Vesipiip Koostaja: Grete Vendel Juhendaja: Madli Varik Oma loovtöös uurisin: vesipiibu ajalugu; ● miks vesipiipu suitsetatakse; ● kas vesipiibu suitsetamine on tervisele kahjulik; ● millised on seadused vesipiibu leviku ● takistamiseks. Vesipiibu ajalugu ja levik ● esimene vesipiip meisterdati enam kui 500 aastat tagasi Indias. ● kaupmeeste ja väljarändajatega levis ta kõigisse Araabiamaadesse. ● 19. - 20. saj. muutus vesipiip populaarseks ka Euroopas. ● türklased disainisid tänapäeval tuntud vesipiibu. Miks vesipiipu suitsetatakse? ● moslemitele on see osa traditsioonist, kultuurist ja elulaadist. ● vesipiibu tubakat maitsestatakse erinevate ainetega, et tubaka kibedat maitset pehmendada. ● petlik arvamus, et vesi filtreerib kõik mürgid välja. Miks vesipiipu suitsetatakse? ● teiste eeskuju ● gruppi kuulumise tunne ●
Vesipiip ja selle mõju noorte tervisele Kerli Puusepp 11d Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Ajalugu - Vesipiibu sünnimaaks on India. - 500 aastat tagasi ehitati esimene vesipiip, mis tehti kookospähkli koorest. - Vesipiip kogus populaarsust ruttu ja levis kaupmeeste ja väljarändajatega pea kõigisse Araabiamaadesse. - Esimene tänapäevane piip sündis 1623.aastal. - 19.-20. sajandil muutus vesipiip populaarseks ka Euroopas, kujunedes salongiõhtute ja intellektuaalide koosviibimiste elegantseks osaks. Miks hakkavad noored vesipiipu kasutama? - Teiste eeskujul. - Gruppi kuulumise tunde pärast. - Populaarsusejanu. - Arvamisel, et see pole tervisele kahjulik. - Leiavad, et see on lahe ja seltskondlik tegevus. Vesipiibu ohtlikkus - Kasutatavas tubakas on nikotiini, mis tekitab kergesti sõltuvust
........................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................7 Kasutatud allikmaterjalid:....................................................................................................................8 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, siidi, kalliskive ja teisi luksuskaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid kaupu edasi jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga müüja võttis kasu ja seetõttu muutusid kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks. Keskaja lõpul vallutasid türklased kogu Vahemere idaranniku ja tegid kristlastele kauplemise raskemaks
Maadeavastused Christoph Kolumbus ja Marco Polo Koostaja: Marit Kadopa G2L Tallinn 2009 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga edasi müüja võttis vaheltkasu ja seetõttu muutusid idamaised kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks. Neid inimesi, kes jõudsid idamaiseid kaupu osta nimetati piprakottideks.
sõprade seltsis. Ajalugu Vesipiibu kodumaaks peetakse ekslikult Türgit, tegelikult on see kaunis ja huvitav ese pärit Indiast, kus arvatavalt enam kui 500 aastat tagasi meisterdati esimene kookospähklikoorest tehtud piip. Just seda Indias loodud piipu peetakse tänapäeva vesipiibu prototüübiks, mis hoolimata oma primitiivsusest kogus populaarsust niivõrd, et levis kaupmeeste ja väljarändajatega edasi pea kõigisse Araabiamaadesse. Iraan, Türgi, Kreeka, Egiptus, Süüria, Jordaania, Liibanon, Tuneesia, Liibüa, ja Afganistaan on tänaseni paigad, kus vesipiibu tõmbamine on tee- ja kohvishop'ides tavaline ja välja on arenenud oma vesipiibukultuur. Tõeline revolutsioon toimus aga tõepoolest Türgis, kus aastasadade vältel kujunes vesipiibu tõmbamisest kultuuri osa koos rikkalike traditsioonide ja rituaalidega. Türklased täiendasid oluliselt vesipiibu ehitust ja tehnoloogiat ning lisasid kaunistused ja graveeringud
(5) 6. Vesipiip Vesipiibu kodumaaks peetakse ekslikult Türgit, tegelikult on see kaunis ja huvitav ese pärit Indiast, kus arvatavalt enam kui 500 aastat tagasi meisterdati esimene kookospähklikoorest tehtud piip. Just seda Indias loodud piipu peetakse tänapäeva vesipiibu prototüübiks, mis hoolimata oma primitiivsusest kogus populaarsust niivõrd, et levis kaupmeeste ja väljarändajatega edasi pea kõigisse Araabiamaadesse. (7) Iraan, Türgi, Kreeka, Egiptus, Süüria, Jordaania, Liibanon, Tuneesia, Liibüa ja Afganistaan on tänaseni paigad, kus vesipiibu tõmbamine on tee- ja kohvi poodides tavaline ja välja on arenenud oma vesipiibukultuur. Tõeline revolutsioon toimus aga tõepoolest Türgis, kus aastasadade vältel kujunes vesipiibu tõmbamisest kultuuri osa koos rikkalike traditsioonide ja rituaalidega. Türklased täiendasid oluliselt vesipiibu
klass Juhendaja: Liia Luik Parksepa 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Marco Polo 3. Vasco Da Gama 4. Christoph Kolumbus 5. Amerigo Vespucci 6. Fernão de Magalhães 7. Kokkuvõte 8. Lisa 9. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga edasi müüja võttis vaheltkasu ja seetõttu muutusid idamaised kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks. Neid inimesi, kes jõudsid idamaiseid kaupu osta nimetati piprakottideks.
Kuna viikingid sõdisid ka omavahel oli Birka kaitstud kaitserajatistega. Laevadega sai läheneda sinna sadamasse vaid siis, kui oi teada kuidas täpselt sinna saab. Laevadele mahtus keskmiselt 30-60 meest, kiired , kasut sõudelaevadena ja tuulega liikusid nad ka. Purjed tihti triibulised. Valmistati linasest riidest, triibulised, sest erinevad kangad õmmeldi kokku. Oli eraldi ka kaubalaevu, mis ei olnud nii voolujoonelised. Viikingid reisid tihti Araabiamaadesse, Eksportisid karusnahku Araabiamaadesse. Orava nahk maksis Põhja-Euroopas 1 tirheni, araabias 10 . samuti kaubeldi orjadega. Ori maksis Põhjalas 100 tirhemit, Bütsantsis 900 g hõbemünti. Suuremat kasu sai blondide orjataride eest. Eelistasid sõita rannikulähedases vööndis. Vana-Ladoga oli viikingite tugipunkt 753. Sealt leitud mitmesuguseid skandinaaviapäraseid leide. Aasta nii täpselt paika pandud tendrokronoloogia abil. Vana-
1979 Eurropa Ühenduses - loodi Euroopa Valuuta Süsteem, mille arvestuslikuks ühikuks sai eküü (ECU). Nafta kriis - algas 1970ndatel. Ülemaailmne energia ja tooraine (ennekõike nafta) kriis. Puhkes 1973, peale Jom Kippuri Sõda. Iisrael hakaks sõdima araabia riikide vastu. Need karistasid Iisraeli ja tõstsid OPECi otsusega nafta hinna nelja kordseks. (OPEC - naftata tootvate ja eksportivate riikide liit. Loodi 1961 Viinis). Selle tulemusena hakkas tööstusriikide valuuta araabiamaadesse voolama. Toomine 1974 ja 1975 langes, suurenesid tööpuudus ja inflatsioon. Seda nimetati stagflatsiooniks (stagnatsioon ehk seisak + inflatisoon ehk raha väärtuse langus). Kriisist ülesaamiseks enam Keinesialism ei sobinud. Sotsialistlikke riike nafta kriis ei mõjutanud, sest need ostsid naftat Nõukogude Liidult vana hinnaga. NLile oli see kriis kasulik, sest siis sai ta rohkem naftat lääneriikidele müüa.
annaabi.ee 
