alkeemiat. Ta uskus märkidesse ning kogu oma elu ja õpingute jooksul oli taotsinud seda ainumat keelt, mida räägib Universum. Kõigepealt oli ta huvitatud olnud esperantost, siis usunditest ja lõpuks alkeemiast. Isa jäetud varandusest oli ta Tarkade Kivi otsides suurema osa ära kulutanud ning nüüd otsis ta sõbralt kuulnud erakordsete võimetega araablast, kellelt lootis ta abi ja vastuseid saada. Inglane ja Santiago leidsid mõneks ajaks ühise keele, rääkides märkidest, Ühisest Keelest , Uurimist ja Tummimist. Nende vestlusele segas vahele Karavanijuht, pika habeme ja mustade silmadega mees, kes ütles, et tema käes on nende elu ja surm, sest kõrb on tujukas nagu naine ning vahel ajal ta mehed hulluks. Karavan koosnes väga paljudest inimestest ning
annaabi.ee 
