17. EHITUSMÄLESTISED ROOMAS. MONUMENTAALKULPTUUR Rooma arhitektuur levis hiigelriigi kogu territooriumil ja see oli vahend riigi ühendamiseks. Tänapäeval on Rooma segu vanast ja uuest aga nii oli ka juba antiikaegses Roomas. Linna täiendati ehitati ümber ja täiendati kogu riigi ajaloo vältel. Keisrivõimu kehtestamisega toimus ehituskunstis suur muutus. Hakati püstitama plaanipärasemaid ja toredamaid ehitisi. Foorumitele oli pea iga põlvkond lisanud mõne ehitise ja need paiknesid korrapäratult. Keisrite ajal lammutati vanu ja rajati uusi range planeeringuga sümmeetrilise ülesehitusega foorumeid. Uhkem neist oli Trajanuse foorum. Forumie pääses suure kaaravaga väravast
Ennetamiseks tuleb kollapalaviku vastu tegema tõhusa ja turvalise vaktsiini ja oluline on sääsehammustuse vältimist ohtlikes piirkondades. Dengue viiruspalavik on kiire levikuga viirus maailmas, mis põhjustab üle 100 miljoni nakkuse igal aastal. Seda haigust esineb rohkeb kui 100 troopilises ja subtroopilises riigis Aasias, Lõuna- ja Põhja-Ameerikas, Aafrikas ja Vaikse ookeani lääneosas maades. Seda viiruspalavikku on kirjeldatud juba ka antiikaegses kirjanduses ja esimene epideemia oli Manilas 1953. aastal. Epideemiad on tavaliselt linnades või ülerahvastatud linnaosades. Kirde-Aasias on dengue palavik üks kõige sagedasem hospitaliseerimise ja surma põhjus lastel. Koolerabakter levib vee ja toidu kaudu ning kokkupuutel nakatunud väljaheidetega. Nakatutakse joogivee või toiduks ette nähtud mereandide (austrite, kalade jm) kaudu. Kooleratekitajad toodavad
Demokraatlikuks elemendiks oli Roomas see, et magistraadikohtadele pääses rahvakoosoleku alusel. Nagu Kreeka poliitikagi, toetus ka Rooma vabariigiaegne poliitika mitte mõnele ülimale tarkuseallikale, vaid ühiskonnas toimuvate huvide ja seisukohtade sõltumatule konkurentsile. Nii toimus see Rooma vabariigi sattumiseni sügavasse kriisi II-I sajandil eKr. Väljapääs leiti keisririigis, aga sellel oli demokraatiaga antiikaegses tähenduses juba vähe ühist. On loodud ka demokraatiapäev,mis on 2007. aastal ÜRO Peaassamblee poolt algatatud rahvusvaheline tähtpäev, mida tähistatakse iga aasta 15. septembril. Samal päeval 10 aastat varem, 1997. aastal oli riikide parlamente ühendav rahvusvaheline organisatsioon Parlamentidevaheline Liit (Inter-Parliamentary Union ehk IPU) võtnud vastu demokraatia ülddeklaratsiooni. (http://et.wikipedia.org)
Demokraatlikuks elemendiks oli Roomas see, et magistraadikohtadele pääses rahvakoosoleku valiku alusel. Nagu Kreeka poliitikagi, toetus ka Rooma vabariigiaegne poliitika mitte mõnele ülimale tarkuseallikale, vaid ühiskonnas toimuvate huvide ja seisukohtade sõltumatule konkurentsile. Nii toimus see Rooma vabariigi sattumiseni sügavasse kriisi II-I sajandil eKr. Väljapääs leiti keisririigis, aga sellel oli demokraatiaga antiikaegses tähenduses juba vähe ühist. 4 1.2. Demokraatia vormid ja areng. Otsene ja esindusdemokraatia Antiikaja linnriikides tunti ainult otsest ehk vahetut demokraatiat. Selle erivormiks oli riikluseelsel perioodil hõimudemokraatia, mis seisnes selles, et kõik vabad relvakandmisvõimelised mehed võisid koguneda rahvakoosolekule (soome-ugri kärajad, germaani ting, slaavi veetshe)
tõttu. Viirust edasikandvad sääseliigid leiavad elukoha järjest enamates kohtades üle maailma ning viimastel aastatel on haiguse levik muutunud rahvusvaheliseks probleemiks. Kiire levikuga maailmas, Health Watch Center andmetel põhjustab üle 100 miljoni nakkuse igal aastal. Esineb rohkem kui 100 troopilises ja subtroopilises riigis Aasias, Lõuna- ja Põhja- Ameerikas, Aafrikas ja Vaikse ookeani lääneosa maades. Kirjeldatud juba ka antiikaegses kirjanduses.[3] Esimene epideemia Manilas 1953.a. Epideemiad on tavaliselt linnades või ülerahvastatud linnaosades. Kirde-Aasias on dengue palavik üks kõige sagedasem hospitaliseerimise ja surma põhjus lastel.[5] Dengue palavik on sääskedega leviv viirusnakkushaigus. Dengue palaviku tekitajaks on flaviviiruste rühma kuuluv RNA-viirus. Viirusel on neli serotüüpi: DEN-1, DEN-2, DEN-3 ja DEN-4. Ühe serotüübi antikehad ei taga immuunsust teiste tekitatud haigestumiste suhtes.
Demokraatlikuks elemendiks oli Roomas see, et magistraadikohtadele pääses rahvakoosoleku valiku alusel. Nagu Kreeka poliitikagi, toetus ka Rooma vabariigiaegne poliitika mitte mõnele ülimale tarkuseallikale, vaid ühiskonnas toimuvate huvide ja seisukohtade sõltumatule konkurentsile. Nii toimus see Rooma vabariigi sattumiseni sügavasse kriisi I sajandil eKr. Väljapääs leiti keisririigis, aga sellel oli demokraatiaga antiikaegses tähenduses juba vähe ühist. Keskaeg Kuigi keskaeg andis demokraatia arengule vähe, sündis õigusriigi idee ühe legendi järgi just sel ajal. Kuigi Inglise parlament kutsuti esimest korda kokku juba 1265. aastal, õnnestus alles 1688. aasta revolutsiooniga Inglismaal kehtestada püsiv konstitutsiooniline monarhia, kus parlament on riigi seadusandlikuks koguks. Selleks, et muuta parlament ise aga tõeliseks esinduslikuks demokraatlikuks organiks, kulus aga veel üle saja aasta
annaabi.ee 
