on tundliku elemendi peatelg väljas uuest vurrkompassi meridiaanist ja hakkab otsima seda tasakaalu asendit sooritades sumbuvaid võnkumisi selle ümber. Kuni uue tasakaaluasendi otsing kestab pole kompassi näit õige. Selleks, et kompassi meridiaan võngeteta leiaks uue tasakaalu asendi on tarvis, et oleks täidetud tingimus b = δ2-δ1. sellisel juhul kompassi üleminekut uude tasakaaluasendisse ehk uue vurrkompassi meridiaani tasandisse nimetatakse aperioodiliseks. Joon 23 Valemi b = δ2-δ1 alusel leiame aperioodilise ülemineku tingimused. Bjx v cosVKK2 v1 cosVKK1 t 2 Hg RM M cos Joon 24 Projitseerime laeva kiiruse vL tundliku elemendi meridiaanile ja tähistame projektsiooni v m. vm = vLcosVKK. Võime kirjutada valemi lugeja kujul: v2 cosVKK 2 v1 cosVKK1 vm 2 vm1 vm Kus Δvm laeva kiiruse meridionaalse projektsiooni muutus manöövri tagajärjel.
võrdne nurgaga b, on tundliku elemendi peatelg väljas uuest vurrkompassi meridiaanist ja hakkab otsima seda tasakaalu asendit sooritades sumbuvaid võnkumisi selle ümber. Kuni uue tasakaaluasendi otsing kestab pole kompassi näit õige. Selleks, et kompassi meridiaan võngeteta leiaks uue tasakaalu asendi on tarvis, et oleks täidetud tingimus b = δ2-δ1. sellisel juhul kompassi üleminekut uude tasakaaluasendisse ehk uue vurrkompassi meridiaani tasandisse nimetatakse aperioodiliseks. Joon 23 Valemi b = δ2-δ1 alusel leiame aperioodilise ülemineku tingimused. Bjx v cosVKK2 v1 cosVKK1 t 2 Hg RM M cos Joon 24 Projitseerime laeva kiiruse vL tundliku elemendi meridiaanile ja tähistame projektsiooni vm. vm = vLcosVKK. Võime kirjutada valemi lugeja kujul: v2 cosVKK2 v1 cosVKK1 vm 2 vm1 vm Kus Δvm laeva kiiruse meridionaalse projektsiooni muutus manöövri tagajärjel.
mõju avaldama võimenduselemendi väljundmahtuvus ja montaazimahtuvus. Aperioodilise RSV skeem C 2 R5 - ( 5 ...9 ) V Pingevõimendus on ca. 5x sagedusalas 0,1...1,5MHz. R1 R 3 V V s a g e d u s m u u n d is s e Aperioodiliseks nim. seetõttu, m agn et an ten n R 7 et koormuseks on mitte C4 resonantsvõnkering, vaid takisti R3. Seega R 6
süsteemi omavõnkesagedus, võime sumbuvate võngete sageduse avaldada kujul: Loomulikult kehtib see valem vaid juhul, kui . Vastasel korral on meil karakteristliku võrrandi dekrement (juurealune avaldis lahendi valemis) positiivne ning võnkuv lahend puudub. Veel märgime, et sumbuvvõngete omavõnkeperiood on seda suurem, mida suurem on sumbuvustegur. Piirjuhul ehk muutub liikumine aperioodiliseks (st. mitteperioodiliseks). Elektrivõnkumiste difvõrrandi koostamine Kujutame ette, et juhtivas keskkonnas (näiteks traadijupis) on tekitatud laengute polarisatsioon, mistõttu juhtme üks ots onlaetud positiivselt, teine aga negatiivselt. Selle tulemusel on juhis elektrivälja tugevus nullist erinev, mistõttu tekib laengute liikumine - elektrivool. Et voolga kaasneb magnetväli, mis muutudes kutsub omakorda esile induktsiooni elektromotoorjõu, mõjub juhis liikuvale laengule kaks
süsteemi omavõnkesagedus, võime sumbuvate võngete sageduse avaldada kujul: Loomulikult kehtib see valem vaid juhul, kui . Vastasel korral on meil karakteristliku võrrandi dekrement (juurealune avaldis lahendi valemis) positiivne ning võnkuv lahend puudub. Veel märgime, et sumbuvvõngete omavõnkeperiood on seda suurem, mida suurem on sumbuvustegur. Piirjuhul ehk muutub liikumine aperioodiliseks (st. mitteperioodiliseks). Elektrivõnkumiste difvõrrandi koostamine Kujutame ette, et juhtivas keskkonnas (näiteks traadijupis) on tekitatud laengute polarisatsioon, mistõttu juhtme üks ots onlaetud positiivselt, teine aga negatiivselt. Selle tulemusel on juhis elektrivälja tugevus nullist erinev, mistõttu tekib laengute liikumine - elektrivool. Et voolga kaasneb magnetväli, mis muutudes kutsub omakorda esile induktsiooni elektromotoorjõu, mõjub juhis liikuvale laengule kaks
Mõistlik on siirde- ja staatiliste karakteristikute määramine ühendada. Kui siirdekarakteristikud on leitud küllaldase täpsusega, siis võib katsetulemuste põhjal leida reguleerimisobjekti diferentsiaalvõrrandi. Seda muidugi ligikaudse täpsusega, sest ka katseandmed on mingisuguse täpsusega. Kui lihtsa isereguleeruva objekti väljundsuurus hakkab muutuma kohe pärast sisendsignaali hüpet ja kasvab enam-vähem konstantse kiirusega, siis võib teda ligilähedaselt lugeda aperioodiliseks lüliks. Tõmmates siirdekõverale puutuja, saab leida ajakonstandi T0 ja lõppväärtuse järgi määrata võimendusteguri k O. Kui võrrandisse: - t xv ( t ) = 1 - k O xs e T 0 panna TO ja kO väärtused, siis peaks saama siirdekarakteristiku
annaabi.ee 
