17. sajand Maailmatunnetuse aluseks on mõistus Descartes:"Mõtlen, järelikult olen" Tunded ja kired tuleb tahtele allutada Inimest püüti õpetada, kõlbeliselt mõjutada. Taotleti mõistuspärasust, selgust, korrapära KLASSITSISM Toetuti antiikeeskujudele Taaselustati aforism ja valm Rochefoucauld ,,Moraalsed maksiimid"; La Fontaine - valmid Boileau "Luulekunst": kõrged zanrid -tragöödia, ood; madalad zanrid - novell, romaan. Tragöödia on 5-vaatuseline, kasvatuslik, luulevormis kolm ühtsust (koht, aeg, tegevus) Molière Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik Tema näidendites - meelelahutus seotud õpetlikkusega. Kujutas päevaprobleeme moralistlikust seisukohast. ,,Tartuffe"
"Vanemuise lahkumine". Neist kaks esimest põhinevad rahvapärimustel, ülejäänud on pseudomütoloogilised. Müütidest sai laiemalt tuntuks poeetilise sisu ja sõnastusega "Koit ja Hämarik", mis esindas pikka aega eesti rahvaloomingut välismaistes rahvaluule väljaannetes. Idee müütide kirjutamiseks sai Faehlmann saksa romantilisest kirjandusest. Faehlmann toetus oma müüdiloomes põhiliselt Kr. J. Petersoni tõlgitud "Soome mütoloogiale", antiikeeskujudele ja rahvapärimustele. 6. Faehlmanni ilukirjanduslikust loomingust on osutunud ajakestvamaks tema luule, mis on välja kasvanud kirjanduslikust poleemikast. Ta tõestas, et ka eesti keeles on võimalik kasutada antiikseid värsivorme. F. tuntumad luuletused on "Piibu jutt" ja "Suur on, jumal, su ramm". 7. Faehlmanni epigrammid on luuletustega võrreldes tugevama õpetliku hoiakuga, neis sõitleb ta inimest laiskuse, hooletuse ja teiste pahede eest. 8
Kristuses. 730. aastal keelas keiser Leon III ikoonide kummardamise. Teda ja tema pooldajaid hakati kutsuma ikonoklastideks (ikoonipurustajateks), ikoonide austajaid aga ikonoduulideks (ikooniteenijaiks). Irene ja Theodora seisid eriti kindlalt ikonoklastide vastu. Theodora eestvttel taastati 843. aastal ametlikult ikoonide austamine. Haridus ja vaimuelu: Btsantsi petlased kandsid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone. Antiikeeskujudele tuginedes petati ppeasutuses Konstantinoopolises grammatikat, retoorikat, igusteadust ja filosoofiat. Hiljem asutati Konstantinoopolises ka teisi koole. Btsantsis polnud seetttu ka kultuurilangust. Talupojad olid endiselt kirjaoskamatud. ppetekstidena kasutati peamiselt antiikautorite teoseid. petlased kirjutasid Platonist ja Aristotelesest, pdes antiikfilosoofiat ristiusu tdedega hte sobitada. Btsantsi lihtrahvale ji antiikkultuur siiski kaugeks. Neile pakkusid
Kirik ja usuelu Konstantinoopoli patriarh oli nüüd riigi kõrgeim kirikutegelane; Bütsantsi kirik sesis kindlalt keisrivõimu kontrolli all; suurenesid erinevused ida-ja läänekiriku vahel; idas ei kehtinud enam vaimulike abielude keeld, seda nõuti ainult kõrgvaimulikelt; Bütsantsi ei levinud Benedictuse kloostri reeglid; Haridus ja vaimuelu Bütsantsi õpetlased kandsid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone;Kõrgem õppeasutus Konsatntinoopolis jäi püsima; Antiikeeskujudele tuginedes õpetati seal grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat;Suur osa antiikkreeka teostest on meieni säilinud just Bütsantsi käsikirjade vahendusel;
kaheksa saksakeelset müüti: Neist kaks esimest põhinevad rahvapärimustel, ülejäänud on pseudomütoloogilised. Müütidest sai laiemalt tuntuks poeetilise sisu ja sõnastusega "Koit ja Hämarik", mis esindas pikka aega eesti rahvaloomingut välismaistes rahvaluule väljaannetes. Idee müütide kirjutamiseks sai Faehlmann saksa romantilisest kirjandusest. Faehlmann toetus oma müüdiloomes põhiliselt Kr. J. Petersoni tõlgitud "Soome mütoloogiale", antiikeeskujudele ja rahvapärimustele. · Faehlmanni ilukirjanduslikust loomingust on osutunud ajakestvamaks tema luule, mis on välja kasvanud kirjanduslikust poleemikast. Ta tõestas, et ka eesti keeles on võimalik kasutada antiikseid värsivorme. F. tuntumad luuletused on "Piibu jutt" ja "Suur on, jumal, su ramm". · Faehlmanni epigrammid on luuletustega võrreldes tugevama õpetliku hoiakuga, neis sõitleb ta inimest laiskuse, hooletuse ja teiste pahede eest.
Sellega sai alguse ristisõjad (üks ajenditest), mille käigus vallutati Konstantinoopol ning Bütsants langes frankide võimu alla. Hiljem vallutasid Konstantinoopoli türklased, mis lõpetas Bütsantsi riigi. 6)Bütsantsi kultuur. Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja tolleaegsete Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. Bütsantsi õpetlased elustasid huvi antiikkultuuri, filosoofia ja kreeka keele vastu. Filosoofiakoolis õpetati antiikeeskujudele tuginedes grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat. Õpetlased tegelesid antiikkultuurialaste leksikonide koostamisega ja kirjutasid Platonist ja Aristotelesest, püüdes antiikfilosoofiat ristiusu tõdedega ühte sobida. Bütsants süstematiseeris ja arendas edasi Rooma õigust. Populaarsed olid pühakute elulood. Raamatukogud jõukamatel bütsantslastel, koolidel, kloostritel, kirikutel. Kõnekunst oli kõrgelt arenenud. Oluline oli mõista anda vihjates, ümber nurga rääkides
selle perioodi õpetlasi ja kirjamehi. ,,Ideid inimkonna ajaloofilosoofiast", tema peateos, suur mõju. Tundis huvi rahvalaulude vastu, erinevate rahvaste vastu. 1778-1779 ,,Volkslieder" ulatuslik ja oluline teos, alus kogu Euroopas lahvatanud rahvalaulude kogumisele. Oluliseks sai Saksa eeskuju ka Balti piirkonnas, ärkamisaeg 19. sajandi teisel poolel tõi eesti rahvapärimuse kogumise. Suurimaks saavutuseks Saksamaal kujunes Weimari klassitsism. Hiline, pöörab pilgu antiikeeskujudele, kuid juba uuelt tasandilt. Vaieldakse, kas oli pigem klassitsistlik või romantilise varjundiga. ,,Faust" on Weimari klassitsismi suurteos, mis võtab kokku valgustuse saavutused. Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) tuntud saksa poeet ja mõtleja, temalt pärineb palju juhtmõtteid, mida on aus peetud. Ühtlasi nii saksa valgustuse, romantismi kui ka tormi ja tungi esindajaks. Uusima aja saksa ja euroopa kirjanduse alusepanija. Kirjanduse suurkuju,
ajaloofilosoofiast", tema peateos, suur mõju. Tundis huvi rahvalaulude vastu , erinevate rahvaste vastu. 1778-1779 ,,Volkslieder" ulatuslik ja oluline teos, alus kogu Euroopas lahvatanud rahvalaulude kogumisele. Saksamaal koguti väga palju kokku (ka nt Goethe ja Brentano kogusid). Oluliseks sai Saksa eeskuju ka Balti piirkonnas, ärkamisaeg 19. sajandi teisel poolel tõi eesti rahvapärimuse kogumise. Suurimaks saavutuseks Saksamaal kujunes Weimari klassitsism. Hiline, pöörab pilgu antiikeeskujudele, kuid juba uuelt tasandilt. Vaieldakse, kas oli pigem klassitsistlik või romantilise varjundiga. ,,Faust" on Weimari klassitsismi suurteos, mis võtab kokku valgustuse saavutused. Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) suur saksa poeet ja mõtleja, temalt pärineb palju juhtmõtteid, mida on aus peetud. Ühtlasi nii saksa valgustuse, romantismi kui ka tormi ja tungi esindajaks. Uusima aja saksa ja euroopa kirjanduse alusepanijaks. Kirjanduse suurkuju, tüvitekstide
annaabi.ee 
