6. Idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltmetub olulisel viisil teadvusest. 7. Materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. 14. Marksism sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd. 15. Hegeli dialektika teesi eitab sellele vasturääkiv antitees ning süntees haarab endasse olulise nii teesist kui ka antiteesist 16. A Priori ja A Posteriori Aristotelese filosoofiast lähtuvalt on eristatud tunnetust, mis lähtub põhjustest ja eeldustest ning liigub edasi tagajärgede (toimete) ja järelduste juurde, (tunnetust a priori) ja tunnetust, mis lähtub tagajärjest ja liigub tagasi põhjuse juurde (tunnetust a posteriori). 17. Transtsendentne ehk piire ületav funktsioon. See aitab inimesel jõuda oma kõrgeima eesmärgini – individuaalse potensiaali tüieliku teostamiseni. 18. Irratsionalism
probleemi kohta ja järelikult tõene on ainult üks võimalus T. Põhiteesiks on kategooriline üldjaatav väide: ,,See on altkäemaks." Kui selgub, et sellisel kujul on teesi raske tõestada, võib kaaluda liigitatava tõestuse viisi ja formuleerida kõik võimalikud versioonid. Kaudse tõestuse eesmärgiks on tõestada, et kõik pakutavad versioonid on väärad ja seega tõeseks jääb esialgne tees T: ,, See on altkäemaks"13 Apagoogilise kaudse tõestuse eesmärk on selles, et antiteesist tuletatakse järeldused, millest vähemalt üks on tegelikke asjaoludele või üldtuntud teadmistele vasturääkiv. Siit järeldub, et antitees on väär ja tees tõene. Olgu põhitees T sõnastatud kategoorilise väitena ja olgu seda raske otse tõestada. 13. Vuks 1999, 196 11 5. Argumentatsioon Argumentatsiooniks nimetatakse väite tõesuse või tõepärasuse põhjendamist teistele väidetele tuginedes
Tema kavatsuseks on näidata, kuidas inimkond edeneb ja areneb ja mis on maailmaajaloo kõige põhilisemad arengujooned. Hegeli dialektika põhiseadused. Hegeli dialektikat iseloomustatakse sageli järgmise skeemi abil (Hegel ise seda ei kasutanud): teesi eitab sellele vasturääkiv antitees ning süntees haarab endasse olulise nii teesist kui ka antiteesist. Näiteks esitab Hegel "Loogikateaduses" olemasolu dialektikat nõnda: esiteks, olemasolu tuleb postuleerida puhta olemisena (tees); teiseks, puhas olemine osutub lähemal uurimisel eristamatuks eimiskist (antitees); ometi ühinevad olemine ja eimiski saamiseks (süntees), kui taibatakse, et see, mis hakkab olema, samal ajal naaseb eimiskiks. Nagu Platoni dialektikagi, toob Hegeli dialektika välja varjatud vastuolud: dialektilise
See põrgib paljastama kogemuse kehtivaid jooni, ilma milleta poleks ta võimalik. Kuidas kogemus on võimalik?Kant tahab olemasolevat teadusest aru saada, mitte selle üle kohut mõista. Teadmine põhineb koostööl, teadva subjekti ja maailma vahelisel vastasmõjul. HEGELI DIALEKTIKA. Hegeli dialektikat iseloomustatakse sageli järgmise skeemi abil (Hegel ise seda ei kasutanud): teesi eitab sellele vasturääkiv antitees ning süntees haarab endasse olulise nii teesist kui ka antiteesist. Näiteks esitab Hegel "Loogikateaduses" olemasolu dialektikat nõnda: esiteks, olemasolu tuleb postuleerida puhta olemisena (tees); teiseks, puhas olemine osutub lähemal uurimisel eristamatuks eimiskist (antitees); ometi ühinevad olemine ja eimiski saamiseks (süntees), kui taibatakse, et see, mis hakkab olema, samal ajal naaseb eimiskiks. Nagu Platoni dialektikagi, toob Hegeli dialektika välja varjatud vastuolud: dialektilise protsessi iga staadium on eelmise
Kuidas kogemus on võimalik? Kant tahab olemasolevat teadusest aru saada, mitte selle üle kohut mõista. Teadmine põhineb koostööl, teadva subjekti ja maailma vahelisel vastasmõjul. Hegeli dialektika Hegeli dialektika põhiseadused. Hegeli dialektikat iseloomustatakse sageli järgmise skeemi abil (Hegel ise seda ei kasutanud): teesi eitab sellele vasturääkiv antitees ning süntees haarab endasse olulise nii teesist kui ka antiteesist. Näiteks esitab Hegel "Loogikateaduses" olemasolu dialektikat nõnda: esiteks, olemasolu tuleb postuleerida puhta olemisena (tees); teiseks, puhas olemine osutub lähemal uurimisel eristamatuks eimiskist (antitees); ometi ühinevad olemine ja eimiski saamiseks (süntees), kui taibatakse, et see, mis hakkab olema, samal ajal naaseb eimiskiks. Nagu Platoni dialektikagi, toob Hegeli dialektika välja varjatud
On kahte liiki subjekti: empiiriline subjekt ja transtsen-dendaalne (kogemuse piirest väljapoole jääv) subjekt. Empiirilist subjekti me kogeme, transtsendenaalset mitte, kuid see peab eksisteerima, kuna see on vajalik meie kogemisvõime jaoks (analoogia: me ei näe vaadates oma silmi, kuid meil peab olema, millega näeme.) (ii) Kant kritiseerib eksistentsi-üldse metafüüsilist mõistet. Selleks esitas ta 4 antinoomiat, millest igaüks koosneb teesist ja antiteesist, mis üksteist loogiliselt välistavad. I: Tees: Maailmal on algus ajas ja ta on ruumiliselt piiratud. Antitees: Maailm on lõpmatu nii ajas kui ruumis. 24 II: T: Iga liitsubstants koosneb lihtsatest komponentidest, nii et kõik koosneb seega lihtsatest komponentidest. Antitees: Asjad ei koosne lihtsatest komponentidest ja lihtsaid komponente polegi olemas. III: Tees: Peale paratamatu põhjuslikkuse on maailmas veel ka tahtevabadus.