mõtlemist. Näiteks ”nägemine” tuleneb sellest, et makroskoopiliste kehade pinnalt eemalduvad pidevalt aatomid, ning need lendlevad õhus ringi. Kui need aatomid satuvad silma, siis tekib seal kujutis sellest esemest, millest aatomid kiirgusid. Sellega nad seletavad ära, miks me näeme kaugeid asju halvemini, nimelt silmadesse hajutakse esemelt tulevad aatomid kokkupõrgete tõttu õhuaatomitega. Seoses tänapäeva uute teadus ja tehnika arengutega, näitab, et Demokritose (antiikatomistid) jõudsid oma mõttetöö abil õigele arusaamisele tajuprotsesside kohta. Demokritose õpetaja oli filosoof Philolaos, kes kuulus Pütaagorlaste hulka. Pütaagorlasteks kutsutakse Pythagorase järgijaid. Diogenes Laertios ja Cicero kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Pythagoras on usutavasti kuulsaim Sokratese-eelne
liikuma paneb. Esimesena kerkisid esile Mileetose koolkonna filosoofid, kellest esimeseks peetakse Thalest algaine on vesi. Maailm tekkis tema meelest veest ning ka ujus sellel. Ta oskas ennustada päiksevarjutust, oli pädev geomeetrias, matemaatikas ning astronoomias. Samast koolkonnast kerkisid esile ka Anaximenes algaineks on õhk/udu ning Anaximandros võib olla olemas ka midagi sellist, mis on määramatu- APEIRON. Tänapäevaseima seletuse maailma ehitusele leidisid antiikatomistid, kellest kuulsaim oli Demokriots tühjuses langevad ja omavahel põrkuvad algosakesed- aatomid. Filosoofia alguses käsitles see vaid maailmakorraldust ja loodust, kuid hiljem oli see iseseisvatele teadusharudele. Matemaatika: Kreeklased võtsid eeskuju Idamaate teadusest, eriti Mesopotaamiast. Nad kirjutasid ning tõestasid praktiliste ülesannete õigsust teoreemide abil. Nii kujunes matemaatikast tõestatud väidete loogiline süsteem. Enim edendas seda Pythagoras, kes sõnastas
Tema arust oli ühtseks aluseks vesi, mis viitas kõige üha voolavale muutlikusele. Maailm olevat tekkinud veest ja ujuvat vee peal. Suurt kuulsust võitis ta sellega, et oskas päikesevarjutust ette ennustada. Thalest peetakse õigusega nii Kreeka filosoofia kui ka teaduse aluspanijaks. *Järgnevad filosoofid otsisid alternatiivseid maailmaseletusi. *Kõige tänapäevasema seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele laidsid antiikatomistid. Kõige kuulsam 5-4 sai. e.Kr. tegutsenud filosoof Demokritos. Tema arust koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest-aatomitest. Aatomid erinevad kujult ja suuruselt, neist moodustuvad erinevad ained. Ka inimese hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela katkemist- sellega vaidlustas Demokritos kreeklaste tavapärase arusaama surematust hingest. *Järk-järgult tõi üksikküsimuste süvenemine jaasa iseseisvate teadusharude tekke.
peagi püüti seletada maailma mõistuspäraselt. VI sajandi esimesel poolel eKr Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales nii just tegigi, tema meelest oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi. Maailm olevat tekkinud veest ja ujuvat vee peal. Thales peetakse Kreeka filosoofia kui ka teaduse alusepanijaks. Filosoofid otsisid alternatiivseid maailmaseletusi ning kõige tänapäevasema seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele leidsid antiikatomistid, kellest kuulasim oli filosoof Demokritos, tema arvates koosnes maailm aatomitest. Matemaatika- eeskujuks oli eeskätt Mesopotaamia, kreeklased püüdsid sõnastada üldistavaid väiteid ja tõestada loogiliselt nende üldkehtivust. Matemaatikast kujunes tõestatud väidete loogiline süsteem. Kõige enam edendas matemaatikat VI sajandil eKr tegutsenud Pythagoras oma õpilastega, tema järgi on nime saanud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast.
põlvnemise üle ja peagi püüti seletada maailma mõistuspäraselt. VI sajandi esimesel poolel eKr Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales nii just tegigi, tema meelest oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi. Maailm olevat tekkinud veest ja ujuvat vee peal. Thales peetakse Kreeka filosoofia kui ka teaduse alusepanijaks. Filosoofid otsisid alternatiivseid maailmaseletusi ning kõige tänapäevasema seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele leidsid antiikatomistid, kellest kuulasim oli filosoof Demokritos, tema arvates koosnes maailm aatomitest. Ajalookirjutuse algus-lähema ajaloo uurimisega tegi V sajandil eKr algust ajaloolane Herodotos, kirjutades raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest(,,Historia") Tema teos sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks, hilisemad põlved andsid talle austava nimetuse ajaloo isa. Lisaks sellele jutustas ta ka varasemast ajaloost ja kirjeldas mitmete Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid.
maailma mõistuspäraselt, jumalaid ja müüte maailma kujundajate ning korraldajatena otseselt mängu toomata. VI sajandi esimesel poolel eKr Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales seda nii just tegigi. Tema meelest oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi, mis viitas kõige oleva üha voolavale muutlikkusele. Maailm olevat tekkinud veest ja ujuvat vee peal. Kõige tänapäevasema seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele leidsid antiikatomistid, kellest kuulsaim oli V-IV sajandi vahetusel eKr tegutsenud filosoof Demokritos. Tema meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest – aatomitest. Aatomid erinevad kujult ja suuruselt, neist moodustuvad erinevad ahelad ja seeläbi ka erinevad ained. Ka inimese hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Selle väitega vaidlustas Demokritos kreeklaste tavapärase arusaama surematust hingest.
annaabi.ee 
