docstxt/132051891765602.txt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö: Elektromagnetvälja kiirgus läbi apertuuri ARUANNE Täitjad: ........................... Silver Jõekalda IATB31 ........................... Mihkel Matson IATB31 ........................... Madis Abel IATB31 Juhendaja: Janno Pärn Töö tehtud: 30. september 2003 Aruanne esitatud: 11. november 2003 Aruanne tagastatud: ........................................
Pikk ogajätke, kahestumata ristijätke, lühike lülikeha, kaudaalne roidelohk, ristijätkemulgu puudumine 8. Rinnakorvi iseloomustus. Rinnakorv kaitseb rinnaõõnes (cavum thoracis)paiknevaid elundeid ja tal on oluline tähtsus hingamisel. Koduloomade rinnakorv on külgedelt kokku surutud ja ventraalses suunas välja venitatud siseelundite raskuse tõttu. Rinnakorvi külgseintele kinnituvad eesjäsemed. Rinnaõõnel on kaks ava e apertuuri: Apertura thoracis cranialis- kraniaalne rinnakorviava, mis jääb esimese roidepaari ja rinnakupideme vahele. Kaudaalne rinnakorviava apertura thoracis caudalis- mida ümbritsevad viimsed roided ja rinnaku mõõkjätke. 9. Kus on rinnalülide kehad kõige nõrgemad ja tugevamad? Rinnalülide kehad on kõige nõrgemad selgroo rinnaosa keskel ja kõige tugevamad sellest tagapool. 10. Mis on antiklinaallüli? Rinnalüli, mille ogajätke paikneb vertikaalselt. 11
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Laineväljad IRM0010 Laboratoorse töö: Elektromagnetvälja kiirgus läbi apertuuri Aruanne Täitjad: Juhendaja: Töö sooritatud: Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud: Aruanne kaitstud: ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Arvutasime Fresnel`i tsooni kauguse apertuurist etteantud pilu laiuse korral. r = 2*D2 / = 0,63 m = 6,3*10-7 m a) D = 0,135 mm = 1,35*10-4 m r = 2*(1,35*10-4)2 / 6,3*10-7 = 0,0579 m
Kui liin on koormusega täiesti sobitamata, siis SWR = ja signaali mähisjoon kõigub liinis tugevasti. Järelikult mida suurem on SWR, seda halvemini on liin koormusega sobitud ehk tugevam on signaali mähisjoone kõikumine liini. Peegeldustegur on komplekne suurus (tal on nii amplituud kui ka faas) ja see näitab, milline on peegeldunud signaali amplituud ja faas võrreldes algse signaaliga. Elektromagnetvälja kiirgus läbi apertuuri 1. difraktsioon/ interferents Difraktsiooniks (ladina sõnast diffractus 'murdunud') nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha. Interferents -Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Selle tulemus on määratud käiguvahega, mis on võrdne algselt samas faasis olnud lainete poolt liitumispunkti jõudmiseks läbitud teepikkuste vahega. 2
Seda sagedust nimetatakse kriitiliseks lainepikkuseks 7. Mida nimetatakse lainepikkuseks lainejuhis ja kuidas teda mõõta? 8. Millised soovimatu nähtused tekkivad lainejuhis dispersiooni tõttu? 9. Kas erineb lainepikkus lainejuhis ja tema faasikiirus nendest vabas ruumis? 10. Kuidas muutub miinimumide kaugused kiirguse tsentrist pilu ja ekraani kauguse vähendamisega? ELEKTROMAGNETVÄLJA KIIRGUS LÄBI APERTUURI 1. Töö eesmärk. Tutvuda apertuurantennide juures asetleidvate difraktsiooninähtustega 2. Töö käik, kasutatud mõõteriistad, maketi struktuur. Töö käik aruandel | mõõteriistad aruandel | struktuur(joonis) aruandes 3. Difraktsiooni ja interferentsi nähtuse mõiste. Milles nad on sarnased? erinevad? Difraktsiooniks (ladina sõnast diffractus 'murdunud') nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha.
Et raadiolokaator töötab mõne sentimeetrises lainepikkuste alas, siis tingituna lokalisatsiooni optikast ja lainete difraktsioonist läheb objekti täpse asukoha määramiseks vaja üsna suurt antenni. Sõltub ju igasuguse "optilise" süsteemi lahutusvõime vaatluseks kasutatava lainepikkuse ja "läätse" või "peegli" läbimõõdu suhtest. Et laserivalguse lainepikkus on raadiolainete omast tublisti väiksem, siis on lainepikkuse ja optilise süsteemi apertuuri suhe rubiinlaserist väljuva valguse jaoks märksa väiksem kui sama suhe raadiolainete ja näiteks 100-meetrise diameetriga radarpeegli korral laserkiirel on objekti asukoha täpsel kindlasmääramisel radari ees suuri eeliseid. Paraku muudavad suits, pilvitus ja udu laserkiirguse kasutamiskõlbmatuks, kuna nad hajutavad selle. Kui laserikiir on suunatud kõrgest korstnast tõusvale suitsupahvakule, siis mida hõredam on suitsupilv, seda vähem peegeldub temalt laserivalgust tagasi
Soojuspaisumise rakendused 1912 G. Dalen, Stockholm, automaatsed gaasiregulaatorid majakates ja boides 1920 Ch. E. Guillaume, Sevres, täppismõõtmised, anomaalsed sulamid Elektromagnetiline kiirgus 1909 G. Marconi, London, panus raadiosidesse (saatja ja detektor) 1928 O. W. Richardson, London, termoionisatsiooni seadus dioodis 1947 E. V. Appleton, London, raadiolainete murdumine ionosfääris, Appletoni kiht 1974 M. Ryle, Cambridge, raadioteleskoopide apertuuri-süntees 1974 A. Hewish, Cambridge, otsustav osa pulsarite avastamisel 1993 R. A. Hulse, Princeton neutrontähtedest lähiskakspulsari avastamine, grav. lainete allikas 1978 A. A. Penzias, Holmdel, N. J. , R. W. Wilson, Holmdel, N. J. , kosmoloogiline kiirgusfoon 1901 W. C. Röntgen, München, X-kiirte avastamine 1914 M. von Laue, Frankfurt, X-kiirte difraktsioon kristallides 1915 W. H. Bragg, London, W. L. Bragg, Manchester,
Hügroskoopne ja tugevasti valgust murdev intiin võib olla ühe- või kahekihiline. Eksiin on mitmekihiline, selles leidub poore ja vagusid, mida koos nimetatakse apertuuriks (joonis). Enamasti kasvab tolmutoru just apertuuri kaudu välja. Madalama arengutasemega taimedel moodustavad apertuuri vaod, kõrgemalt arenenutel - poorid. Poore on 1- 40, enamasti siiski 1-3. Eksiin on sageli liigispetsiifiliselt struktureerunud. See sisaldab lisaks tselluloosile ja kutiinile kõdunemisele väga vastupidavat sporopolleniini
See on leitav ka valemi abil: d= A1 + A2 7. Mis vahe on mikroskoobi lahutusvõimel ja mikroskoobi suurendusel? Mikroskoobi suurendus näitab, kui palju suuremana me mikroorganismi näeme. Lahutusvõime määrab minimaalse kauguse preparaadist, mil me näeme kujutist. 8. Kuidas saab mikroskoobi lahutusvõimet tõsta? Mikroobi lahutusvõimet saab tõsta mikroskoobi numbrilise apertuuri suurendamise teel. 9. Millal kasutatakse immersiooniõli? Miks? Immersioonõli kasutatakse siis, kui kasutame objektiivi x100 ehk suurte suurenduste korral. Immersioonsüsteemi objektiividel saaks läätse suure kumeruse tõttu kasutada mikroskopeerimisel ainult keskosa, sest küljed annavad moonutatud kujutise. Selle vältimiseks kasutatakse mikroskopeerimisel immersioonõli, sukeldades objektiivi läätse õlitilka. Nii satub valgusallikast tulev
väike lainepikkus. Et raadiolokaator töötab mõne sentimeetrises lainepikkuste alas, siis tingituna lokalisatsiooni optikast ja lainete difraktsioonist läheb objekti täpse asukoha määramiseks vaja üsna suurt antenni. Sõltub ju igasuguse "optilise" süsteemi lahutusvõime vaatluseks kasutatava lainepikkuse ja "läätse" või "peegli" läbimõõdu suhtest. Et laserivalguse lainepikkus on raadiolainete omast tublisti väiksem, siis on lainepikkuse ja optilise süsteemi apertuuri suhe rubiinlaserist väljuva valguse jaoks märksa väiksem kui sama suhe raadiolainete ja näiteks 100-meetrise diameetriga radarpeegli korral laserkiirel on objekti asukoha täpsel kindlaks määramisel radari ees suuri eeliseid. Paraku muudavad suits, pilvitus ja udu laserkiirguse kasutamiskõlbmatuks, kuna nad hajutavad selle. Kui laserikiir on suunatud kõrgest korstnast tõusvale suitsupahvakule, siis mida hõredam on suitsupilv, seda vähem peegeldub temalt laserivalgust tagasi
Valgusallikast lähtuvad kiired koondab kondensori lääts preparaadile. Asub preparaadi aluslaua all. 8. Milline peab olema kondensori numbriline apertuur objektiivi omaga võrreldes? Suurem või võrdne, siis kasutatakse konstanti 0,61. 9. Mis on iirisdiafragma funktsioon? Kondensori iirisdiafragma kontrollib kondensorile langeva valgusvoo diameetrit. Saab muuta preparaadile langeva valgusvoo hulka. 10. Võrdle iirisdiafragma avatust kuiv-ja immersioonsüsteemis? Põhjenda. Kuivsüsteemi apertuuri number on objektiividel väiksemad kui kondensori. Tuleb kondensori iirisdiafragmat ahendada, et vähendada valguse hajumist ja suurendada kujutise kontrastsust. 11. Mis juhtub vaatevälja ja valgusega, kui tõstame objektiivi suurendust? Vaateväli suureneb. Vähem valgustada. 12. Mis on objektiivi töökaugus ja miks on seda tarvis teada? Objektiivi töökaugus on objektiivi läätse ja preparaadi vaheline kaugus. Mida suurema
Ardo Laur objekti täpse asukoha määramiseks vaja üsna suurt antenni. Sõltub ju igasuguse "optilise" süsteemi lahutusvõime vaatluseks kasutatava lainepikkuse ja "läätse" või "peegli" läbimõõdu suhtest. Et laserivalguse lainepikkus on raadiolainete omast tublisti väiksem, siis on lainepikkuse ja optilise süsteemi apertuuri suhe rubiinlaserist väljuva valguse jaoks märksa väiksem kui sama suhe raadiolainete ja näiteks 100-meetrise diameetriga radarpeegli korral laserkiirel on objekti asukoha täpsel kindlasmääramisel radari ees suuri eeliseid. Paraku muudavad suits, pilvitus ja udu laserkiirguse kasutamiskõlbmatuks, kuna nad hajutavad selle. Kui laserikiir on suunatud kõrgest korstnast tõusvale suitsupahvakule, siis mida hõredam on suitsupilv, seda vähem peegeldub temalt laserivalgust tagasi. Ent
annaabi.ee 
