sündis 24. detsembril 1843 Vana-Vändra vallas nende peres oli 8 liiget (vanemad ja 6 last) kodanikunimi Lydia Emilie Florentine Jannsen kõrgeim haridus mis oli võimalik naistel saada Koidula nime andis C. R. Jakobson, sest see tähendab koiduaega laulupeoga põhižanriks isamaaluule, luuletused, proosa kõige väärtuslikum on isamaaluule luulet iseloomustab tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked võrdlused ja metafoorid „Emasüda“- ema on meile alati kõige kallim. „Mu isamaa on minu arm“- isamma jääb meile alati armsaks, „Tee lahti!“- armastatu peab oma südame avama, et tõelist armastust tunda. „Ei ma jõua“- kui armastus on väga suur, on raske sellest lahti lasta. 1. üldlaulupeol lauldi laulu „Mu isamaa on minu arm“
Isikustamist svendades kneleb Koidula, kuidas rahva valust knelevad linnud, pilved, tuuled. Kui vtta kokku kik Koidula luuletused, siis on nha, et nende vlisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavrsilisi stroofe, kusjuures vrsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Luuletuste snastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega, nagu tunderhulised laused, apostrofeerimine, kigi heakla vahendite rhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked vrdlused ja metafoorid. lesehitus on sageli kontrastiprintsiibiline ning tihti avaldub ka patriotismi. Isamaalrika krval on Koidula luule teiseks thtsamaks alaks looduslrika, mida luuletuste arvult vib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle krval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid
linnud, pilved, tuuled. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega, nagu tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked võrdlused ja metafoorid. Ülesehitus on sageli kontrastiprintsiibiline ning tihti avaldub ka patriotismi. Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid
tuuled. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega, nagu tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked võrdlused ja metafoorid. Ülesehitus on sageli kontrastiprintsiibiline ning tihti avaldub ka patriotismi. Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid
mis ta kirjutanud on, siis on näha, et nende välisvorm on vägagi mitmekesine. Näiteks on seal kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksa värsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub suhteliselt pidevalt. Erinevalt teistest luule stiilidest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Lydia Koidula luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil koos sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega. Näiteks tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon ja veel rohked võrdlused ja metafoorid. Isamaalise üürika kõrval on Lydia Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduse üürika. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevade ja selle tunde esiletuleku 10 kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid ja häid
mis ta kirjutanud on, siis on näha, et nende välisvorm on vägagi mitmekesine. Näiteks on seal kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksa värsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub suhteliselt pidevalt. Erinevalt teistest luule stiilidest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Lydia Koidula luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil koos sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega. Näiteks tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon ja veel rohked võrdlused ja metafoorid. Isamaalise üürika kõrval on Lydia Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduse üürika. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevade ja selle tunde esiletuleku 14 kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid ja häid
intonatsioonilt väljendatavale sisule või kõneolukorrale.Kujundid on · Ret hüüatus hüüdlause vormis tunde- või suhtumisväljendus · Ret küsimus formaalne, ainult stiilivõttena asetatud küsimus, millele ei oodata vastust; väljendab hüüatuslikku imestust, kaastunnet, vaenulikkust, eitust: ,, sois kas neis valmivad viljade voosid?" ( G. Suits ) · Ret pöördumine poeetiline üte, apostrofeerimine ( pöördumine eemalviibiva isiku või esivanemate poole, samuti jumalate, muusade või ka elutute esemete, koha, abstraktse mõiste poole nii, nagu oleksid nood kohal ), tunderõhuline pöördumine loodusnähtuste, eemalviibijate jne poole: ,, Teid ma teretan, Eestimaa pojad" ( L.Koidula ) Retoorilised lausekujundid ei ole alati üksteisest rangelt eristatavad, sõltub kontekstist, kas lauset lugeda retooriliseks pöördumiseks või hüüatuseks.
annaabi.ee 
