Valgeks müraks nimetatakse juhuslikku protsessi, mille spektraaltihedus on konstantne kõigi sageduste korral nullist lõpmatuseni ja mille autokorrelatsiooni funktsioon on null kui 0 . Infoks nimetatakse teavet, mida üks süsteem teisele edastab. Info edastatakse signaalide vahendusel materiaalse kandja kaudu. Igasugune info võib olla õige või väär. Aposterioorne info on info mineviku st juba toimunud sündmuste, suuruste ja protsesside kohta. Aprioorseks infoks nimetatakse infot tuleviku kohta – sündmuste, suuruste, protsesside ja süsteemide tuleviku kohta. X t PX . (1.11) Info esitusvormi, näiteks teadet Xt , nimetatakse koodiks. Teadete moodustamist vastava teisenduse teel nimetatakse kodeerimiseks. Teadete asendamist mingile teisele operaatorile vastava teatega nimetatakse samuti kodeerimiseks (ümberkodeerimiseks). Kui mingi variant toimub tõenäosusega 1, siis H=0. Järelikult suurus H näitab ka
See on ,,asi iseeneses" ning see mõjutab meie meeleorganeid ja seda, kuidas asi meile näib, nimetab ta ,,asi meie jaoks". Lisaks on olemas meelelise tunnetuse aprioorsed vormid aeg ja ruum, mille abil kaootilised aistingud korrapärastuvad ja tekitavad taju. Aru Selleks, et tajust saaks kogemus teaduslikus mõttes, on oluline järgmise tunnetusliku võime aru osavõttu. Aru on võimeline opereerima mõistetega. Aru tegevuse aprioorseks vormiks on tajude ja mõistete kokku viimine, individuaalsest tajust saab tunnetuse objekt. Teadvus konstrueerib tajutava objekti ning talle saab osaks mingi vorm või tähendus. Mõistus Mõistus on Kanti järgi selline järeldamise võime, mis toob kaasa ,,ideede" kujunemise. Idee on mõiste absoluutsest, tingimatust. Et aga kõik kogemuses antu on tingitud, siis on ideede objektiks see, mida meeled kogemuses kunagi tajuda ei saa. Mõistus kujundab kolm ideed:
aitamine ning valgustuse ja hariduse edendamine, mille kaudu maailma muudetakse paremaks. 27. Õigluse kuldreegel ja selle kehtivus - võime teha kõike, mida iganes tahame, eeldusel et jätame kõigile teistelegi sama vabaduse. 28. Koherentsiteooria ehk tõe kooskõlateooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. 29. Tunnetus protsess, mille tulemuseks on teadmised. 30. Teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Jaguneb aprioorseks teadmiseks ja empiiriliseks teadmiseks. 31. Aprioorne teadmine - teadmine, mis ei pärine lõppkokkuvõttes kogemusest, vaid mõistusest enesest või konventsioonidest 32. Empiiriline teadmine - teadmine, mis pärineb kogemusest 33. Aprioorne teadmine 1) oletatavalt mõistuspärane 2) konventsionaalne (ld conventio 'kokkulepe') 34. Kergemini kontrollitavad ja kummutatavad teadmise on teaduslikud teadmised, kuna argiteadmised on ebamäärased, teaduslikud aga mitte. 35
Sellised tunnetuse vormid näiteks aeg ja ruum. Tunnetus Kantil alati mõtlemise ja meelelisuse koostöö (mõlemad alged on esindatud). Mõtlemine: (1) mõistus (kogemusest sõltumatu, aprioorne, aluseks ideedele); (2) aru (paneb meele poolt vastu võetud materjali ühtseks, spontaanne), mõiste (nimi asjade kohta). Meelelisus: (1) kaemus (üksik, mis sisaldab mitmekesist), asi (objekt, mida näeme nii nagu ta meile paistab) Tunnetuse mõistuslikku alget võib nimetada aprioorseks (kogemusest sõltumatu), meelelist aga aposterioorseks (kogemusjärgne). Otsused jagunevad: Analüütilised otsused: ei avarda meie teadmisi (öeldu sisaldub juba mõistes endis; näit ruut on neljakandiline), selgitavad olemasolevaid, on aprioorsed (meelelisest kogemusest sõltumatud). Nende tõesus lähtub üksnes vasturääkivuse seadusest. Sünteetilised otsused: avardavad meie teadmisi (Kant: ka matemaatika) - 1.) aposterioorsed (tõesus sõltub meelelisest kogemusest); 2
millise väljundi vahel seos on. Kirjeldatakse skeemide, jooniste või ühendusmaatriksite abil. Entroopiaks nim juhusliku sündmuse esialgset määramatust. 2. Informatsioonilised sidemed. Informatsiooni liigid ja vormid. Informaatsioon teave, millel on mingis kontekstis oma tähendus, selle saamine vähendab teadmatust ehk entoopiat.Retrospektiivne ehk aposterioorne info ja aprioorne info. Aposterioorne info on info mineviku st juba toimunud sündmuste, suuruste ja protsesside kohta. Aprioorseks nim infot tuleviku kohta südmuste, suuruste, protsesside ja süsteemide tuleviku kohta.Info ülekandmine ja salvestamine toimub alati signaalide abil, ühe või teise füüsikalise protsessi kui signaali materiaalse kandja vahendusel. Keskkonda, mille signaali ülekandmine toimub nim sidekanaliks. Signaalina edastatav info võib olla kas pidev või diskreetne (üksikute signaalidena) Info vormid: 1 deterministlik info. 2 tõenäosuslik info 3 määramatu info: 3
Hume püstitab küsimuse, kas metafüüsikal on õigus rakendada aprioorset lähenemist nähtustele jne – õigustatuse küsimus. Hume oli empirist – kogemusele toetuv. Miks rakendada põhjuslikkust kogemusele? Hume arvas, et ei. Toimimisviis toetub teatud harjumusele. Harjumus on psühholoogiline tasand – kujutlusvõime, harjumus. Hume – aprioorseid teadmisi pole olemas, siis metafüüsika jutt aprioorsetest mõistetest on jama. Metafüüsika nimetab aprioorseks seda, mis on psühholoogiliselt väljakujunennud harjumus ja seda saab empriiik tunnistada. Harjumus on siin aga subjektiivne paratamatus. Tähtis on siin õigustatause küsimus(Hume). Hume’i panus oli positsioon, mitte järeldus ja tulemus. Osutas nõrgele kohale traditsioonilises metafüüsikas. Läheb kontseptuaalsest paratamatult üle ontoloogiliseks, aga see pole õige. Pole õige, et mõistuse mõisted oleksid tegelikkuses ja sellele nõrkusele osutas Hume.
annaabi.ee 
