· Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks · Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel. · 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 KJ energiat. Struktuurne: · Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) · Tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: · Tärklis (taimedes) · Glükogeen (loomades) Toiteaine: · piimasuhkur imetajate piimas. Kaitse: · Taimedes rakutsütoplasma suhkrustamine kaitseb külmumise eest. · Limad · Antikehades Ligimeelitav: · Õistaimede nektar putukate ligimeelitamiseks Bioegulatoorne: · Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide kosstisesse. Transpordi funktsioon: · Transporditakse glükoosi · Taimedel tõusev ja laskuv vool · Loomadel veres Lipiidid 1.rasvhapped (looduses harva vabalt) a)küllastunud b)küllastumata(õline vedelik) 2.lihtlipiidid e lihtrasvad (kõik lipiidid on alkoholide ja rasvapete estrid) a)nutraalrasvad-
Oligosahhariidid: 2-10 monoosi molekuli (: disahhariid, maltoos, sahharoos, laktoos) Polüsahhariidid: üle 10 monoosi molekuli (: kitiin, tärklis, tselluloos, glükogeen, inuliin) Omadused: glükoos ja sahharoos: valge, tahke, vees lahustuv, magus Tärklis: kristallne, veel ei lahustu, pole magus Tähtsus organismis: varuaine, biosüntees, energia saamiseks, saadakse nukleiinhappeid, aminohappeid ja rasvhappeid, toiduainena, bioregulatsioon, kaitse (antikehades), 9. Lipiidid Koostiselemendid: C ; H ; O Liigid: lihtlipiidid ( 1alkohol (glütserool), 3 rasvhappejääki (nt: rasvad, õlid)); liitlipiidid ( 1 glütserool, 3 rasvhappejääki, muu aine); steroidid (sterool, 3 rasvhappejääki (nt: steroidhormoonid)); vaha (nt:mesilasvaha, puuvaha) Omadused: ei lahustu vees (tekitavad seetõttu vee peale kile) Tähtsus organismis: annab energiat (30-30% päevasest vajadusest), raku ehitusmaterjal, varurasv
sünteesida liigset valkude kogust. 70 kg kohta peaks inimene sööma päevas vähemalt 100 g valku ja mitte üle 150 g. 3.2 Süsivesikud Süsivesikud on organismi jaoks põhiliseks energiaallikaks. Süsivesikutest saadav energia tuleb peamiselt tärklistest, suhkrutest ja vähemal määral kiudainetest. Süsivesikud täidavad mitmeid funktsiooni: põhiline energiaallikas, kuuluvad rakkude, kudede ja paljude hormoonide koostisesse, määravad veregrupi, omavad kaitsefunktsiooni antikehades, varuaine 1 Kopsuturse 2 Luuvalu, krooniline ainevahetushaigus maksas ja lihastes glükogeenina ning kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoiuks. Päevane süsivesikute kogus peaks olema 50-60%. 3.2.1 Suhkrud Mõisted ,,suhkrud" ei võrdu mõistega ,,süsivesikud", sest süsivesikud on veel ka tärklis, glükogeen jne. Suhkrud on energiaallikaks ja sisaldavad vähe vitamiine ja mineraalaineid kuid palju rasva
antigeenile. Fc- fragment, seostudes komplemendiga ja Fc- retseptoritega immuunrakkudel määrab antikeha bioloogilise sekundaarse efekti tüübi, efektorfunktsiooni. 9. Inimese Ig isotüübid, struktuur, esinemine vere seerumis. Antikeha funktsioonid organismis. Immuunoglobuliinid on valgud, mida toodavad B- rakud vastuseks immunogeenile. Variaabel regioon erineb erinevate B- rakkude poolt produtseeritud antikehade vahel, aga sama raku poolt produtseeritud antikehades on samasugune. Konstantne regioon on identne kõikides sama isotüübi antikehades, aga erineb erinevate isotüüpide antikehades. Konstantne regioon determineerib mehhanismi, mis on vajalik antigeeni hävitamiseks. Ig H ahela konstantne osa on isotüüpidel IgM ja IgE ühe C domääni võrra pikem. IgM 5-15% seerumi Ig-dest. Monomeerne IgM- membraanseotud vorm, ekspreseeritakse esimese antikehana B-raku pinnale. Sekreteeritav IgM
Minoorsed erinevused ja H ahelas (subisotypes) määravad AK alamklassi (subclass). Igal raskel ahelal on kaks regiooni, aminohappeline järjestus, mis antkeha struktuuri tipus, erineb erinevatel antikehadel ja kannab nimetust variaabel regioon, kuskil 110-130 aminohapet pikk ja annab antikehale antigeeniga seondumise spetsiifilisuse. Variaabel regioon erineb erinevate B rakkude poolt produtseeritud antikehade vahel, aga sama raku poolt produtseeritud antikehades on samasugune. Konstante regioon on identne kõikides sama isotüübi antikehades, aga erineb erinevate isotüüpide antikehades. . Konstantne regioon determineerib mehhanismi, mis on vajalik antigeeni hävitamiseks. On kahte tüüpi kergeid ahelaid lamda ja kappa. Ka kergel ahelal on konstantne ja variaabel domään. Keskmine kerge ahela pikkus on 211- 217 aminohapet. Iga antikeha sisaldab kahte kerget ahelat mis on alati identsed, ainult ühte tüüpi kerge ahel, kappa või lambda erineb.
Nende rasked ahelad erinevad nii kuju kui ka kompositsiooni poolest. Minoorsed erinevused ja H ahelas määravad AK alamklassi. Igal raskel ahelal on kaks regiooni: · Variaabel regioon - aminohappeline järjestus, mis antikeha struktuuri tipus, erineb erinevatel antikehadel, kuskil 110-130 aminohapet pikk ja annab antikehale antigeeniga seondumise spetsiifilisuse · Kosntantne regioon - identne kõikides sama isotüübi antikehades, aga erineb erinevate isotüüpide antikehades. Konstantne regioon determineerib mehhanismi, mis on vajalik antigeeni hävitamiseks. On kahte tüüpi kergeid ahelaid lamda ja kappa. Ka kergel ahelal on konstantne ja variaabel domään. Keskmine kerge ahela pikkus on 211- 217 aminohapet. Iga antikeha sisaldab kahte kerget ahelat mis on alati identsed, ainult ühte tüüpi kerge ahel, kappa või lambda erineb.
IMMUUNVASTUST ANTIGEENSUS –VÕIME REAGEERIDA KAS ANTIKEHADE VÕI T LÜMFOTSÜÜTIDE RETSEPTORITEGA HAPTEENID-VÄIKESED MOLEKULID,MIS VÕIVAD OLLA IMMUNOGEENID KUI ON SEOTUD SUUREMALE “ KANDJALE”. Nt penitsilliin võib seonduda meie oma vere valgule(albuliinile) ja muutuda antigeeniks siis. Immuunoglobuliin domään 70-110 amiinohapet, võileiva taoline kahest kihist antiparallelsetest beeta ahelatest (7-9) struktuur, kus on väga konserveerunud disulfiid sild (2 tsüsteiini). Antikehades võime ristada konstantseid domääne aga aminoterminuses on piirkonnad mis vastutavad äratundmise eest, tegemist on variaablite domäänidega. On ka teisi valke kus võib leida immunoglobuliinide domääne (CD48helperitel) ja CD8(tsütotoksilistel)). Adhesioonimolekulid – ICAM. Siirdamisreaktsioonid on keerulised, sest MHCII klassi molekule kontrollitakse, kui esitlatakse võõra isendi omasid (võõras rakk), neid on väga palju variante inimestel. Klass I MHC – oma