esimestel kümnenditel. Esialgu omas Saksa ordu valduseid Akko linna ümbruses, tema valdusesse läksid mõningad linnused linna lähikonnas. Saksa Ordu esimesed valdused väljaspool Palestiinat asusid Lõuna – Itaalias, sest alates esimestest ristisõdadest soetasid kõik Püha Maa kloostrid, kirikud ja ordud endale Itaalia lõunapiirkondades valdusi. Lõuna – Itaalia oli kuni 14. sajandini Euroopa majanduse ja kaubanduse sõlmpunkt ning Apuulias ning Sitsiilias, olid suurimad Palestiinasse suundumiseks kasutatavad sadamad : Bari, Barletta, Brindisi ja Messina. Itaalias andis Saksa ordule esimesed valdused keiser Heinrich VI 1197. aastal : Palermo linnas asuva tsistertslaste mahajäetud kloostri ja maavaldused Apuulias. Orduvennad asusid seega Sitsiiliasse juba enne seda, kui nende vennaskond muudeti ametlikult rüütliorduks. Heinrich VI andis ordule laialdased õigused :
Olukord oli keeruline. Osalt meenutas see olukorda Vesuuvi lähistel. Otsustai jällegi salaja piiramisrõngast põgeneda ja see õnnestus. Kuid ka ülestõusnute hulgas hakkas käärimine. Kelt Crixus, kes oli algul koos Spartacusega kandideerinud juhi kohale, soovis äkki muuta võitlustaktikat, millega Spartacus polnud nõus. Osa mässajaid oli aga nõus Crixuse ettepanekutega ja tekkiski lõhe. Viimane lahing toimus arvatavasti aastal 71 e.m.a Apuulias. Selles lahingus hukkus Spartacus. Räägitakse, et Sparatcus aimas oma lüüa saamist ette. Tuhandete kaasvõitlejate silme all tappis ta oma hobuse sõnadega: ,,Kui me võidame, saab mul olema palju hobuseid, kui aga hukkume, milleks mulle siis see üks?" Kasutatud kirjandus: ,,21 maailmakuulsat mässajat." Koostanud Gerda Kroom, toimetanud Katrin Liivas, 2006
sajand. Ordu langus saabus pärast 1410 Poola-Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi (Grünwaldi) lahingut ning ordukeskuse Marienburgi piiramist Toruńi rahulepingu tulemusel andis ordu tagasi vallutatud Leedu ja Poola maa-alad. Saksa ordu võimkonda kuulusid 13. Sajandil osa Palestiinast, kus Akkas asus ordukeskus; Sitsiilia saar (Sitsiilia kuningriik); Frankoonia (Saksamaal); Lääne- ja Ida-Preisimaa; Vana- Liivimaa (Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa); valdused Austrias, Itaalias, Apuulias; Kreekas; Armeenias, Kiliikias; Pürenee poolsaarel. Marienburgi ordulinnus Saksa ordu valdused 14.-15. sajand Liivimaa haru 1237 ühines Saksa orduga Mõõgavendade Ordu ja muutus selle Liivimaa haruks – Liivimaa Ordu. Ordu Liivimaa harule kuulus üle poole Eesti ja Läti alast. Ordumeistri peamiseks residentsiks oli Riia linnus, alates 15. Saj lõpust Võnnu. Territooriumi haldasid käsnikud-komtuurid ja foogtid,
annavad üheskoos häid tulemusi. Ainuomase täidlase maitsega Apuulia vein võib vabalt võistelda ja maitseomaduste poolest ka edestada Uue Maailma riikide veine. Selle Lõuna-Itaalia piirkonnas valitsev majanduslik olukord võimaldab veini toota väiksemate kuludega. Apuulia piirkonna lipulaevaks on Primitivo viinamarjadest valmistatud rikkaliku täidlase maitsega punane vein. Seda Horvaatiast sissetoodud viinamarjasorti on Apuulias kasvatatud juba 100 aastat. Basiilika Calaabria Sitsiilia Itaalia lõunapoolseimas maakonnas Sitsiilia saarel valitseb selline kliima, mis võimaldab väiksete kuludega valmistada eriti kvaliteetset veini. 20. sajandi lõpus alanud veinitootmise traditsioonide ümberkujundamine muutis tunduvalt Sitsiilia veinitööstust – eesmärgiks ei ole enam kvantiteet, vaid kvaliteet. Kerkisid esile sordiveini valmistavad veinimajad. Sitsiilia
tegelesid elanikud ka karjakasvatusega. Elati koobastes, ent ka ümmargustes, ovaalsetes ja ristkülikukujulistes hüttides, mis tehti puust ja määriti saviga üle. Laibad maeti maa sisse, kusjuures nad enne matmist ookriga üle värviti ja võib-olla ka balsameeriti, hauda pandi kaasa mitmesuguseid esemeid: relvi, ehteid; on viiteid sellele, e t surnu auks korraldati mõnikord matusetuleriit. Vase- ja pronksiaega üleminekut võib jälgida Itaalia mitmesugustes piirkondades. Apuulias toimus see protsess Sitsiilia mõju all. Varajase pronksikultuuri jälgi on leitud samuti Kalaabrias ja Türreni mere kallastel. Pronksiaja uurimiseks on eriti huvitav Põhja Itaalia, kuhu umbes 1800. aasta paiku ilmusid uued asukad. Nad püstitasid oma ehitused vaiadele ja elutsesid algul Page 4 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM ainult jõgedel ja järvedel, hiljem aga püstitati vaiehitusi ka kuival maal
Seejärel kuulutas Rooma Tarentumile sõja. Kuna Tarentum oli väike linnriik, siis said elanikud aru et Rooma vastu üksi ei saa. Nad tahtsid abi kuningas Pyrrhoselt, kes oli Epeirose Kreeka linnriigi kuningas. Pyrrhos tuli oma vägedega kohale. Esimene lahing olevat toimunud Heraclea lähedal (280), Pyrrhos selle lahingu võitis ja teda asusid toetama ka teised Itaalia Kreeka linnriigid. Ta tungis Laatsiumi aga sealt tõrjuti ta tagasi. Järgmine lahing toimus 279 Apuulias, Asculumi lahing, Pyrrhos selle võitis aga kaotas väga palju mehi, selle lahingu järgi on tulnud mõiste Pyrrhose võit, mis tähendab võitu suurte kaotustega. Pyrrhos pärast seda lahingut läheb tagasi Lõuna Itaaliasse,sealt edasi Sitsiiliasse. Sitsiilia oli suures osas sel ajal Kartaago valduses.Pyrrhos ajas kartaagolased sealt minema ja tahtis Kartaagole peale tungid,kuna teised Kreeka linnriigid seda teha ei tahtnud siis tal jäi see tegematta
annaabi.ee 
