tähed kokku käivad). o Kahe antiparalleelse ahela täpne sobivus, et kahe ahela N-aluste vahele saaks tekkida vesiniksidemen Komplementaarsed N-alused DNA-s on: A=T ja C=G, RNA-s DNA struktuuritasemed. o Primaarstruktuur- nukleotiidude Damp, Dgmp, dCMP ja dTMP järjestus o Sekundaarstruktuur- kahest antiparalleelsest DNA polünukleotiidahelast kompleentaarsuse alusel moodustunud kaksikspiraal o Tertsiaarstruktuur- valkude abil kokkupakitud DNA RNA struktuuritasemed. o Primaarstruktuur- RNA ribonukleotiidide järjestus o Sekundaarstruktuur- RNA ühe ahela komplementaarne paardumine, kokkukäändumine o Tertsiaarst ruktuur- sekundaarstruktuuride kokkukäändumine
mRNA - informatsiooni RNA, toob geneetilise koodi ribosoomi, ja selle alusel saab hakata sünteesima valku ribosoomil tRNA - võtab kaasa ribosoomile aminohappejäägid rRNA - on ribosoomi koostises ja aitab seda valku sünteesida Komplementaarsusprintsiip on kahe paralleelse ahela täpne sobivus. DNA struktuuritasemed: Primaarstruktuur - Nukleotiidide dAMP, dGMP, dCMP ja dTMP järjestus (on leitud ka nende metüülderivaate) Sekundaarstruktuur - Kahest antiparalleelsest DNA polünukleotiidahelast komplementaarsuse alusel moodustunud kaksikspiraal (kaksikheeliks) Jaguneb: A-struktuur (dehüdratiseerivate agentidega kristalliseeritud B-struktuur) B-struktuur (paremale pöördunud, klassikaline) Z-struktuur (vasemale pöördunud) Tertsiaarstruktuur - Histoonide, di- ja polüamiinide, RNA ja mitthistoonsete valkude abil kokku pakitud DNA RNA struktuuritasemed: Primaarstruktuur - -RNA ribonukleotiidide järjestus
stereomeetrilise seondamise. Klassid jaotakse omakorda kolme alamklassi nende homoloogia ja domäänide struktuuri alusel. Klass I süntetaaside katalüütiline sait sisaldab Rossmanni volti (beeta-paralleelne kiht). Seal leidub kaks konserveerunud järjestusmotiivi- HIGH(esimene alfaheeliks) ja KMSKS(kujutab endast lingu, mille konformatsiooni muutus substraadi seondamisel aitab aktiveerida ah-t. Klass II aaRS aktiivtsenter on suurem, koosnev antiparalleelsest beeta-kihtidest, mis on ümbritsetus alfa-heeliksitega. Aktiivtsentris eristatakse kol motiivi: ATP sidumiseks, ah sidumiseks ja dimerisatsiooniks. Klass I : on mono- või dimeerid, ATP konformatsioon on venitatud, aminoatsüleerimissait: tRNA terminaalse adenosiin 2´-OH. Klass II on di- või tetrameerid, ATP konformatsioon painutatud, aasait on tRNA terminaalse adenosiin 3´-OH Aminoatsüleerimisreaktsioon ja selle erandjuhud. Aminoatsüleerimiseks nimetatakse
On enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine. Puhas DNA on happeline, toatemperatuuril tahke, suhteliselt pehme ja vees hästi lahustuv aine. DNA on polümeer, mis koosneb desoksüribonukleiinhappejääkidest. N-alusteks on adeniin(A), guaniin(G), tsütosiin(C) ja tümiin(T). Primaarstruktuur : koosneb pentoos-fosfaatsest tüvest, millest ulatuvad välja N-alused. Sekundaarstruktuur : kaksikspiraalne, tema molekul koosneb kahest lineaarsest komplementaarsest antiparalleelsest keerdunud ahelast. Ahelaid hoiavad koos N-aluste vahelised vesiniksidemed. DNA asub: 1. Tuumas põhiülesandeks on geneetilise info säilitamine ja edasiandmine ,,tütar DNA-le" (rakujagunemisel) ja mRNA-le (valgusünteesil). 2. Mitokondrites - geneetiline info mitokondrite osade valkude sünteesiks. Geneetiline informatsioon kandub põlvkonnast põlvkonda salvestuna DNA nukleotiidses järjestuses. Geenide avaldumine realiseerub
3. Resultandi mõjusirge asub väljaspool liidetavate jõudude mõjusirgete vahelist ala, asudes suurema jõu poolel. F1 F F 4. Resultandi rakenduspunkti C asukoha määrame ära valemiga = 2 = 3 BC AC AB 55.Mida nimetatakse jõupaariks? Jõupaariks nimetatakse kahest antiparalleelsest ja moodulilt võrdsest jõust jõusüsteemi. 56.Mis on jõupaari mõjutasapind ja jõupaari õlg? Tasapinda, mis läbib paari jõudude mõjusirgeid, nimetatakse jõupaari mõjutasapinnaks. Paari jõudude mõjusirgete vahelist kaugust nimetatakse jõupaari õlaks. 57. Mida võite öelda jõupaari moodustavate üksikjõudude resultandi kohta ja jõupaari tasakaalu kohta? Jõupaaril pole resultanti ja jõupaari moodustavad jõud pole ka tasakaalus. 58
Klass 1 süntetaasidel on N-terminaalne katalüütiline domään aminohappe ja nukleotiidi sidumiseks. Sama domään sisaldab ka kaheosalist osaliselt konserveerunud järjestust mis on sarnane kõigil klass 1 süntetaasidel. Seda konseveerunud järjestust kutsutakse ka allkirjajärjestuseks (signature sequence). Nukleotiidi siduva domääni tertsiaar-struktuur on sarnane pea kõigil nukleotiidi siduvatel valkudel ja see koosneb tavaliselt 4-6 antiparalleelsest -ahelast ja 2-4 -heeliksist, mis on kihiga risti. Ülejäänud osas on klass 1 süntetaaside nii primaar- kui tertsiaar-struktuur varieeruv. Ka klass 2 süntetaasidel on katalüütilises domäänis homoloogne osa, aga see on varieeruvam kui 19 klass 1 ensüümidel. Nukleotiidi siduvate domäänide ruumiline struktuur on mõlemal klassil sarnane, aga järjestuse homoloogia nende vahel puudub. Ka tRNA'ga
annaabi.ee 
