· PIERO della FRANCESCA tähtsustas geomeetrilisi kujundeid. Saavutas vormikindluse ja selguse, ei kasutanud tumedaid varje. Näod on rahulikud ja miimikata, kuid pilgud tähendusrikkad. FRESKOD RIMINI JA AREZZO KIRIKUTES. · SANDRO BOTTICELLI palju tellimusi Medicitelt. Antiiktemaatika. "VENUSE SÜND". Ei hoolinud ruumilisusest, tugevad piirjooned, kehad tunduvad hõljuvat õhus. "KEVAD". · ANDREA MANTEGNA töötas Mantovas. Eeskujuks antiikskulptuurid. Kujutab antiikaegset riietust ja esemeid täpsemalt kui teised. Ehitised varemetes, mis justkui rõhutaks, et antiik on kaunis, aga kadunud. · GIOVANNI BELLINI õlimaalid. Lüürilise meeleoluga usulised pildid, näiteks madonnad looduses. Värvid tähtsamad kui joonistus ja mahud. Pehmed üleminekud, rõhk õhu ja valguse kujutamisel.
poliitilisi ja eetilisi ideaale, mille poole püüelda. Sageli leiti neid kirjandusest, ajaloost ja mütoloogiast. Parimaks vahendiks oma ideede teostamiseks oli ka maalikunstnike meelest antiikkultuuri poole pöördumine. Kõige paremaks võimaluseks peeti selliste antiikajaloo teemade kujutamist, mis olid seostatavad tolleaegsete sündmustega. Antiigi jäljendamine maalikunstis oli aga oluliselt raskem kui skulptuuris, sest tolleaegseid maale lihtsalt ei olnud säilinud. Appi tulid antiikskulptuurid. Nende eeskujul maaliti inimeste piirjooned ja kehavormid piltidel hoolikalt välja. Domineeris joonistus, värv jäi ebaoluliseks väljendusvahendiks. Vastandina barokile kadus huvi ka looduse ja valguse kujutamise vastu. Kui ka pildi taustale loodust maaliti, siis suhteliselt värvivaeselt, Poussinilike ideaalmaastike sarnaselt. Ka igapäevast elu ei kujutatud, sest selles puudus ülevus. Klassitsistlike maalide kompositsioon on tasakaalukas ja rahulik.
Väga oskuslikult andis edasi materjale. Tal on olnud mitmeid näitusi Lääne Euroopas. 1879 maalis ta Tallinna Kaarli kiriku absiidile fresko ,,Tulge minu juurde". Suri Peterburis,1899 oma ateljees, kuid ta on maetud Eestisse. Esimene Eesti soost skulptor oli August Weizenberg (1837- 1921) Ta sündis Võrumaal kingsepa pojana. Lapsepõlves kaotas isa ja seetõttu pidi ta noorelt tööle hakkama. Õppis tisleriks ja seejärel läks skulptuuri õppima Berliini. Eeskujuks olid antiikskulptuurid. Tema parimad tööd on lüürilise alatooniga ja tegelased pärinevad mütoloogiast. Meelismaterjal oli marmor. Tema töö ,,Linda", ,,Koit ja hämarik". Elulõpu veetis Eestis, kus ta ka suri. Amandus Adamsnon (1855- 1929) Sündis Paldiski lähedal meremehe peres. Õppis Peterburi kunstikadeemias ja seejärel oli Pariisis. Kujutab mereteemat ja allegooriat, kasutas marmorit, puitu, pronksi. Töötas ka Peterburis, kus tsaari pere tellis palju ausambaid. (nt Russalka).
Olemasolevat arhitektuuri muudeti: Michelangelo plaanis renoveerida kahe juba olemasoleva palee fassaade ning ehitada kolmanda, Plazzo Nuovo vastukaaluks Palazzo dei Conservatorile. Et need kaks ehitist ei külgne otseselt Palazzo Senatorio pika fassaadiga, siis jääb nende vahele tühi ruum, kuhu Michelangelo lõi lääne avaneva väljaku vaatega Peetri kirikule, Kapitooliumi kristlikule vastele. Väljakule juurdepääsuks on lai kaldtee, Cordonata, mille balustraade kaunistavad antiikskulptuurid, nende seas massiivsed kujud Dioskuuridest (müütilistest kaksikutest Vastorist ja Polluxist). Väljaku ehitamine kulges siiski väga aeglaselt ning lõpuks jäi Michelangelo kontseptsiooni tesostamine teiste, hilisemate arhitektide ülesandeks, Täielikult valmis Kapitooliumi väljak alles 17. sajandil. Septiumius Severuse võidukaar See võimas 20,88 meetri kõrgune ja 23,27 meetri laiune kolme läbikäiguga võidukaar on üks paremini säilinud mälestisi foorumil
mittetundmise tõttu mõjub taustamaastik nagu teatridekoratsioon. · Väljastpoolt Itaaliat tuleb nimetada Prantsusmaal elanud flaamlasi vendasid Limbourg'e, kes tegid olustikustseenidega palveraamatu, kus kujutati muu hulgas talve esimest korda Lääne-Euroopa kunstis. · 15. sajandi mõjutavamaid teoseid oli on Sandro Botticelli ,,Venuse sünd". · Keskajal lubati alasti keha kujutada ainult paradiisistseenides, siin aga käsitleti paganlikku jumalannat, eeskujuks antiikskulptuurid. · 15. sajandi lõpul välja kujunenud kõrgrenessanssmaalis võib gootikaga välja tuua järgmised erinevused: kui gooti maal oli tinglik, sümboliterohke, siis nüüd pidi maal vastama täpselt tegelikkusele; et anda edasi figuuride mahulisust, hakati neid modelleerima valguse ja varju abil; pühakute pea ümber kadus kuldne pühapaiste (oreool); õpiti kujutama keerulisi poose, zeste, inimese psüühikat; tundeid aga vahendati
Fuajee on avar ja valgusküllane. Edasi viivad eskalaatorid. Aastas külastab muuseumit üle viie miljoni inimese. Teosed Maalikokku kuuluvad tööd on pärit ajajärgust kuni 19.sajandi keskpaigani. Kuulsaim maal on Leonardo da Vinci portree Firenze siidkaupmehe naisest Giocondast, keda enamasti tuntakse siis “Mona Lisa” nime all. Loodud aastal 1506. Maal kuulus pärast Leonardo da Vinci surma kuningas Napoleon I-le, kes 1804.aastal selle Louvre’i muuseumile kinkis. Kuulsaimad antiikskulptuurid on “Milo Venus” ja “Samothrake Nike. “ 7. Kuidas said oma kunstivarad British Museum ja Berliini riiklikud muuseumid? Briti muuseum Hindamatu väärtusega Rosette’i kivi oli maapõues lebanud üle 2000 aasta. 1799. aastal kaevati see välja. Kivi leiti Niiluse deltas, Rosette’I linna lähedalt – sealt on ta oma nime saanud. Francois Champollion (prantsuse õpetlane) uuris kivi ning selle peal olevat kolmes keeles kuningas Ptolemaiuse koostatud teksti
kinnipidamist kord omaks võetud kujutuslaadist.(Palamets 1991: 53-55) Hipodroom Hipodroom on hobuste võidukihutamiseks kohandatud ovaalikujuline ringrada, mille äärde on püstitatud tribüünid pealtvaatajatele ja tallid hobustele, see on avaliku elu peamine keskus. Hipodroom asus otse keisripalee kõrval, oli 370 m pikk ja 140 m lai ja mahutas 60 000 huvilist. Areeni keskele oli püstitatud madal kivibarjäär, millel seisid tuntud antiikskulptuurid. Kaitseks päikese eest, tõmmati tribüünide kohale varikatted. Hipodroomile toodi rahvale näha äsja kroonitud basileus, seal näidati võidetud vaenlaste juhte ja saadud saaki, viidi aga ka timuka poolt täide surmaotsuseid. 532. a. Algul toimus hipodroomil tõeline tapatalgu, kui Justinianusel läks korda meelitada ülestõusnud hipodroomile läbirääkimisi pidama. Selle asemel lasi ta aga väljapääsud sulgeda ja käsutad palgaväe ülestõusnuid tapma
Maalil domineeris joonistus, taotleti lineaarsust ja plastilisust. Maali pind oli täiesti sile. Igapäevaelu oli ,,madal" ja proosaline, sellest ei leitud ülevust ega suurejoonelisust, mida peeti kunsti vältimatuks tunnuseks. Maalikunstis kadus huvi elava looduse ja valguse vastu. Maastik enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Loodust püüti parandada, et saavutada täiuslikkust. Et saavutada ,,ideaalne ilu" oli vaja tunda anatoomiat ja proportsioone. Eeskujuks antiikskulptuurid ja reljeefid. Arhitektuuris maksis stiil, mis püüdis otseselt kopeerida kreeka ehitisi. Tekkisid lossid, mille fassaadid meenutasid templit. Süvenes vastuolu fassaadi ja ehituse vahel. Omasteks joonteks lihtsus, rangus ja suurejoonelisus. Levisid ka puhtesinduslikud, ilma praktilise funktsioonita ehitused (triumfikaared, võidusambad, auväravad). Inimkeha kujutati harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. Klassitsism vältis intensiivseid tunneteavaldusi, püüdis
annaabi.ee 
