rooma triumfikaari maailmas,mis pärineb aastast 27 ekr. juhatades otse vanalinna, vana kalaturu, purskkaevu Fontana Della Pigna ja Sismondo kindlsuvaremete juurde. · Vanalinna südameks on 12.sajandist pärinev San Francesco kirikust 1450ndail ümber ehitatud vararenessansi arhitektuuripärl Tempio Malatestiano(Malatestade mausoleum) ja Palazzo Del Prodesta 14.sajandist. Vaatamisväärsused · San Marino vabariik kõrgub üheksal antiiksel mäekaljul,neist kõrgemal on pealinna San Marino kolmas kindlsutorn Montale · Kolme 11.-13. sajandist pärinevat kindlustorni (Torre Guaita,Torre Cesta,Torre Montale),mis 755 m kõrguse Monte Titano tipust kaugele kätte paistavad. · Fellini lillepark Vaatamisväärsused · Riiklik Muuseum-(museo di stato).väljapanekud riigi ajaloost,legendidest,arhitektuurist ja kunstist. · San Francessco kirik ja klooster, mis on riigi vanim säilinud kirik aastast 1361.
kahe pidustuse vahelist aega. Kreeka keelest oleme laenanud ka spordis nii olulised terminid nagu olümpiamängud, staadion, hipodroom. Kaasaegne olümpiatraditsioon sai alguse 1896. aastal. Traditsiooni taaselustamine otsustati 1894. aasta juunis Pariisis toimunud rahvusvahelisel kongressil, kui parun Pierre de Coubertin niisuguse ettepaneku tegi ja kongress selle heaks kiitis. Parimaks asukohamaaks peeti Kreekat. Võistlused viidi läbi Ateena antiiksel Panathinaiko marmorstaadionil, mille rekonstrueeris oma kulude ja kirjadega Kreeka rikkaim mees filantroop Georgios Averoff, kuna Kreeka riik parajasti pankrotti läinud oli. Niisiis on kaasaegse ülemaailmse konkurentsitult populaarseima kehakultuuriürituse otsene eelkäija Antiik-Kreeka peajumal Zeusi emale Rheale pühendatud pidustused, mis toimusid Peloponnesose poolsaarel asuvas Olympia pühas hiies Altises. Ent viimaste antiikolümpiamängude ning esimeste
Ingres'i suured kompositsioonid, mida ta ise pidas oma loomingus kõige tähtsamaks, huvitavad tänapäeval väheseid. Seevastu imetletakse aga tema portreid, mitmeid aktimaale ning joonistusi. ,,Suur supleja" , ,,Autoportree". 3. Klassitsistlik arhitektuur Välisfassaadid lihtsustusid, risaliidid kaotati. Eelistatakse sirgjoonelisust jäävad antiiksed sambad, pilastrit, välisseina skulptuuridest loobutakse. Palju on akendeta ühiskondlikke hooneid, nt kirikud ja raamatukogud, sest antiiksel templil ei olnud aknaid. Eeskujuks võeti Rooma keisririigiaegseid ehitisi (võidusambad, võidukaared). Tugineti suurtele eeskujudele(nt Palladio, Bramante), uudsust ei sallitud. Originaalsus seisnes mitmete osade ühendamises. Inglismaal ei toimunud suuri muutusi, kuna seal oli juba varemgi eeskujuks Palladio. Kuid ka seal vähendati kaunistusi. Siseruumides olid valged krohvitud seinad ning üksikud kaunistused. Ehitiste siseseintel ja monumentide
arvates olla võis. ,,Geograafia" viimases, kaheksandas raamatus annab Aleksandria teadlane raamatu juurde kuuluvate kaartide keskmeridiaani ühe kraadi pikkuse. Kui põhjalaiust esitab ta tundides aasta pikima päeva kestvuse järgi, siis ida- ja läänepikkust esitab autor tundides Aleksandriast itta või läände. Et aja mõõtmine polnud tol ajal kõige täpsem, siis pole midagi imestada, et ida-läänesuunaliste mõõtmiste vead olid väga suured. Kui hinnata antiiksel kaardil jõgede vahelisi kaugusi, püüdes leida kahte veel tuvastamata Turunte ja Chesenose jõge nende kaugussuhete abil, jääb Koiva jõgi sellest arvestusest kohe välja. Nimelt vahemaa Väinajõe (Ruboni) ja Koiva (ehk oletatava Turunte) suudme vahel on hetkel vaevalt 17 kilomeetrit ja vaevalt ta 1900 aastat tagasi ka suurem oli. Ka Salatsi jõgi on Väinajõele liiga lähedal ja kõigele lisaks veel liiga väike, et tähelepanuväärse objektina mõne tuhande kilomeetri kaugusel
Prantsusmaal pole need eeldused täidetud. 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre’i „vooruse vabariik“ Prantsuse revolutsiooni algul domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes hakkas domineerima radikaalsem jakobiinlik suund, mis rakendas Rosseau ning teiste vabariiklaste ideid. Kõige radikaalsemaks vabariigi ideoloogiks oli Robespierre. Tema unistuseks oli luua antiiksel eeskujul „Vooruse vabariik“. Ta väitis, et tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes. Vabariigi võimalikkuseks on vajalik kodanikuvoorus ja kodanikuvoorus eeldab tegelikkut võrdsust ning kodanikureligiooni (riigipoolset jõulist kasvatamist; asendaks kirikut).
= 100 m). 2. sprindidistants, lühimaajooks ise ning spordiväljak, kus korraldati jooksu- ja teisi võistlusi. Väljakud (staadionid) olid algselt pika kitsa ristküliku kujulised (külgede suhu umbes 1:7). Tähtsamatel staadionitel olid väljaku ümber muldkuhjatistele rajatud pealvaatajatele istekohad. 26 Ateena uuendatud antiiksel panatenaiade staadionil peeti 1896. aastal esimesed nüüdisolümpiamängud. Tänapäeval tähendab staadion suurt spordirajatist, kus on harilikult kaheksa 400 m pikkust ovaalset ringrada, hüpe-, tõuke-, heite-, ja viskekohad, keskel normaalmõõtmetega jalgpalliväljak, ümbr väljaku pealtvaatajate tribüünid, tabloo, lisaks sellele kuulub suuremate staadionite juurde erinevaid teenindusehitisi ja muud vajaliku. Maailma suurim on Phyngyangis asuv Rngnado 1
Prantsusmaal pole need eeldused täidetud. 71. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse revolutsiooni algul domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes hakkas domineerima radikaalsem jakobiinlik suund, mis rakendas Rosseau ning teiste vabariiklaste ideid. Kõige radikaalsemaks vabariigi ideoloogiks oli Robespierre. Tema unistuseks oli luua antiiksel eeskujul ,,Vooruse vabariik". Ta väitis, et tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes. Vabariigi võimalikkuseks on vajalik kodanikuvoorus ja kodanikuvoorus eeldab tegelikkut võrdsust ning kodanikureligiooni (riigipoolset jõulist kasvatamist; asendaks kirikut). 2
annaabi.ee 
