mõõkjätkelt samaaegselt allkõhu elundeid kokku surudes. Kubemekanal Paikneb allkeha Kubemekanalis alumiste kulgeb meestel sisemiste lihaste seemneväät, aponeuroosi naistel emaka vahel ümarside Kõhuvalgejoon rinnaluu Kubemepiirkond Ühendab kõhu mõõkjätkelt pindmisi lihaseid katvad aponeurootlised tuped
caput laterale – humerus’e tagapind ülalpool sulcus nervi radialis’t caput mediale - humerus’e tagapind allpool sulcus nervi radialis’t b) Kinnitub – olecranon c) Toime: toimib õla- ja küünarliigesele: õlavart tõmbab vähesel määral taha mediaalsele, küünarvart sirutab ! Kõhu sirglihase tupp: vagina musculi recti abdominis a) eesmine sein ülemine osa – m. obliquus externus abdominis aponeuroos ja m. obliquus internus abdominis’e aponeuroosi eesmine lest b) tagumine sein ülemine osa – m. obliquus internus internus abdominis’e aponeuroosi tagumine lest ja m. transversus abdominis aponeuroos c) eesmine sein alumine osa – m. rectus abdominis d) tagumine sein alumine osa – fascia transversalis ! Foramen quadrilaterum: a) Seda piiravad – ülalt – m. teres minor, alt – m. teres major, lateraalselt – collum chirurgicum humeri, mediaalselt – m. triceps brachii caput longum; b) teda läbib n. axillaris !
sidekirme, niudeluu-hari, kilekõõluseks kubemeside Kõhusirglihas V-VII roidekõhre välispind ja Häbemeluu Aitab painutada lülisammast rinnaku mõõkjätke Kubemekanal Kulgeb põiki läbi kõhu Allkeha alumiste sisemiste Mehel kulgeb seemneväät; naisel eesseina lihaste ette alla lihaste aponeuroosi vahel emakaümarside mediaalsele Kõhuvalgejoon Paikneb kõhusirglihaste vahel Vertikaalselt kõhu Kõõluseline osa; pole funktsiooni ja ulatub mõõkjätkest keskjoon rinnaluu sümfüüsini mõõkjätkelt kubemeni Deltalihas (m. deltoideus) Rangluu, õlanukk, Õlavarreluu Tõstab õlavart horisontaal-
- fascia thoracolumbalis, crista iliaca (linea intermedia) ja lig. inguinale lateraalosa; i. - vastaspoolse lihase aponeuroos (tekib linea alba!), aitab moodustada vagina musculi recti abdominis`t; f. - umbes sarnased eelmise lihasega. M. obliquus externus abdominis: o. - 5. - 12. roide välispind; i. - crista iliaca (labium externum), vastaspoolse lihase aponeuroos (linea alba) sümfüüsini, aitab moodustada vagina musculi recti abdominis`t; NB! m. obliquus externuse aponeuroosi alumist paksenenud serva spina iliaca anterior superior`i ja tuberculum pubicum` vahel nimetatakse lig. inguinale.; f. - umbes sarnased eelmistega. Rinna lihased. I. Rinna autohtoonsed lihased. M. transversus thoracis: o. - sternum; i. - 2. - 6. roie; f. - nõrk roiete langetaja (väljahingamine!) Mm. intercostales interni: o. - alumiste roiete ülemiste servade sisepinnad; i. - ülemiste roiete alumiste servade sisepinnad; f
popliteum arquatum üle tendo m. poplitei ja lig. popliteum obliquum tendo m. semimembranosi kiududest) Eesmiselt: m. quadriceps femorise kõõluse jätkuks olevad lig. patellae (patella tipult-> tuberositas tibiaele) ja põlvekedra-hoidesidemed (retinaculum patellae mediale et laterale patella külgedelt vertikaalsed kimbud sääreluu condylustele , horisontaalsed kimbud reieluu epicondylustele. Retinaculum laterale on m. vastus lateralise aponeuroosi laiend). Art. Patellofemoralis - Moodustavad facies articularis patellae ja reieluu facies patellaris - Liikumine: ülespoole ja allapoole libisemine (teljetu) Sääre luude vahelised ühendused - Sääre luud omavad peamiselt toetusfunktsiooni ja on seetõttu teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. - Lameliigesed- võimalik vähene fibula teljetu libisemine tibia suhtes üles ja alla. Art
Nimeta kraniaalsete sünnivigastuste spt, ravipõhimõtteid ja prognoosi. Sünnimuhk - Caput succedaneum (lad.k.) Tekib esimesel elupäeval. Lokaliseerub sünniteid läbinud eesasetseval osal. Peaseisu korral tekib seega kolju pehmete kudede turse ja nahasisene hematoom. Turse ulatub üle koljuluude õmbluse, palpatsioonil ääred pehmed, fluktueeruvad. Turse taandub mõne päeva jooksul. Ravi ei vaja. Subgaleaalne hematoom Riskiteguriks instrumentaalne sünnitusabi (vaakum). Verevalum tekib aponeuroosi all (subaponeurootiline hematoom). Aponeuroosi ja periosti vahele. Subgaleaalne ruum on umbes sentimeetrine ja võib mahutada kuni 260 ml verd. Seega hematoom võib järk-järgult suureneda ja jääda kohe pärast sündi märkamatuks. Pärast sündi võib hematoom suureneda (veri võib jõuda isegi kaela nahaalustesse kudedesse) suurenev verevalum tekitab pea ümbermõõdu kiiret suurenemist, palpatsioonil on hematoom pehme, fluktueeruv,
annaabi.ee 
