Veenus Üldandmed · Orbiit 108,200,000 km päikesest · Diameeter 12 103,6 km · Mass 4,869*1024 · Kõige ringikujulisem orbiit Huvitavaid fakte · Nimi tuleneb antiikajast · Veenus oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet · On heleduselt kolmas objekt taevas · Esimesena külastas Veenust kosmoselaev Mariner 2 1962 aastal · Pinna temperatuur on 2x suurem kui Merkuuril · Puudub magnetväli · Pole looduslikke kaaslasi Pöörlemine · Veenuse aasta kestab 243 Maa päeva · Veenuse pöörlemisperiood on ajaliselt ühtlustunud tema orbiidiperioodiga · Veenus on Maa poole alati sama küljega, kui need on üksteisele lähimas punktis
Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast, ekstsentrilisusega vähem kui 1%. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. orbiit 108,200,000 km (0.72 AU) Päikesest diameeter: 12,103.6 km mass: 4.869e24 kg 2. Veenus (Kreeka: Aphrodite; Babüloonia: Ishtar) on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Nagu Merkuurigi puhul, arvati ka Veenusest, et on olemas kaks erinevat taevakeha: Eosphorus ehk hommikutäht ja Hesperus ehk Õhtutäht. Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli Mariner 2 1962 aastal. Hiljem on Veenust külastanud paljud teised kosmoselaevad (rohkem kui 20).
Veenus oli armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Nagu Merkuurigi puhul, arvati ka Veenusest, et on olemas kaks erinevat taevakeha: hommikutäht ja õhtutäht. Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et
Kaalude ajalugu Jelena Sorokina Klõpsake laadi muutmiseks 6/7/11 Vanimad kaalud · Ei ole teada, kes avastas kaalud. Teated kaalude tundmisest ja kasutamisest on jôudnud tänapäevani eeskätt arheoloogiliste väljakaevamiste kaudu. Arvatavasti osalesid leiutamisel üksteisest sôltumatult paljud rahvad. Kaalude kasutamise eelduseks olid samaaegselt arenenud vastastikused vahetussuhted antiikrahvaste vahel. · Vanimad teadaolevad kaalud maailmas pärinevad 3000 a Ekr Egpitusest ja Babülooniast. · Kolm tuhat aastat e.m.a. dateeritud babüloonia raidkivitahvlitel on säilinud stseenid kangi kasutamisest raskuste tôstmisel. Kangi tundmine lôi eelduse kangkaalu 6/7/11 Esimesed mõõtühikud · Inimene taipas, et teatud hulka teri saab kasutada kaaluühikuna. Sellest tuletati babüloonia pisim kaaluühik graan, mis vôrdus 0,06 grammiga
Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse läbimõõt on 12103 km. Kaugus päikesest on 108,2 miljonit km. Tiiru ümber päikese teeb 224,70 päeva. Pöördele ümber oma telje kulub 243 päeva ja 14 minutit. Temperatuur pinnal on 465 kraadi C. Veenuse orbiit on Päikesesüsteemi planeetide hulgast kõige ringikujulisem. Veenus on armastuse ja ilu jumalanna ning arvatavasti nimetati planeet sellepärast nii, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. UURIMINE Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" aastal 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit).
Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Põhjapoolkeral paikneb meie Austraalia suurune Ishtari manner. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole./7/ Veenus on Maast ainult natukene väiksem (diameeter on 95% Maa diameetrist, mass 80% Maa massist). Veenus (Kreekas: Aphrodite) on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenuse pöörlemine on mõnevõrra ebaharilik, kuna see on väga aeglane (Veenuse päev kestab 243 Maa päeva). Ka Veenusel nagu Merkuurilgi pole kaaslasi. /8/ Veenus peegeldab Päikese valgust 77% ehk siis 2 korda rohkem kui Maa. Veenuse aasta kestab 225 Maa ööpäeva. Veenuse atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist, mida on 96, 5%, sisaldades veel 3, 4% lämmastikku ja vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru./9/
Laura Tammisto Veenus Referaat Juhendaja: Reina Henn Tallinn 2009 Sissejuhatus Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast. Veenus (Kreeka: Aphrodite; Babüloonia: Ishtar) on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Veenuse orbiit on 108,200,000 km (0.72 AU) Päikesest, diameeter on 12,103.6 km ning mass on 4.869e24 kg. Veenus Teleskoobis paistab Veenus küllalt suur (läbimõõt kuni üks kaareminut) ja väga hele pind, täpsemalt pilved peegeldavad tagasi 77% pealelangevast valgusest. Veenus paistab alati
Merkuuril puuduvad kaaslased. 4 2. VEENUS Veenus on Päikesest teine, suuruselt kuues ja ühtlasi Maale lähim planeet. Veenust on peetud Maa kaksikõeks, sest Veenus on ainult natuke väiksem kui Maa ning nende tihedus ja keemiline koostis on sarnased. Arvatavasti nimetati Veenus armastuse ja ilu jumalanna nime järgi seepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline ning kuna planeedi telg on orbiidi tasandiga risti, puudub aastaaegade vaheldumine. Veenuse pöörlemine on väga aeglane, kestes 243 Maa päeva. Esimene kosmoselaev ,,Mariner 2" külastas Veenust 1962. aastal. Hiljem on Veenust külastanud üle 20 kosmoselaeva, kaasa arvatud Venera 9, mis saatis Maale esimesed fotod Veenuse pinnast. Pinnavormidelt on Veenus sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste
VEENUSE UURIMINE KOSMOSEAPARAATIDE ABIL Ultraviolettipilt Veenusest Veenus (VanaKreeka)on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Tänu Veenuse heledusele,algas Veenuse vaatlemine juba 3000 aastat eKr. Kui Galileo Galilei 1609 aastal teleskoobi lõi, hakati Veenus faase jälgima. Kuid Veenuse pinda ei nähtud, kuna paksud läbipaistmatud pilved varjasid seda. Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Siseplaneedina ei kaugene Veenus Päikesest kunagi rohkem kui 49 kraadi.
..3 aastat. 18. AEDKORIANDER • Lad. Coriandrum sativum Botaaniline iseloomustus • Sarikaliste (Umbelliferae) sugukond. • Üheaastane rohttaim. • Kõrgus 20...60 cm. • Pärit Vahemeremaadest ja Väike-Aasiast. • Alumised lehed tavaliselt sulglõhised, ülemised kaheli- või kolmelisulgjad. • Õied valged, õitseb juunis- juulis. • Vili kerajas. Ajaloost • Koriander oli tuntud juba antiikrahvaste seas 1000 a. eK. • Eeterlikke õlisid sisaldavate taimede seas esikohal. Kasvatamine • Kasvatatakse maitse-, õli- ja ravimtaimena. • Enamasti otsekülv avamaale aprilli lõpul, mai algul. • Kasvatamiseks sobib lubjarikas, liivane pinnas ja päikesepaisteline kasvukoht. • Ridade vaheks 25 cm. • Taimede vaheks 5...8 cm. • Tõusmed ilmuvad 2...3 nädala jooksul. Kasvatamine
Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Teoreetilise aluse rajasid W oma kirjutistega, maalikunstnik Mengs ja Piranesi (veduudigraveerija). K. taotles lihtsust ja selgust ning võttis eeskujuks antiigi vastavalt W 1755. Aastal esitatud juhtmõttele: ,,Ainus tee kuidas saada suureks ja, kui võimalik, jäljendamatuks, on antiikrahvaste jäljendamine". K-le oli omane normatiivsus ja harmooniapüüdlus. Oli Klassitsismi toereetik (1717-68), nimetati saksa arheoloogia ja uuema kunstiteaduse isaks. Klassitsism otsene orienteerumine antiigile. Käis Pompei ja Herculaeneumi väljakaevamistel. ,,Üllas lihtsus ja vaikne suurus." Klassitsism pidas oluliseks kõrge ja madala stiili (komöödia ja tragöödia) ranget lahushoidmist,
Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 7 ANTIIKAEG.ROOMA. Vana-Rooma oli antiikaja kõige suurem ja tugevam orjanduslik riik, mille ajalugu jaotatakse traditsioonikohaselt järgmisteks perioodideks: kuningate ajastu, 8.–6. saj eKr vabariigi periood 6. saj eKr–1. saj eKr keisririigi periood 1. saj eKr–5. Saj Kuigi rooma kultuur jättis ta kultuuriajaloole silmapaistva jälje, arendades ja täiustades teiste antiikrahvaste pärandit . Mitmetes kultuurivaldkondades jõudsid nad ka ise ületamatule tasemele. Rooma monumentaalarhitektuuri näiteid on säilinud tänapäevani. Ajastu ehitusmälestisi: Fortuna Virilise tempel 1. saj eKr Vabariigi-aegne ümartempel Forum Boariumil 1. saj eKr Akvedukt Pont du Gard 1. saj eKr Pompeji amfiteater 1. saj. eKr. Colosseum 1. saj Tituse triumfikaar 1. saj Trajanuse sammas 2. saj Panteon 2
Homerose tõlge selgus J.-L.David, Horatiuste vanne (1784) Johann JoachimWinckelmann (1717-68) J.-L.David, Sokratese surm (1787) J. J. Winckelmann Anton Raphael Mengs, Parise otsus ,,Ainus tee, kuidas saada suureks ja, kui B. Thorvaldsen, Iason kuldvillakuga võimalik, jäljendamatuks, on B. Thorvaldsen, Ganymedes annab antiikrahvaste kotkas-Zeusile juua 8 Edgar Allen Poe A. Canova, Perseus Medusa peaga ,,To Helen": K. F. Schinkel, Altes Museum, Berlin On desperate seas long wont to roam, Brandenburgi värav, Berlin Thy hyacinth hair, thy classic face, J. W
annaabi.ee 
