laienemisega seotud takistuse vähenemine viib vererõhu regressile. (Kingisepp 2006: 64-65). Vererõhu regulatsioonis osalevad paljud refleksid, mis pärinevad veresoonkeskkonna rõhuretseptoreilt, kemoretseptoreilt ja mitmetelt teistelt elunditelt mujalt organismist. Rõhuretseptorid asuvad aordikaares ja ühise unearteri sisemiseks ning välimiseks hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samasuguste piirkondade kõrval paiknevates karotiidgloomustes ja aordigloomustes. (Kingisepp 2006: 65). Vererõhu liigne tõus vallandab depressoorse refleksi. See tähendab, et perifeersed veresooned laienevad, takistus verevoolule väheneb, südame löögisagedus ja -maht samuti vähenevad. Perifeerse takistuse ning vere mahtkiiruse vähenemine põhjustavad vererõhu languse. Ähvardav vererõhu langus tagandab pressoorse refleksi, kus perifeerse takistuse ja vere mahtkiiruse muutused on eelpoolkirjeldatule vastupidised. (Kingisepp 2006: 65-66). 2
ANP toimel vallandub tugev vee ja Na+ eritumine neerude kaudu. Südamelähedaste veresoonte rõhu- ja kemoretseptorid asuvad unearteri hargnemiskoha ja aordikaare läheduses, mida innerveerivad keele-neelunärvi haru ja vasak südamedepressornärv. Rõhuretseptoreilt lähtuvadvererõhku regulerivad depressoorsed ja pressoorsed refleksid. Kemoretseptorid asuvad rõhuretseptoritega samades piirkondades olevates spetsiaalsetes karotiid-ja aordigloomustes. Karotiid-ja aordigloomuste retseptorid on tundlikud arterialse vere P02 languse ja PH muutuste suhtes (avastaja C.Heymans). Sisuliselt kontrollivad need retseptorid kehavereringesse viidava vere "kvaliteeti". Südametegevust mõjutavad ka refleksid hingamis- ja seedeelunditelt, silmadelt ja kõrgematelt ajuosadelt. Süda reageerib tundlikult nii füüsilisele pingutusele kui vaimsele pingele. Füüsilise pingutusega kaasub minutimahu tõus, mis saavutatakse nii südamefrekventsi
·Mõjustused perifeersete veresoonte toonusele antakse edasi vegetatiivse närvisüsteemi kaudu. Olulisim on sümpaatilise närvisüsteemi veresooni ahendav mõju, mis annab ka veresoontele toonuse. RÕHU JA KEMORETSEPTORID ·Rõhu retseptorid (baro-e pressoretseptorid) paiknevad aordikaares ning ühisunearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal. ·Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiid-ja aordigloomustes. SÜMPATIKUSE MÕJU SÜDAMELE ·Sümpaatikuse mõjusüdamele avaldub: 1)südametegevuse kiirenemises 2)kokkutõmbejõu tugevnemises 3)erutuvuse ja erutusjuhtivuse tõusus ·Sümpaatikusega sarnast mõju avaldavad südamele ka veresringlev adrenaliin. PARASÜMPATIKUSE MÕJU SÜDAMELE - Südametegevus aeglustub - Südame kokkutõmbejõud väheneb - Erutuvus ja erutuvusjuhtivus langevad VERESOONTE LAIENEMIST PÕHJUSTAB
osa. Mõjustuse perifeersete veresoonte toonusele antakse edasi vegetativse närvisüsteemi kaudu. Olulisim on sümpaatilise närvisüsteemi veresooni ahendav mõju, mis annab ka veresoontele toonuse. Rõhu- ja kemoretseptorid. Rõhuretseptorid paiknevad aordikaares ning ühisunearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiidja aordigloomustes. Sümpaatikuse mõju südamele: · sümpaatikuse mõju südamele avaldub: südametegevuse kiirenemises kokkutõmbejõu tugevnemises erutuvuse ja erutusjuhtivuse tõusus · sümpaatikusega sarnaselt mõju avaldab südamele ka veres ringlev adrenaliin. Parasümpatikuse mõju südamele: · parasümpatikuse mõjul: südame tegevus aeglustub südame kokkutõmbejõud väheneb
osa. Mõjustuse perifeersete veresoonte toonusele antakse edasi vegetativse närvisüsteemi kaudu. Olulisim on sümpaatilise närvisüsteemi veresooni ahendav mõju, mis annab ka veresoontele toonuse. Rõhu- ja kemoretseptorid. Rõhuretseptorid paiknevad aordikaares ning ühisunearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiidja aordigloomustes. Sümpaatikuse mõju südamele: · sümpaatikuse mõju südamele avaldub: südametegevuse kiirenemises kokkutõmbejõu tugevnemises erutuvuse ja erutusjuhtivuse tõusus · sümpaatikusega sarnaselt mõju avaldab südamele ka veres ringlev adrenaliin. Parasümpatikuse mõju südamele: · parasümpatikuse mõjul: südame tegevus aeglustub südame kokkutõmbejõud väheneb
Oleneb vereringes oleva vere mahust ja vere viskoossusest, südame minutimahust, veresoonte (eriti arterioolide ja kapillaaride) takistusest. Kõik mis suurendavad südame minutimahtu, veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Piklikajus,veresoonte toonust reguleerivatel närvikeskustel, eristatakse veresooni ahendava e vasomotoorseid ja laiendava e.vasodilatoorse mõjuga osa. Regulatsioonis osalevad paljud refleksid. Rõhuretseptorid paiknevad aordikaares, kemoretseptorid karotiid ja aordigloomustes. Neilt viiaks veresoonkonna ja südame talitlus vastavusse verevarustuse vajadustega. Vererõhu ülemäärane tõus vallandab depressoorse refleksi-perifeersed veresooned laienevad, takistus verevoolule väheneb, südame löögisagedus ja maht vähenevad. Vererõhu liigne langus vallandab pressoorse refleksi- vastupidine depressoorsele. Vererõhu mõõtmine- Otseselt või kaduselt. Otsene vererõhu mõõtmine-nim.invasiivseks. Inimesel viiakse veresoonde manomeetriga ühendatud kanüül.
annaabi.ee 
