vanemad Jan Rubens ja Maria Pypelinckx olid elanud katoliiklikus Hispaania valitsevas linnas Antwerpenis. Perekond kolis aga sealt koos lastega edasi Colognesse. Isa Rubens pääses napilt surmaotsusest Colognes, pärast afääri printsess Orangega. Ema Rubens sai hakkama vabaks lastud abikaasaga ning perekond läks seetõttu pagulusse Siegenisse, Westphaliasse. Seal sündis 28. juunil 1577. aastal nende kuues laps, Peter Paul Rubens. Pärast Jan Runensi surma kolis perekond tagasi Antwerpenisse. Kuna finantskohustused laste hariduse eest olid emale üle jõu käivad, aktsepteeris ema Peter Pauli otsust saada Antwerpeni maalijate (T. Verhaecht, A. von Noort, O. van Venius) õpipoisiks. Venius mõjutas Peter Pauli minema Itaaliasse ning tuttavaks saama sealsete meistrite maalide ja stiilidega. 1600. aasta juulis alustas Peter Paul tööd Mantova hertsog Vincenzo I heaks, kes oli kaunite kunstide koguja. Kogu Itaalia perioodi ajal (16001608) oli P. P. Rubensil
Peter Paul Rubens 1577-1640 Elukäik Sündis 1577. aastal Antwerpenis Lapsepõlv Kölnis 1589 naasis Antwerpenisse Haridus ladina koolis 1594. aastal Otto Veniuse ateljees 1600. aastal Vincenzo Gonzaga teenistusse Elukäik 1609 abiellus Isabella Brandt'iga 1621-1630 viibis palju välismaal 1630 loobus maalimisest, sõitis Inglismaale läbirääkimisi pidama 1630. abiellus Helene Fourmentiga 1640 surm Looming Äärmiselt produktiivne kunstnik 1615-1621. uue loomingu algus. Püüd välimise ja sisemise suuruse poole Esimese "impulsi" sai Michelangelolt 1621-1630 uus periood
vangistati mõlemad, Willem laskis end 1571 lahutada ja abiellus 1575 kolmandat korda. Anna läks vangistuses hulluks, tütar tuli temalt ära võtta ja ta suri 1577 32- aastasena. Seevastu Willem sai 1572 Hollandi, Zeelandi ja Utrechti riigihoidjaks ning 1580 vastloodud Hollandi vabariigi riigihoidjaks. Peter Paul Rubens sündis pärast isa vabanemist vangistusest 1577. Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis, kuhu perekond kolis 1578. Kaks aastat pärast isa surma, 1589 naasis Rubensi perekond Antwerpenisse. Ema kasvatas poisi üles katoliiklasena ja selleks jäi kunstnik kogu eluks. Hariduse sai ta ladina koolis, kuhu läks üheteistkümneaastasena. Ta õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. Juba poisieas tärganud huvi kunsti ja joonistamise vastu viisid neljateistkümneaastase nooruki kunstniku Tobias Verhaechiti ateljeesse. Hiljem õppis ta Adam van Hoorti ja veel paari kohaliku tähtsusega kunstniku juures.
Ta on enim tuntud Charles I ja tema perekonna ning õukonna portreede poolest. Portree päevalillega 1633 Elulugu Sündis jõukas perekonnas Belgia linnas Antwerpenis. Juba 16 aastaselt oli ta iseseisev kunstnik ja avas maaliatlee. Van Dyckist sai peaassistent Rubensile, kes pidas teda oma parimaks õpilaseks 21. aastaselt suundus ta esimest korda Inglismaale, neli kuud hiljem suundus ta Itaaliasse, kuhu jäi ta 6 aastaks. 1627 aastal läks ta tagasi Antwerpenisse. 1632 aasatal saabus van Dyck Inglismaale. Seal löödi ta koheselt rüütliks ja temast sai kuninga õuekunstnik. Inglismaal saatis teda suur edu. Van Dyck on teinud umbes 40 portreed Charles I ja 30 portreed tema naisest. 1638 aastal abiellus ta Mary Lord Ruthveni tütrega. 1641 aastal jäi ta Prantsusmaal raskelt haigeks. Ta naases tagasi Inglismaale, kus ta ka suri. Surres jättis kunstnik järele vähe varandust Tehnika
kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); maadlejad: Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; tõstjad: Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. Eestlaste teekond olümpialinna kulges Tallinnast aurikul "Viola" Helsingisse, sealt koos Soome koondislastega aurikul "Oihonna" Antwerpenisse. Võistlusvormiks olid valged õlgkübarad, sinine ülikond, kollased kingad, valge särk ja lips (kodumaalt sõideti välja tollases kaitseväeriietuses ja võistlusvorm muretseti alles kohapeal). Eesti lippu kandis avadefileel Harald Tammer. 1920. aasta olümpiamängude poster Olümpiamängud avas riigikantsler Adolf Hitler Colombes'i staadion Pariisis Kasutatud kirjandus: · ,,Eesti sportlased olümpiamängudel" Tiit Lääne
Tema mõju noorele kunstnikule oli tohutu. Rubens pidas van Dycki oma parimaks õpilaseks. 1620 aastal suundus van Dyck esimest korda Inglismaale, kus töötas James I ja James IV jaoks. Neli kuud hiljem suundus ta aga Itaaliasse. Sinna jäi ta kuueks aastaks õppides Itaalia meistritelt ning alustades oma karjääri eduka portreteerijana. Enamuse ajast, Itaalias olles, veetis ta Genovas, kus ta jõudis ka oma stiili juurde. 1627 aastal läks ta tagasi Antwerpenisse. Seal sai temast mõne ajaga Flaami kuberneri õuekunstnik. Sel ajal tegi ta ka mitmeid religioosseid töid, sealjuures ka mitmeid altarimaale ja alustas ka gravüüriga. Kuningas Charles I oli üks suurimaid kunstikogujaid briti monarhide seas. Ta üritas ka tuua mitmeid juhtivaid kunstnikke Inglismaale. Üks tema tähtsamaid sihtmärke oli Rubens, kes Inglismaal ka mõnda aega viibis. Charles I oli väga lühikest kasvu, mis tegi portreede loomise temast keeruliseks
kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); maadlejad Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; tõstjad Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. Eestlaste teekond olümpialinna kulges Tallinnast aurikul "Viola" Helsingisse, sealt koos Soome koondislastega aurikul "Oihonna" Antwerpenisse. Võistlusvormiks olid valged õlgkübarad, sinine ülikond, kollased kingad, valge särk ja lips (kodumaalt sõideti välja tollases kaitseväeriietuses ja võistlusvorm muretseti alles kohapeal). Eesti lippu kandis avadefileel Harald Tammer. Sõiduraha kogumiseks korraldati ülemaalised korjandused ja anti välja loteriipiletid üldtiraaziga 30 000 (á 10 marka). Valitsuselt kaubeldi välja 18 000 Soome marka ja 20 000 Prantsuse franki. Sõjaministeeriumist saadi teemoonaks
valmistuvat hinge. V�hk t�hendas sageli maailma keerdk�ike, kuid ka tarkust. Kass, tegus ja osav loomake, kes on haaranud k��ntega suurest kalat�kist, tuletab j��valt meelde lihalikke naudinguid. ******* Cornelis Saftleven p�rineb kunstnike perekonnast � maalijatena on tuntud ka tema isa ja kaks venda. P�rast �pinguid Rotterdamis, t�en�oliselt oma isa k�e all, reisis Cornelis 1632. aasta paiku Antwerpenisse. Autori teemade valik oli mitmekesine. Tema varasemad t��d kujutavad portreid ja talupojainterj��re, mida on m�jutanud Adriaen Brouwer, aga kunstnik maalib ka rannastseene ning piibli- ja m�toloogiaainelisi t�id. 1634. aastal viibis Cornelis Utrechtis oma venna Herman Saftleven noorema juures. Koos hakati maalima tallide interj��re, mis oli talupoegade �anris uueks teemaks. 1637. aastal asus Cornelis Rotterdami, kus temast sai 1667. aastal P�ha Luuka gildi dekaan.
annaabi.ee 
