impeerium(kas vib teise riigi suhtes kas. Vägivalda,kas peab olema palju riike v üks maailmariik) Eetika-in eluprojektid ja in.vahelised suhted Kuidas in.vahelised sidemed mõjutavad pol.filosoofiat? kas sidemed tuelvad pol kasuks v süsteem tuleb ehitada, et sidemed ei mõjutaks, et vältida korruptsiooni Kus tuleb mõte, et alamatel üldse õigused, kas eesmärgiks pigem vabadus või hoopis võrdsus? Miks tegeleda ideede ajalooga? 1. Kasu filosoofidele? Antikvaarne huvi v vastused tänap küsimustele(kuidas teadus töötab v avastusteni jõutakse); ka vanadelt mõtlejatel võimalik midagi õppida(filosoofia); kuidas me suhtume progressi inimajaloos; võimalik hoiak- teaduslik- tehniline progress, ent inimloomus pm sama Tsükliline süsteem-ajalugu kordub, käib üles-alla ja mingid printsiibid ja põhimõtted taas rakendatavad. Me oleme vabad siis, kui enda asjade üle otsustame ja enda üle valitseme (ka
Pärast teda hakati üld juba rohkem tähelepanu pöörama allikakriitikale ning kroonikad polnud enam soositud kirjutusvorm. 5 III BALTI-SAKSA VALGUSTUSLIK AJALOOKIRJUTUS (18.sajandi keskpaik – 19.sajandi algus). Janet Laidla, hea ülevaade 17.sajandi balti kroonikakirjutusest. Ilminguid võib leida juba 17.sajandil. A) Erudiitlik-antikvaarne suund. Rajajaks Johann Gottfried Ardnt. Filoloog, oskas hästi keeli. Filoloogiline allikakriitika keelest lähtuvalt. Olles tutvunud balti kroonikatega, seadis eesmärgiks anda ülevaade nende minevikust kindlate teemade kaupa tuginedes teadolevatele allikatele, eesjoones kroonikatele. Jõudis välja anda 2 köidet „Liivimaa kroonika“. Teine köide jätkab Liivimaa minevikku, vaatluse all ordu.Töö jäi lõpuni viimata. B) Valgustuslik-kontseptuaalne suund. Rajaja Johann Georg Eisen
abielueelseid ega väliseid seksuaalsuhteid häbistavaks ega amoraalseks. Ainult sugulist vahekorda Vene sõjaväelastega peeti naisele häbistavaks. Hupel imestas selle üle, et seejuures on üllatavalt vähe vallaslapsi. Lapsemõrv oli aga 18. sajandil Balti provintsides üsna levinud. Ajalooalased artiklid ja uurimused Suure osa Hupeli ajakirjast võtavad enda alla ajalooalased artiklid ja uurimused. Esindatud on mõlemad 18. sajandi Balti ajalookirjutuses eksisteerinud suunad, erudiitlik-antikvaarne ja valgustuslik suund. Siisiki pärineb valdav osa ajalooartiklitest tema kaastööliste sulest; Hupel ise piirdus peamiselt toimetaja ja väljaandja rolliga. Hupeli ajakrijas avaldati arvukalt allikapublikatsioone. Antikvaarse historiograafia alla võib liigitada õpetlasi ja literate käsitleva biograafiliste artiklite seeria. Vähesel määral on Hupeli ajakirjas esindatud modern valgustuslik ajalookirjutus. Hupeli ajakirjas kohtab esimesi arheoloogilisi artikleid.
Aulus Cornelius Celsus (u 25 eKr 50 pKr): ,,Meditsiinist". Lucius Iunius Moderatus Columella (4 u 70): ,,Põllumajandusest". Sextus Iulius Frontinus (u 40 103): ,,Akveduktidest". Aulus Gellius (u 120 pärast 180): ,,Atika ööd" (kuriositeetide entsüklopeedia). 130. Millised olid Rooma ajalooproosa kesksed ideed ja kes olid tähtsamad esindajad? Enda ümber toimuva fikseerimine varem: peamiselt eepika, ülistuslaulud, antikvaarne kirjandus, aastakroonikad; hiljem: biograafiad. minevik ja selle austamine kui kaasaja heaolu põhjus Cicero: ,,Mitte teada seda, mis toimus enne sinu sündi, tähendab jääda alati lapseks. Mida muud on ühe inimese elu, kui mitte eelkäijate eludega läbi põimitud ajalooline mälu" (Orator 120) Ajalugu kui elu õpetaja (Cicero: historia magistra vitae est): kasulik: ülevaade seadusloome pretsedentidest, välispoliitikast, sõdadest
,,Keskaja kui pimeduse aja allikate" suhtes üleolevad. Nt vene kirjutuses pannakse kahtluse alla kõik, mis on keskajast pärit. Minnakse äärmusse sellega. Pea kõik Balti valgustajad tegelenud Balti ajalooga, lühiksesed ekskursid Vene ja Lääne-Euroopa ajalukku. Agraarsuhete ajaloo ja pärisorjuse esiletõstmine nende poolt. Valgustustegelased esimestena eestlaste- lätlaste muistsetest õigustest rääkinud, toetuvad rahvuslikuajaloo kirjutamist. Valgustuslik-antikvaarne suund, nt J. G. Arndt. Valgustuslik-kontseptuaalne suund, nt J. G. Eisen, rõhutas kogumist. Arndt antikvaarsele suunale. Kuressaare kooli juhendaja, Halle kooli (pietism) kasvandik. Liivimaale tulles alguses koduõpetaja. Tullaksegi Saksast pooliku haridusega, lootuses et aadel paneb vakantsi tekkides kirikuõpetajaks. Ka ametniku-, õiguse jne karjäärimudel. Ka kooliõpetajaid. Seejärel Riias lütseumi koht. 1740. aastatel ,,Der Liefländische Chronik". See uut teavet Liivimaa ajaloo kohta
Asjade nimetamise funktsioon Politica – ühiskond, pol.fil. Inimene kui ühiskondlik olend. Illokutiivne akt. Ütlemisega tehakse tegu (käskimine, palumine) Milleks ideede ajalugu? Mida tähendas ideede ajaloole? 1)Antikvaarne huvi või vastused tänap.küsimustele. (vastus sõltub ajal.fil. Avastati autor kui tegutseja, kes tegeles oma ajas, mitte ajatuses põhihoiakust) Ei muutu üksnes vastused, vaid ka küsimused Võimalik hoiak: teaduslik-tehniline progress, ent inimloomus põhijoontes sama Uurida tuleb:
annaabi.ee 
