Makedoonia valitseja Aleksandri Aasia-sõjakäikude tagajärjel levis levis kreeka kultuur enneolematult kaugele idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni. Aleksander suri noorena ja tema hiigelriigi jagasid omavahel väepealikud. Kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Hellenistlik kunst on seetõttu väga mitmekesine (Kangilaski 2003: 68). Pärast Aleksander Suure surma 323. aastal eKr jagasid kolm väejuhti Antigonos, Seleukos ja Ptolemaios Makedoonia Aleksandri loodud Vana-Kreeka suurriigi omavahel. Antigonos valitses Makedoonias ja Kreekas, Seleukos sai endale Väike-Aasia, Pärsia ja teised idapoolsed alad ning Ptolemaios valitses Egiptuses. Sellega algas hellenismi periood, mis kestis kuni viimased hellenistliku linna Aleksandria vallutamiseni 30. aastat eKr roomlaste poolt. Hellenismi ajajärgul levisid kreeka haridus, kunst ja kombed kaugele väljapoole Kreekat. Kogu hellenistlikus
PTOLEMAIOSTE EGIPTUS 334-325 e.Kr. Aleksander Suure sõjaretk Süüriasse, Mesopotaamiasse, Egiptusse, Pärsiasse ja Indiasse, millega loodi hiiglaslik hellenistlik impeerium. 323 e.Kr. Aleksander Suur suri. Tema väejuhid (hiljem nimetatud diadohhideks ehk järglasteks) jagasid impeeriumi omavahel ja hakkasid sõdima, mis lõppes neist enamuse hävinguga. Säilisid 4 riiki: Kreekas jäi valitsema Antigonos (382-301 e.Kr.) ja tolle järglased. Anatoolias (keskusega Pergamonis) jäi valitsema Philetaeros (343-263 e.Kr.), kes oli Aleksandri ühe tuntuima väejuhi ja hilisema diadohhi Lysimachose väes ohvitser. Lysimachos ise oli lõpuks purustatud, ent Philetaeros suutis päästa osa ta valdustest. Süürias ja Mesopotaamias jäi valitsema Seleukos (358-281 e.Kr.). Egiptuses jäi valitsema Ptolemaios (367-283 e.Kr.).
Vastuolurohkete läbirääkimiste tulemusel kuuluati kuningaks nii vastsündinud Aleksander kui ka Arrhidaios, Perdikkas kinnitati regendiks. Määrati tähtsamate piirkondade asevalitsejad. Egiptuse sai selle kokkuleppe järgi üks Aleksandri silmapaistvamaid väepealikke Ptolemaios, Makedoonia ja Kreeka jäid seal kogu Aleksandri retke ajal valitsenud Antipatrosele, Traakia läks Lysimachosele, Früügia (Väike-Aaasias) asevalitsejaks määrati Antigonos Monophthalmos (Ükssilm) jne. Paraku kestnud kokkulepe kaua: 321. a röövis Ptolemaios Perdikkaselt Aleksander Suure mumifitseeritud surnukeha, mis oli teel kodumaale Makedooniasse, ja mattis selle Aleksandrias, tuginedes Aleksandri enda väidetavale soovile saada maetud Egiptuses. Perdikkas liikus väega Egiptuse peale, kuid tapeti selle piiril oma väepealike poolt. Perdikkase surm tingis uue kokkuleppe sõlmiti 320. a. Süürias Triparadeisoses
Egiptuses. Järgnes sõda Ptolemaiose ja Perdikkase vahel. Viimane üritas Egiptust vallutada, kuid tapeti 321 aastal oma väepealike poolt ja tema sõjavägi läks üle Ptolemaiose poole. Järgnevalt tõusid tähtsamate võimumeestena esile: Ptolemaios Egiptuse valitseja. Seleukos, kes vallutas 312 aastal Antigonoselt Mesopotamia ja sai selle valitsejaks. Kassandros Makedoonia ja Kreeka valitseja. Lysimachos Traakia valitseja. Antigonos ja tema poeg Demetrios Poliorketes (Linnapiiraja sai selle hüüdnime 307 Küprose vallutamise järel), kellele allusid mõnda aega suur osa Anatooliast, Süüria ja Mesopotaamia (mille kaotas Seleukosele). 311 tapeti väepealike kokkuleppel Aleksandi poeg. Aleksandri poolvend oli tapetud juba varem. Aleksandri suguvõsa oli seega välja surnud. Kujunes Ptolemaiose, Kassandrose, Lysimachose ja Seleukose liit Antigonose ja Demetrios Poliorketese vastu
purustab Pärsia (330) ja jõuab Indiasse 332 kapituleerus Jeruusalemm Aleksander Suurele ilma piiramiseta, Samaarialased löövad juutidest lahku.Rajavad enda pühamu-Samaaria skisma. 320 vallutas linna Egiptuse valitseja Ptolemaios I väejuht Nikanor 315 loovutas Egiptus Süüria koos Jeruusalemmaga Antigonos I-le 312 võitis Nikanor Antigonose poega Demetrios I-t ning taastas Nikanor kontrolli Jeruusalemma üle 281 Corupediumi lahing, mille tagajärjel Aleksandri impeerium laguneb 264 Algab I Puunia sõda.
Tegeles oma võimu konsolideerimisega, et kindlustada oma võim. Pani aluse Ptolemaioste dünastiala. Teine mees oli noorem , alguses Ptolemaiose liitlane, Selenkos, sai endale Babüloonia, pani aluse oma dünastia kui Seleokiidide, sellest kujunes Seleokiidide riik, see sai edaspidi olema lakkamatult kahanev riik, kolmandal sajnadil lõi lahku kesk-aasia, 2 saj lõi lahku iraan siis lõpuks jäi ainult Süüria. Kolmanda grupi moodustas üks isa( Antigonos- üks silm) poja paar, (Demetrios Poliorketes – linnapiiraja demetrios). Kahekesi tegutsesid, isa üritas Väike-aasiat hoida, poeg üritas vallutada saari, sai endale kreeka. Otsustab sündmus Ipsose lahing 301, tähistab aleksandri impeeriumi laguneist, antigonos sai surma. Demetriose poeg sama nimega nagu tema isa, Antigonose järglased Makedoonias, nende võimu all olid ka lõuna-poolsed kreeka linnad. I pool sajanditjärk olid diodohhide sõjad
Samal aastal suri. Diadohhid ja epigoonid Aleksandri surma järel puhkesid mitmel pool ülestõusud. Algas võitlus väepealike (diadohhid) vahel. Aleksandri poeg Roxanega, samuti Aleksander, oli alaealine, mitmed diadohhid üritasid tema nimel valitseda, hiljem aga väike Aleksander tapeti. 14 Tuntuimad väepealikud olid Ptolemaios (sai oma võimu alla Egiptuse), Antigonos (Makedoonia ja Kreeka), Selukos (Babüloonia, Süüria), kes panid aluse vastavatele dünastiatele (epigoonid – diadohhide järeltulijad): Ptolemaiosed (nt Kleopatra), Seleukiidid ja Antigoniidid ning vastavatele riikidele riikidele. Diadohhide riikide piirid muutusid pidevalt. Lakkamatud sõjad. Pergamon, Kreeka-Baktria riik. Kõigis riikides oli tugev kreeka mõju. Ülemkiht oli enamasti kas täiesti või osaliselt kreekastunud. Pool-
Klassikalisest linnriiklusest ja vaimukultuurist. Hellenismi järgud: · 323-270 oli lakkamatu sõdade periood, diadohhide (järeltulijad) sõjad. Selles võitluses tõusid esile mitu suht stabiilset suurriiki. - Ptolemaios sai endale Egiptuse ja pani aluse dünastiale, mis kestis kuni Kleopatrani. Teine väepealik - Seleukos sai endale Babüloonia ja vallutas muud idaalad kuni Kesk-Aasiani. Seleukiinide dünastia lõi. - Kolmas grupp oli isa Antigonos ja poeg Demetrios. Nemad üritasid Aleksandri riiki koos hoida. Üritas Väike-Aaasiat hoida ja vallutati saati, sh Kreeka. Ipsose lahing, kus kolmas grupp sai vastastelt hävitavalt lüüa ja see oli ka Aleksandri riigi üldsuse lõpp. Samas Demetriose poeg, kelle nimi oli isa järgi Andigonos, lõi stabiilse hellenistliku Makedoonia. Antigoniidi suguvõsa. Lõpptulemus on kaardil · 3
annaabi.ee 
