· Waldorfkoolide arv ja populaarsus endiselt kasvab maailmamastaabis. Videoklipid · http://www.youtube.com/watch? v=RcCvcy0zAlM · http://www.youtube.com/watch? v=wBu_4iq5bXs · http://www.youtube.com/watch? v=jR8GuKieevI Lõpetuseks · Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Waldorf_school http://waldorfkool.info/page.php?p=181 "Steinerpedagoogika vaimne aluspõhi" Roy Wilkinson "Steiner-kooli põhijooned" Eesti Antroposoofiline Selts "Vaba Waldorfkooli õppeplaanist" Caroline von Heydenbrand
Teine periood, kus tuleb loengutes esile vaimuteaduse viljastav mõju kunstidele. Teaduse kõrval pidas ta kunsti teise needa tõelisusse. Lisaks pidas ta seda inimese arengu üheks oluliseks teguriks. Rudolf Steineri jaoks oli siirdumine kunstilise kogemuse juurde sisemine möödapääsmatus; 3. Kolmas periood, kus Steiner pidas lõpuks loenguid üheaegselt mitmel alal: a. Vaegarengutega tegelevatele arstidele ja kasvatajatele, millest sai algus antroposoofiline ravipedagoogika; b. Maaharijatele, mis andis tõuke bioloogilis-dünaamilisele maaviljeluse tekkele; c. Arstid ja religioonielu uuendajatele. Rudolf Steiner on ka Üldise Antroposoofilise Seltsi rajaja. Nimetatud seltsi eesmärk oli luua kogukond, mis arendaks vaimu uurimist ja kus arutataks individuaalselt kui ka üheskoos vaimuteadust. Üks tema oluline ja üks viimaseid töid oli koos Dr. Ita Wegmaniga kirjutaud raamat
Tema inimesele lähenemise viis on lähedane tänapäeva nn fenomenoloogilise psüholoogia ja ka klassikalise filosoofilise psüholoogia (Soomes nt Snellmani psüholoogia) omale. ARENGUETAPID Suuna põhiidee on lapses endas olevate arenguvõimaluste teostamine vastavalt lapse arengustaadiumidele.Esimene arengustaadium algab sünniga ja kestab 7 aasta vanuseni, teine staadium lõpeb puberteetiga ja kolmas hõlmab arengu pärast puberteeti.Steineri antroposoofiline käsituse järgi saavd inimeses kokku materiaalne ja vaimne maailm.Psüühilisele arengule on vaja läheneda mõtlemise, tundmise ja tahtmise seisukohalt.Mõtlemine areneb meelelise tegevusega seotud mõtlemisest sünteetiliseks mõtlemiseks, mille järgneb maailmavaate kujunemine.Otsustav tundeelu arenguetapp langeb umbes 4 aasta vanusesse, mil lapse loov fantaasia väljendub kõige tugevamini.Umbes 6-aastaselt hakkab laps ilmutama iseseisvat tahet, mis annb ühtlasi
Tema inimesele lähenemise viis on lähedane tänapäeva nn fenomenoloogilise psüholoogia ja ka klassikalise filosoofilise psüholoogia (Soomes nt Snellmani psüholoogia) omale. ARENGUETAPID Suuna põhiidee on lapses endas olevate arenguvõimaluste teostamine vastavalt lapse arengustaadiumidele.Esimene arengustaadium algab sünniga ja kestab 7 aasta vanuseni, teine staadium lõpeb puberteetiga ja kolmas hõlmab arengu pärast puberteeti.Steineri antroposoofiline käsituse järgi saavd inimeses kokku materiaalne ja vaimne maailm.Psüühilisele arengule on vaja läheneda mõtlemise, tundmise ja tahtmise seisukohalt.Mõtlemine areneb meelelise tegevusega seotud mõtlemisest sünteetiliseks mõtlemiseks, mille järgneb maailmavaate kujunemine.Otsustav tundeelu arenguetapp langeb umbes 4 aasta vanusesse, mil lapse loov fantaasia väljendub kõige tugevamini.Umbes 6-aastaselt hakkab laps ilmutama iseseisvat tahet, mis annb ühtlasi
Õppekava tagab küll lapsele stressitu ning vaba arenemise, kuid samas loob võimaluse kinnise suhtlusringi tekkeks. Eestis on hetkel 6 waldorfkooli, 6 waldorflasteaeda ning õpetajate ja lastevanemate täiendkoolituskeskus (seminar). Kasutatud materjal 1. Kranic, E-M. (1991). Vabad Waldorf-koolid (Steiner-koolid). Tallinn 2. http://www.perekodu.ee/artikkel.php?id=7526 3. Luuk, K. (1991). Waldorf-pedagoogika I . Tallinn 4. Luuk, K. (1992). Waldorf-pedagoogika II. Tallinn 5. Eesti Antroposoofiline Selts (1990). Steiner-kooli põhijooned. 6. Lindenberg, C. (1993). Waldorfkoolid: hirmuta õppida, eneseteadlikult tegutseda. Tallinn 7. Wilkinson, R. (2006). Steiner-pedagoogika vaimne aluspõhi. 8. http://www.epl.ee/?artikkel=271337 9. http://waldorfyhendus.ee/index.html
Liebigi õpetus intens. maavilejlus üle 90 sü/hp ; Tasakaalustatud maailj 60-90 sü/hp; Ekstensiivne maavilj alla 60 sü/hp Mahe- ehk alternatiivne maaviljelus: Välditakse sünteetiliste mineraalväetiste ja teiste keemiliste preparaatide kasutamist. Põhirõhk on siin asetatud kompostitud orgaaniliste väetiste ja haljasväetiste kasutamisele ning liblikõieliste kultuuride kasvatamisele. · Biodünaamiline maaviljelus aluseks on R. Steineri antroposoofiline maailmavaade ja taimekasvatustöödes jälgitakse külvikalendrit. · Orgaanilis-bioloogiline maaviljelus põhineb mulla mikrobioloogilise tegevuse aktiviseerimisel. Pearõhk on asetatud orgaanilistele väetistele. 27. Väetistarbe määramise meetodid ja agrokeemiateenistus agrokeemiateenistus on organisatsioon, mis tegeleb väetistarbe määramisega. o Kõge tõepärasema pildi mulla väetistarbest saab põldkatsetega, so looduslikud katsed,
• Intensiivne maaviljelus - >90 sü/hp • Lepis- ehk tasakaalustatud (mahe) maaviljelus – 60-90 sü/hp • Ekstensiivne maaviljelus - <60 sü/hp Mahe- ehk alternatiivne maaviljelus Välditakse sünteetiliste mineraalväetiste ja teiste keemiliste preparaatide kasutamist. Põhirõhk on siin asetatud kompostitud orgaaniliste väetiste ja haljasväetiste kasutamisele ning liblikõieliste kultuuride kasvatamisele. • Biodünaamiline maaviljelus – aluseks on R. Steineri antroposoofiline maailmavaade ja taimekasvatustöödes jälgitakse külvikalendrit. Orgaanilis-bioloogiline maaviljelus – põhineb mulla mikrobioloogilise tegevuse aktiviseerimisel. Pearõhk on asetatud orgaanilistele väetistele. Kultuuride väetamine Üldine skeem • Nõuded mullale • Lubiväetiste kasutamine • Orgaaniliste väetiste kasutamine • NPK väetised (vastavalt planeeritavale saagile ja mullaviljakusele)
Sieben Lindeni lapsed õpivad maailmavaatelist aspekti läbi lugude ja laulude, mida selles kogukonnas praktiseeritakse palju. Maailmavaateline aspekt on seotud kogukonna enda maailmavaatega ning eesmärgiga luua loodusega tasakaalus olev keskkond. See peegeldub laste hariduses läbi maksimaalse kontakti looduse elementidega aastaringselt toimivas metsalasteaias. Rosmal õpivad lapsed maailmavaatelist aspekti läbi luuletuste, laulude ja muinasjuttude. Kõige selle baasiks on antroposoofiline inimkäsitlus ning waldorfpedagoogika. Rühmaruumis on olemas aastaaegade laud, kus peegeldub vastava aastaaja meeleolu. Muinasjuttudes toimuvat antakse edasi ka igareedese nukuetendusega isetehtud nukkudel. Kõiki tegevusi saadavad laulud ja rituaalid. Enne sööki ja enne hommikuringi süüdatakse alati küünal. Kõige paremini iseloomustab Rosma puhul maailmavaatelist aspekti ilmselt õpetajate enda suhtumine lastesse, mis keskendub vaba indiviidi arengule.
annaabi.ee 
