kontrolli all hoida. Meditsiinilistest meetoditest kasutatakse testosterooni ehk meessuguhormooni asendusravi. Raviga alustatakse varasest puberteedieast (11- 12-aastaselt), et kujuneks mehelikum kehaehitus ja madalam hääl. Kasutatakse lihasesiseseid süste, plaastreid ja kreeme. Klinefelteri sündroomi põdejad on kasutanud ka viljatusravi, et olla võimelised isaks saama, kuid see ei ole sageli edukas. Kasutatakse ka psühhiaatrilist nõustamist ja psühhoteraapiat, et muuta antisotsiaalselt käitumist ning aidata haigel mõista oma seisundit. Kõige olulisem Klinefelteri südroomi ravimisel on alustada võimalikult varakult. 5 Kokkuvõte Olles lugenud mitme Klinefelteri sündroomi all kannataja lugu, mõistsin, et Klinefelteri sündroom on tõsine kromosoomhaigus ning arvestades selle suhteliselt suurt esinemissagedust (sagedasem kui Downi sündroom) tuleks selle haiguse osas palju rohkem teavitustööd teha
sekkumised, mis baseeruvad ühele komponendile, pole niivõrd hulgas. edukad kui multimodaalsed sekkumised (Connor, 2002). Üheks multimodaalseks sekkumiseks, mille puhul kesken- Sotsiaalsete oskuste treening (SOT) dutakse erinevatele riskifaktoritele antisotsiaalse käitumise arengul, on osutunud sotsiaalsete oskuste treening (social skllis Üks tunnusjoontest, mis eristab antisotsiaalselt käituvaid training), mida mõnikord on nimetatud ka sotsiaalse lapsi ja noorukeid nende eakaaslastest, on sotsiaalne kompetentsus kompetentsuse treeninguks (social competency training). (hinnang indiviidi võimele olla interaktsioonis teiste inimestega), On leitud, et sotsiaalsete oskuste treening on osutunud või teiste sekkumistega (näiteks, nõustamine, mis on kõige vähem
Teise taseme ennetus - Tegelemine potentsiaalsete õigusrikkujatega ning kriminogeensete kohtade ja olukordadega. - Peamiselt olustikuline preventsioon: · Õigusrikkumise toimepanemise raskendamine; · Õigusrikkumise toimepanemise riski vähendamine; · Õigusrikkumisest saadava tulu vähendamine. - Näiteks pere-, kooli- või kogukonnapõhised programmid, mis on suunatud õigusrikkumisi sooritanud või antisotsiaalselt käituvatele noortele. Kolmanda taseme ennetus - Olemasoleva õigusrikkuja ja süüteo tagajärgedega tegelemine. · Keskendub konkreetsele õigusrikkujale. · Eesmärgiks on järgnevate kuritegude ärahoidmine. - Eelkõige karistusõiguslike meetmetega kaasnevad vahendid. - Kolmanda taseme ennetus seguneb õigusrikkumistele reageerimisega. - Näiteks järelhooldusprogrammid vanglast vabanenutele. Kuriteoennetus praktilises tegevuses Olustikuline preventsioon
Teiste õpilaste ükskõikne v positiivne suhtumine kiusamisse Ohver: Samad kolm tegurit (järelvalve, sõnum, suhtumine) Agressiivselt käituvate eakaaslaste olemasolu III SÕPRADE JA EAKAASLASTEGA SEONDUVAD RISKIFAKTORID 1) koolist väljalangemine Kõrgem sotsiaalne aktiivsus väljaspool kooli Suhtlemine noorukitega, kes on koolist välja langenud Prosotsiaalselt käituvate eakaaslaste poolne tõrjumine Seotus antisotsiaalselt käituvate eakaaslastega Varajane seksuaalne aktiivsus varajane rasedus; kooli ei jõua, sest elu armastus võtab kõik aja endale 2) Kiusamise riskifaktorid Sõprussuhted on kaistefaktor ohvrikäitumise suhtes. Ohvrite ja kiusajate interpersonaalsed oskused suhetes eakaaslastega ons eotud oskamatusega luua vastastikuseid ja grupisuhteid. Nii kiusajatel kui ohvritel esineb puudujääke prosotsiaalses käitumises (sotsiaalsetes oskustes)
Jäik hierarhia. Tänava ja siseruumide jõugud formeeruvad nad nendest noorukitest, kes on klassi sotsiaalsetest suhetest hiearhias tõrjutud. Kõikidele nendele gruppidele on iseloomulikud sotsi grupis valitsevad hiearhilised suhted. Kuid need mitteformaalset grupi ei ole need hiaerhiad jäigad, nad nii on aga jäävad. Sotsiaalne staatus- igas grupis kas mitte forma või form grupp on noorukil oma staatus. Liider- prosotsiaalne kaasamineja tõrjutu- antisotsiaalselt käituvad inimesed(moodustavad oma ette kampasi.) iseleeritu vastuoluline Kõige tugevamad korrelatsioonid selle vahel missuguses ekstreemisollakse liider või tõrjutud on seotud antisotsi käitumisega. Need staatused pole noorukieas stabiilsed küll on aga stabiilsed jõugud. Kuidas võivad staatused noorukieas muutuda- liidrist ei saa suure tõenäosusega tõrjutud, tõrjutust ei saa suure tõenäosusega liidrit. Tõrjutust vb saada kaasamineja või isoleeritu. Isoleeritust ei saa aga
teadvust vajagi · Mandeltuum osaleb ka emotsionaalses mälus. Ent emotsionaalsed mälestused võivad olla tegelikkuse vääradeks peegeldajateks · Emotsionaalne süsteem on suuteline oma aktiivsust kaua säilitama ja seetõttu oleme valmis emotsionaalselt ja agressiivselt reageerima · Impulsiivsuse olemuseks on reageerida ilma täisinfot omamata. Ilma treenimise ja õppimiseta suunab impulsiivsus inimesi antisotsiaalselt ja vägivaldselt käituma (Dozier, 1998) Õpitud agressiivsus · Frustratsiooni on kaua peetud agressiivsuse peamiseks põhjuseks juhul, kui sihipärane aktiivsus on takistatud. Frustratsiooni lähtekohad on kontrollimise vajaduses. Kui seda vajadust ohustatakse, kogevad inimesed frustratsiooni · Samas allub frustratsioon arvukatele sotsiaal- kultuurilistele teguritele ja peab agressiivsuse käivitamiseks olema saavutanud oma väga kõrge taseme