● Mis on A. Palladio loomingust mõjutatud klassitsistlik ehituslaad? Elulugu ● Sündis: 30. november 1508, Veneetsia ● Suri: 19. august 1580, Maser, Itaalia ● Oli Itaalia arhitekt ● Üks lääne arhitektuuriajaloo mõjukamaid isikuid. Palladianism ● Palladianism- (1508–1580) Palladio loomingust mõjutatud klassitsistlik ehituslaad. ● Palladianismi iseloomustab sammaste rohkus ja sümmeetrilisus, jäljendab antiiktemplite arhitektuuri. ● Eriti kasutati seda stiili avalike ja munitsipaalhoonete rajamisel. ● Kõik Palladio enese projekteeritud hooned asuvad Venetos. Palladianism ● Palladio hooned on keskmiselt kolmekorruselised. ● Maale ehitas ta kaheotstarbelisi hooneid: niihästi põllumajanduse otstarbeks kui ka rikastele elamiseks. ● https://youtu.be/7RSHtapIXN8 Palladianism ● Palladio hooned on keskmiselt kolmekorruselised
aeg (323-30pKr) ARHAILISEL ajal kujunevad välja vaaside ja templite tüübid, skulptuur pühendkujud ant - tugisein anttempel – sammastega eesruum ühes otsas kaksik e topeltanttempel – sammastega eesruum mõlemas otsas prostüül – 4 sammast otsaseinas peripteer – rida sambaid ümber templi pronaos – eeskoda cella – pearuum naos – siseruum adüüton – kõige püham paik sambaorder– order -kord ; antiiktemplite kandvate ja kantavate osade sammastiku ja talastiku konstruktsioonisüsteem . Dooria (arhailine) ; Joonia (klassikaline) ; Korintose (helenistlikul perioodil) krüsoelefantiintehnika – kulla- ja elevandiluutehnika- puidust skulptuui kaunistamise tehnika KLASSIKALINE aeg: arhitektuur, templid, teatrid,skulptuur. Karüatiidid – naistekujulised sambad agoraa – turuplats
Vaaside kaunistamine: geomeetriline, korintose, mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Arhitektuur: Kreeka anttempel areneb välja megaronist. Ant-tugisein. Anttempel-sammastega eesruum ühes otsas. Kaksid e. topeltanttempel-sammastega eesruum mõlemas otsas. Prostüül-4 sammast otsaseinas. Peripteer-rida sambaid ümber templi. Templi ruumijaotus: Eeskoda e. pronaos, pearuum e. cella, siseruum e. naos, kõige püham paik e. adüüton, opisthodomos. Sambaorder: order-kord, antiiktemplite kandvate ja kantavate osade sammastiku ja talastiku konstruktsioonisüsteem: dooria: alates 7.saj-st eKr, kujunes välja arhailisel ajastul; joonia: 5.saj. eKr, kujunes välja klassikalisel ajastul; korintose: 5.saj. lõpust eKr, iseloomulik hellenistlikule perioodile. Krüsoelerantiintehnika e. kulla-ja elevandiluutehnika-puidust skulptuuri kaunistamise tehnika. Klassikaline:arhitektuur: templid, teatrid, skulptuur. Karüatiidid-naistekujulised sambad. Agoraa-turuplats,
http://www.abiks.pri.ee KLASSITSISM 1.Ladina keelest classicus (esmaklassiline, ülim, parim) 2.Varaklassitsism kuni 1800, kõrgklassitsism peale 1800 3.Arhidektuur püütaxe vabaneda renessansiaegsest antiigi tõlgendamisest. Jõutaxe puhta antiigini(täpsed mõõtmed ja proportsioonid).Antiiktemplite koopiad(elumajad, lossid, kirikud)Näit:MADELAINE KIRIK PARIISIS (18061843).Ehitised lihtsad, ranfes, suurejoonelised, sümmeetrilised,reeglipärased.PARIISI PANTHEON (17641789).Tähe võidukaar Pariisis. 4.Sisearhidektuur on tagasihoidlik.Palju on trofeekimpe(kips,pronx) nt:lipud, mõõgad, kilbidneed näitasid sümboolselt, et riik on võitnud sõja või lahingu.(meeldis stalinile) 5.Skulptuur laenab teemat antiik mütoloogiast
Michelangelo arvates pidid olema ühepikkused, kuid 17 saj ehitati idapoolne ristiharu pikemaks, et saada läänemaisele ristiusu kirikule tüüpiline pikihoone, mistõttu asendus kreeka risti kujuline põhiplaan ladina ristiga. 3. Mis on palladianism?(Kes tegi ja tuntud töö) Palladianism ehk Palladio stiil on itaalia arhitekti Andrea Palladio loomingust mõjutatud klassitsistlik ehituslaad. Palladianismi iseloomustab sammaste rohkus ja sümmeetrilisus, matkides nii antiiktemplite arhitektuuri. Palladio kavandatud on San Giorgio kirik Veneetsias ning Vicenzas asuv Villa Rotonda. 4. Milline oli kõrgrenessansi perioodil kunstniku positsioon ühiskonnas? Kõrgrenessansile on omane kunstniku isiku tähtsuse enneolematu tõus. Nii kunstnikud ise kui ka neid ümbritsev ühiskond hakkasid rõhutama kunstnike erinemist tavalistest inimestest. 5. Leonardo da Vinci ( kes on, tööd ) Leonardo da Vinci oli itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener, renessansiajastu
rustikaks. Rustikas ehitati sageli ainult alumine korrus ja ülemised korrused tehti tahutud pinnaga kividest. Fassaadid on liigendatud horisontaalsete simsside ja aknaridadega. Eriti suurejooneline on esikülge krooniv peasimss, palatso keskele ehitati avar sammaskäikudega õu. Kuhu avanesid lahtised kaarkojad- loggiad. Nt. Palazzo Medici, Palazzo Strozzi. Palazzo Pitti jt. Tsentraalehitis oli renessansi aja arhitektidele midagi lummavat-seda peeti antiiktemplite põhikujuks, millele omistati seost jumalikkuse, täiuse ja algühtsusega. Ainsa võimaluse ehitada kirikule esitatavaid funktsionaalseid nõudeid eiravaid kristlikke vasteid paganlikele antiiktemplitele, andsid ristiusus märtritele püstitatud mälestuspühamud. Donato Bramante kavandatud Püha Peetruse märtrisurma tähistav Rooma San Pietro kloostri kabel (3. pilt). Püüd leida lihtsat, harmoonilist kompositsiooni
harmooniliseks ja pidulikuks. Näit. Palazzo Rucellai Firenzes Järjekindlast antiikarhitektuuri eeskujude elustamisest annavad tunnistust ka Alberti kirikuehitised. Neis ei võta ta mitte ainult üle arhitektuurseid osasid, vaid püüab ehitist tervikuna antiikses vaimus kujundada. Santa Maria Novella kirik Firenzes (fassaad) hele-tume marmortahveldis. San Andrea kirik Mantovas - fassaad meenutab antiiktemplite fronti. Ühelööviline pikihoone, külglöövid on asendatud kabelitega, avar silindervõlv. Nelitise kohal kuppel. Majesteetlik ühtne ruum, mis on eeskujuks hilisematele arhitektidele. FILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) Firenze toomkiriku nelitise kuppel (1420-1436). Kuppelehitis oli eelkõige puhtehitustehniline saavutus ja renessanss-stiili arengut see otseselt ei mõjutanud. Samas oli
● Näit. Palazzo Rucellai Firenzes 7 ● Järjekindlast antiikarhitektuuri eeskujude elustamisest annavad tunnistust ka Alberti kirikuehitised. Neis ei võta ta mitte ainult üle arhitektuurseid osasid, vaid püüab ehitist tervikuna antiikses vaimus kujundada. ● Santa Maria Novella kirik Firenzes (fassaad) – hele-tume marmortahveldis. ● San Andrea kirik Mantovas - fassaad meenutab antiiktemplite fronti. Ühelööviline pikihoone, külglöövid on asendatud kabelitega, avar silindervõlv. Nelitise kohal kuppel. Majesteetlik ühtne ruum, mis on eeskujuks hilisematele arhitektidele. ● FILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) ● Firenze toomkiriku nelitise kuppel (1420-1436). Kuppelehitis oli eelkõige puhtehitustehniline saavutus ja renessanss-stiili arengut see otseselt ei mõjutanud. Samas oli
(alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikuid, akantuselehti ja palju muid roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasju. Kirikud ja kabelid muutusid taas madalateks, meenutades pigem romaani kirikuid. Lisandus ka mitmeid antiigi detaile, palju kasutati pilastreid ning tihti meenutas hoone välissein Rooma triumfikaari ning selle motiive, rohkelt kasutati bareljeefe. Peafassaadi ülemisele äärele püstitati antiiktemplite kolmnurkseid fronte ehk viile. Mõnikord laoti majade välisseinad tahumata kividest, mis eemalt vaadates tegi seinad mustriliseks. Seesugune stiil sai nimeks rustika. Selliseid maju kutsuti Palazzodeks. Palazzo Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn. palazzo'd, mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud. Palazzo oli põhiplaanilt ruudukujuline, tema keskossa jäi nelinurkne kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Tavaliselt oli palazzo kolmekorruseline
annaabi.ee 
