A tinglikud tõenäosused P(A|H1), P(A|H2), ..., P(A|Hk). Sündmuse A tõenäosus avaldub= Valemit nimetatakse täistõenäosuse valemiks. 10. Bayes'i valem. Küsime, millised on Hi (i = 1, 2, ..., n) tõenäosused sõltuvalt sellest, et toimus sündmus A, st meid huvitab tinglik tõenäosus P(Hk|A)? Vastuse sellele küsimusele annab Bayesi valem, mis annab võimaluse pärast sündmuse A toimumist hinnata ümber sündmuste Hi tõenäosusi. Kui tõenäosusi P(Hi) nimetatakse aprioorseteks tõenäosusteks, siis Bayesi valem annab võimaluse nende sündmuste tõenäosuste ümberarvutamiseks kasutades teadmist, et sündmus A toimus. Vastavaid uusi tõenäosusi nimetatakse aposterioorseteks tõenäosusteks. 11. Grupis on 30 õpilast. Kui suur on tõenäosus, et 2 õpilasel on samal päeval sünnipäevad? P= 2/30 12. Diskreetne ja pidev juhuslik suurus, nende jaotusfunktsioonid. Juhuslikku suurust, millel on lõplik või loenduvalt lõplik võimalike väärtuste hulk, nimetatakse
nad ei avalda meile uusi ega ka ei avarda vanu. Näiteks väidest ,,Kõik ruudud on nelinurksed" ei saa me midagi uut teada, kuna mõiste ,,Ruut" juba sisaldab tunnust ,,Nelinurk". Teine, sünteetiline otsustus, aga teistpidi laiendab meie teadmisi. Näiteks mõiste ,,Mõni raamat on huvitav" , ise endas mõiste ,,Raamat" ei sisalda tunnust nagu huvitav või midagi teine, seega see mõiste avardav meie teadmisi raamatu kohta. Tunnetusi Kant jagas ka aposterioorseteks ja aprioorseteks. Aprioorse tunnetuse puhul meie teadmised ja otsustused tulevad puhtast mõistusest ja puhtast arust, need ei sõltu meie kogemustest. Aposterioorsed tunnetused aga tuginevad kogemusele ja nad on empiirilist päritolu ehk pärinevad kogemustest. 2. Hegeli järgi on olemas kaks abstraktse mõtlemise määratlust. Esimese määratluse järgi, abstraktselt mõtleb harimatu inimene, kes analüüsib asju ainult ühest küljest ning sedasi otsustab, mis on talle kasulikum
Kuid, nagu osutatud, kavandab Kant antud teoses täiesti uut tüüpi metafüüsika loomist. Viimane erineks senistest metafüüsilistest õpetustest eelkõige oma tunnetusobjekti poolest – kõrgeima olevuse ja hingesurematuse asemel peaks see esmalt järele mõtlema hoopis teistsuguse teema üle. Sellest tuleb juttu edaspidi, kõigepealt vaatleme aga erinevaid tunnetusallikaid, millest võib lähtuda teaduslik tunnetus. Tunnetusallikate järgi jaotuvad teadused aprioorseteks ja aposterioorseteks. Aprioorne on selline tunnetus, mis on tingimatult sõltumatu igasugusest kogemusest, järelikult pärineb üksnes puhtast arust või puhtast mõistusest. Aposterioorne teadmine pärineb kogemusest. Puhtaks nimetab Kant sellist aprioorset teadmist, millele ei ole lisandunud mitte midagi aposterioorset. Seda on oluline silmas pidada, kuna aprioorseid teadmisi saab rakendada ka selleks, et kogemust süstematiseerida
strukturalism 1) ja 2) -- loog. positivism, lähtub tähenduse verifikatsioonilisest kriteeriumist (lause tähenduseks on tema verifikatsiooni meetod). Ühine mõlemale -- kõikide mõtestatud tunnetuslike ütluste jaotus analüütilisteks ja empiirilisteks ning kõikide mõtestatud empiiriliste ütluste empiiriline kontrollitavus. Ainult 1) Kõikide empiiriliste ütluste redutseeritavus vahetu kogemuse keelde. Jaotus empiirilisteks sünteetilisteks ja analüütilisteks (aprioorseteks) on juba Leibnitzil (mõistustõed ja faktitõed) ja Hume´il (ideed ja tõsiasjad) . Analüütiline on väide, mis on tõene tänu teda moodustavate sõnade tähendusele. Predikaat on moodustatud subjekti omaduste analüüsi teel. Põhinevad tähendustel. Peeter on inimene. Sünteetilised on väited, mille predikaat väljendab tunnust, mis ei ole tingimata seotud subjektiga ja on tõene vaid tänu situatsioonile. Põhinevad faktidel. Peeter on haige.
See asi iseeneses mõjutab aga meie meeleorganeid ja tekitab aistinguid. Seda, kuidas asi iseenesest meile nähtub, nimetab ta ,,asjaks meie jaoks". Tunnetada saab ainult nähtumusi (lauad, monitorid, hooned), sest asi iseenesest on tunnetamatu. Tunnetuses eristab Kanti kahte aspekti: 1) tunnetuse mateeria ,,asi iseeneses" tekitab meis aistinguid; 2) tunnetuse aprioorne (kogemusest sõltumatu) külg mõistus töötleb ja korrastab aistinguid ja tekivad teadmised. Mõistuse aprioorseteks vormideks on see, et me mõtleme ajas ja ruumis ning otsime põhjuslike seoseid nähtuste vahel. Kanti kohuse-eetika Hobbesi ühiskonnafilosoofia 42 Thomas Hobbes (15881679) oli Inglise filosoof, ühiskonnafilosoofia (poliitikafilosoofia) teerajaja Inglismaal. Hobbes andis oma teoses vastuse küsimustele, miks tekkis riik ning milline peab riik olema. Nende probleemidega on filosoofid muidugi varemgi tegelnud (nt kas või Platon, Aristoteles, Augustinus, Thomas Aquinost)
1.ja 2) -- loog. Positivism lähtub tähenduse verifikatsioonilisest kriteeriumist (lause tähenduseks on tema verifikatsiooni meetod). Ühine mõlemale -- kõikide mõtestatud tunnetuslike ütluste jaotus analüütilisteks ja empiirilisteks ning kõikide mõtestatud empiiriliste ütluste empiiriline kontrollitavus. Ainult 1) Kõikide empiiriliste ütluste redutseeritavus vahetu kogemuse keelde. 2.Jaotus empiirilisteks sünteetilisteks ja analüütilisteks (aprioorseteks) on juba Leibnitzil (mõistustõed ja faktitõed) ja Hume´il (ideed ja tõsiasjad) . 53. Deskriptiivse lingvistika teooriad Lingvistiline teooria tegeleb peamiselt täiesti homogeenses kõnekeskkonnas oleva ideaalse kuulaja-rääkijaga, kes tunneb oma keelt perfektselt ja on mõjustamata sellistest grammatiliselt asja juurde mittekuuluvatest tingimustest nagu
Nii ongi tegemist reegliga. Reeglid on aprioorsed, mitte empiirilised, sest empiirika pole paratamatu – kõik tahvlid pole alati valged. Range paratamatus saab olla aprioorsetest aspektidest. Kõige üldisemad reelgid on printsiibid, mis annavad juhiseid, kuidas kategooriaid allutada mõistete jne. puhtad arumõisted on võimaliku kogemuse aprioorsed printsiibid. Kogemus on meelelisuse ja aru sümbioos, kus on ratsionaalne komponent. Meelelisus allutab arumõisted, mis teeb kategooriad aprioorseteks. Loodusseadused on alguses meie mõtetes, nii nagu nad meelelisuse kaudu on antud. Mõtlelda neid seadusi. Võimaliku kogemuse printsiip(?). loogiline süsteem – lk 66, 67 ehk loogiline tabel annab süstemaatilise ülevaate ühisotsustustest. Tabel on tuletatud otsustusjõu formaalsest poolest. Transtsendentaalne süsteem – iga otsustava liigi aluseks on kindel struktuur(arumõisted). Füsioloogiline süsteem lk 66, 67 – vastavad nelja arumõistele ja
annaabi.ee 
