Vaagnavõõtme luude ühendused Art. Sacroiliaca (sakroiliakaalne liiges) - Moodustub ristluu ja niudeluu facies auricularise vahel - Lameliiges - Teljetu, libisemine Sidemed: - Lig. iliolumbale (5 nimmelüli pr. transversused -> crista iliaca - Lig. sacrotuberale (sacrumi alumine ja os coccyxi ülemine osa->tuber ischiadicum) 10 - Lig. sacroiliacum anterius ja posterius - Lig. sacrospinosum (sacrum, os coccyx- > spina ischiadica) Veel ühendusi: · Symphysis pubica: Moodustub ees keskjoonel os pubiste (facies symphysialiste) ühendumisel. Kiudkõhreliste plaatide vahel on lõhe, õõs on täidetud vedelikuga. · Sündesmoosid (lisaks eelpool nimetatud sidemetele): Membrana obturatoria, mis täidab foramen obturatumi. · Sünostoosid: Os iliumi, os ischii ja os pubise vaheline luuline liidus. Art
- ülemine ja alumine -> piiriks horisontaaltasapind, mis on südamepõhimiku kõrgusel Mediastinum superius - südamest kõrgemal paiknevad elundid (harkeelund + hingetoru rinnaosa koos bifraktsiooniga) - suured veresooned – aort, kopsutüvi ja ülemine õõnesveen koos kõikide osadega - moodustised, mis läbivad keskseinandit kogu ulatuses – söögitoru, paariline vahelihasenärv, uitnärv, sümpaatikusetüvi ja paaritu rinnajuha Mediastinum inferius Mediastinum anterius - kitsas ruum südamepauna ja rinnaku vahel - sidekude ja lümfisõlmed Mediastinum medium - alumise keskseinandi tsentraalne osa - süda koos kopsuveenide, alumise õõnesveeni ja südamepaunaga - vahelihasnärvid koos neid saatvate veresoontega Mediastinum posterius - ruum südamepauna ja lülisamba vahel - jätkuvad ülemise keskseinandi struktuurid – söögitoru, aort, uitnärvid, sümpaatikusetüved, rinnajuha - paaritu ja poolpaaritu veen
b) tüüp: keraliiges, kolmeteljeline liiges c) liigesesisesed sidemed: lig. iliofemorale, lig. pubofemorale, lig. ischiofemorale d) kapsliga seotud sidemed: zona orbicularis, lig. capitis femoris, lig. transversum acetabuli e) teljed ja liikumised: frontaaltelg - anteflexio-retroflexio sagitaaltelg - abductio-adductio vertikaaltelg - rotatio + circumductio ! 2. Lülisamba (columna vertebralis) ühendused ! a) Nimeta sidemed, mis ühendavad lülisid omavahel (6) lig. longitudinale anterius, lig. longitudinale posterius, lig. supraspinale, ligg. interspinalia, ligg. intertransversaria, ligg. flava b) Lülidevahekettade (discus intervertebralis) osad: nucleus pulposus ja anulus fibrosus c) Lülidevaheliigeste (artt. intervertebrales) liigestuvad pinnad ja tüüp pinnad: alumise lüli facies articularis superior’id + ülemise lüli facies articularis inferior’id tüüp: lameliiges (plana) - parem ja vasak kombineeritud
koosneb mitmest sagarast asendit - ülemäärasel kõhnumisel võib tekkida rändneer 5 arteriaalset segmenti, mille piirid ei ühtki sagarate piiridega Neerusidekirme – fascia renalis segmentum superius, inferius, anterius superius, anterius inferius - meenutab mediaalselt ja alla avatud kotti et posterius - tungib tagapool rasvkihnu ja jaotab selle perirenaalseks (fastsiast VERESOONED seespool) ja pararenaalseks (fastsiast väljaspool) rasvkoeks Arterid Serooskest – tunica serosa
- margo inferior suunatud alla ette segmentum mediale - vistseraalpinnal H-kujuliselt 3 vagu: segmentum laterale vasak sagitaalvao esiosa täidab maksaümarside ligamentum - parem sagar teres hepatis segmentum posterius vasaku sagitaalvao tagaosa täidab ligamentum venosum segmentum anterius laia ja keskel katkeva parema sagitaalvao eesosas on sapipõis Maksasagarikud lobuli hepatis (vesica biliaris), taga osas alumine õõnesveen vena cava - hulknurksed prismakujulised maksa struktuuriühikud inferior - läbimõõt 1-2 mm, pikkus 2-3 mm Ristivagu ehk maksaväratit porta hepatis läbivad - keskel on tsentraalveen vena centralis
Corpus pineale (CD10) - käbikeha - kinnitub eespool comissura habenularum’ile - sisesekretsiooninääre, mis pidurdab enneagset suguküpsust Comissura posterior (CD11) - taganide - comissura habenularum’ist allpool - ühendab vaheaju vasakut ja paremat poolt - närvikiud pärinevad habenulaarsüsteemist, pretektaalsetest tuumadest ja mujalt THALAMUS DORSALIS - kõrgeim koorelalune tundekeskus - kujult munajas - tuberculum anterius (C12) – eemise teravama otsa piirkonnas - pulvinar (C13) – tagumine lame ots, mis moodustab padjandi - 4 pinda, millest kaks on vabad, kaks liitunud DORSAALPIND (BC14) - kergelt kumer, kaetud õhukese valgeainest kihiga – stratum zonale - ulatub stria medullaris’est piirjutini – stria terminalis’eni (BC15) - terminalis eraldab talamust otsaju sabatuumast – nucleus caudatus (BC16) MEDIAALPIND (BD17) - suunatud III vatsakese poole
Välimise juuretupe moodustavad epidermise kaks alumist kihti. Sisemine juuretupp on ehitunud kolmest kihist- juuretupe kutiikul, sõmerjas epiteelkiht ja kahkjas epiteelkiht. Karvafolliikulit ümbritseb sidekoeline karvapaun. Karvafolliikulisse avanevad rasunäärmete juhad ja sellest allpool kinnituvad folliikulile karvapüstitaja lihased (m. arrector pili). 9. Kornea kihid Sarvkest e. kornea (cornea) koosneb 5 kihist. Kõige välimiseks kihiks on mitmekihiline lameepiteel (epithelium anterius corneae). Järgneb paks eesmine piirikiht (lamina limitans anterior). Kõige paksemaks kihiks on sidekoeline sarvkesta pärissubstants (substantia propria corneae). Neljandaks kihiks on tagumine piirikiht (lamina limitans posterior). Kõige sisemiseks kihiks on ühekihiline lameepiteel (epithelium posterius corneae). 10. Olfaktoorne epiteel - kus asub, funktsioon Olfaktoorne epiteel on kollaka värvusega, mis on tingitud pigmendi sisaldusest epiteelis ja näärmetes
annaabi.ee 
