dooria sammas joonia sammas kannelüürid voluut korintose sammas akantuse lehed megaron peripteer Aphaia tempel Hera tempel Poseidoni tempel Akropol Parthenon friis Pheidias propüleed Erehcteion Võidujumalanna Nike Erechteion karüatiidid Mausolos Epidaurose teater Pergamoni altar skulptuur kuuros koore Polykleitos Myron Milose Venus Laokoon vaasimaal küüliks amfora leküütos krateer
Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Templite tüübid Peripteral Dipteerid Tähtsamad templid Apollone tempel Korintoses Artemis tempel Korful Aphaia tempel Aigiinas Mõisted PÜLOONVanaEgiptuse templi kahe nelinurkse tüvipüramiidi kujulise torniga väravaehitis Huvitavaid fakte templitest Täname tähelepanu eest! J
hulgas endiselt juhtival kohal. Sajandi esimesel poolel loodi dooria ehituskunsti tähtsamad teosed: Poseidoni tempel ja Zeusi tempel.Ehitusmaterjaliks kasutati üht suursugusemat kiviliiki -- marmorit. Kreeka templi kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe või kaherealine sammastik. Klassikalise ajajärgu varasemateks ehitisteks, kus esineb veel arhailisuse sugemeid on Aphaia tempel ja Poseidoni tempel. Ateena Akropoli tekkeloos ja arengus peegeldub kogu Kreeka V sajandi õitseng. Akropoli ehitajad kasutasid ehitusmaterjaliks pärslaste poolt pooleldi hävitatud kunstiteoste jäänuseid, nende seas ka arhailisi skulptuure. Akropolile pääses künkalt tuleva trepi lõpus oleva paraadvärava -- Propüleede kaudu. Dooria stiili põimiti üksikuid joonia elemente ja hoone
Nad olid marmorist, üleelusuurused. Varasemad kurosed jäävad neljakandilise kivitahuka raamidesse. Hilisemad kurosed on looduslähedasemad, aga ikka samasuguses anatoomiliselt korrektses põhipoosis ja keha iga liigutus on aimatav.Liikumist väljendavad skulptuurid: ülakeha otsevaates, jalad profiilis. Arhitektuuriga seotud skulptuuris kujutatakse lahinguid jumalate ja hiiglaste vahel, stseene kaarikutega ja mütoloogilisi tegelasi. · Aegina Aphaia templi ehisviilud Arhailise ajastu lõpul tekkisid kaks suuremat skulptuurikoolkonda: Ateena ja Sparta 2 Klassikaline ajajärk 480-323 eKr · Kujutatakse keerukamaid liigutusi. · Kujud on vaadeldavad igast küljest. · Nägudel ei ole enam tardunud ,,arhailist naeratust" · Hakatakse kasutama kontraposti
Armastatud võte on granulatsioon – väikeste kuulikeste asetamine eseme pinnale. Kreeka klassikaline periood (5.-4. sajand eKr): KLASSIKALISE AJAJÄRGU ARKITEKTUUR Ateena akropolis Tasase pinnaga platool Ateena keskmeks Mükeene ajajärk Kükloopilised müürid Peplos - pealisriie Propüleed - väravad Promachos ARHITEKTUUR: Aphaia tempel Aigina saarel. 5. sajandil ehitatud peripteer, mille sees on kaks rida sambaid. Kuulsad on selle marmorist viilufiguurid. Täiuslikkus ja harmoonia saavutatud Hephaistose templis Ateenas: väike peripteer, 6x13 sambaga, ehitatud marmorist. Silmapaistvamad ehitised Ateenas olid kontsentreerunud vanale kindlusemäele – akropolile: Ateena Akropolis. Suurepäraseim ehitis akropolil oli Parthenon, Athenale pühendatud tempel
6. sajandil eKr hakati harrastama punasefiguurilist vaasimaali kujutise tagapind kaeti musta läikiva värviga, kujud olid punased savi tõttu, millest vaasid tehtud olid. Oli parem figuure maalida, ei pidanud musta värvi sisse peeneid detaile kraapima. Ka sel puhul oli juhtivaks keskuseks Atika. Igapäevalisi stseene hakati kujutama. 8. Kreeka klassikaline periood (5.-4. sajand eKr): ARHITEKTUUR: Aphaia tempel Aigina saarel. 5. sajandil ehitatud peripteer, mille sees on kaks rida sambaid. Kuulsad on selle marmorist viilufiguurid. Täiuslikkus ja harmoonia saavutatud Hephaistose templis Ateenas: väike peripteer, 6x13 sambaga, ehitatud marmorist. Silmapaistvamad ehitised Ateenas olid kontsentreerunud vanale kindlusemäele akropolile: Ateena Akropolis. Suurepäraseim ehitis akropolil oli Parthenon, Athenale pühendatud tempel. Perikles alustas selle
Kasvasid linnad, hoogustus kaubavahetus. Suurimaks tehnikasaavutuseks, mis leidis endale koha tootmises, peetakse vesiveskit. Intensiivselt arenes sõja- ja ehitustehnika. Loodi silmapaistvaid ehitusi, milles olid ühendatud kreeka ja Idamaade traditsioonid. Iseloomulikuks sai püüd suurejoonelisuse ja toreduse poole. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 5 Ajastu ehitusmälestisi: Aphaia Athena tempel Aiginal VI saj eKr Hera tempel Olümpias VI saj eKr Zeusi tempel Olümpias V saj eKr (arhitekt Libon, skulptuurid Pheidias) Ateena Akropol V saj eKr (Pheidiase kujundatud ansambel) sh o Propüleed (arhitekt Mnesikles) o Nike Apterose tempel (arhitekt Kallikrates) o Parthenon (arhitektid Iktinos ja Kallikrates) o Erechteion Epidaurose teater IV saj eKr (arh. Polykleitos Noorem)
Ateena Mereliit vabastas seejärel Pärsia võimu alt kõik Väike-Aasia rannikul olevad kreeklaste linnad. Aastal 449 eKr. sõlmitud rahu tagas Kreeka linnriikide majanduse ja kultuuri vaba arengu. Ehitustegevus Kreekas ja Kreeka kolooniates oli intensiivne juba varaklassika ajal, järjest täiustus ehitustehnika, lõplikult kujunes välja orderisüsteem. Arhaikalt klassikale ülemineku stiili parimaks näiteks peetakse umbes aastal 500 eKr. ehitatud dooria stiilis Ateena Aphaia templit Aigina saarel, mille ruumilahendus on juba klassikaline (pronaos, naos, opistodomos), enamik detaile aga veel arhailised. Kuulsad on templi viilufiguurid, mida säilitatakse Müncheni glüptoteegis. Arhaikale omane raskepärasus hakkas siiski järjest kiiremini taanduma kergema ja harmoonilisema ehituslaadi ees. Klassika lõplikku võitu tähistas Zeusi tempel Olümpias (tänaseks hävinud, Olümpia ulatuslikud väljakaevamised toimusid 1875-1880). Juba arhaika