a cappella  esitamise viis, millel instrumentaalsaade puudub a-moll Âhelirida, mis algab A noodist ja on kurvakõlaline ansambel  nimetatakse ansambliks väikesekoosseisulist muusikute rühma või ansamblimuusikat. Duett, tertsett, kvartett jne. C-duur  helirida mis algab C noodist ja on rõõmsameelne Duur  rõõmus helilaad Dünaamika  Kõlajõud, ilmekus, helitugevuse muutumine. Äkiline, jõuline, võimas, vali. Faktuur  Teose häälte ja häälegruppide paigutusviis Forte  Vali Harmoonia  Helide kooskõla ja nende järgnevus Homofoonia  Mitmehäälsuse liik, kus meloodiahääl on juhtiv, teised hääled moodustuvad harmoonia Ilmalik  Ei ole usuga seotud
a. Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 1921-1932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. LOOMIG Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Ta tugines oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. TEOSED Cyrllius Kreegi loomingu kuulsaimaks osaks on koorilaulud Meil aia äärne tänavas (L.Koidula) Meie err Sirisege, sirisega sirbikesed Maga, maga Matsikene
Vastused Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. Ansambliks- nimetatakse väikesekoosseisulist muusikute rühma või ansamblimuusikat. Diminuendo- helitugevuse dünaamikat tähistavad märk - kahanevalt, vaibudes. Forte- on helitugevuse dünaamika astmete märk tugevalt. Koor- on lauljatest koosnev muusikakollektiiv , mis esitab koorimuusikat. Meloodia- ehk viis on helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku. Noodijoonestik- on Lääne noodikirjas kasutatav vahend muusika üleskirjutamiseks. Piano- on muusikainstrument mida mängitakse klahvide abil. Sopran- on kõrgeim naishääl.
laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Looming Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 4Â8-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Koorimuusika
Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Looming Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 4Â8-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Koorimuusika
kadunud rahvakillust (rootsi keelt oskas Kreek lapseeast Vormsilt. Ka oli tema esimene abikaasa rootslane). Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult väga viljakas helilooja, tähtsal kohal tema loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel (nt kaanon). Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerulisteks, 4-8 häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on tema loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas Kreek puhkpilliansambleid. Kõige ulatuslikum valdkond on aga a capella koorimuusika. Vaid väike osa sellest on niinimetatud originaalmuusika kuid nene hulgas on ka põnevaid laule näiteks ,,Nõmmelill" ja ,,Talvine õhtu" (mõlemad 1912)- tollase eesti koorimuusika keskmist taset arvestades on mõlemad väga uudse helikeelega. Niinimetatud originaalmuusika on ka Kreegi loodud ,,Taaveti laulud", neid on ta kirjutanud kolmel etapil, tänaseks on populaarseimad 1923
ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. 1.1 LOOMING Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 4Â8-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile 1
1. ANSAMBEL Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. Ansambleid liigitataks tavaliselt kahe põhitunnuse järgi. 1. Muusikute arv 2. Pillikoosseis Sõna ,,ansambel" (prantsuse keelsest sõnast ensemble - koos) tähendab algselt terviklikku kogumit. Muusikas nimetatakse ansambliks väikesekoosseisulist muusikute rühma või ansamblimuusikat. Ansambel on mitme esitaja ettekantav number mitmeosalises lavateoses, nt ooperis või balletis. Teatrikunstis nimetatakse ansamblimänguks näitlejate kunstiterviklikku koostööd. Arhitektuuris nimetastakse ansambliks terviklikku hoonete rühma. Füüsikas nimetatakse ansambliks suurt (näiteks osakeste) kogumit. Ansambli nimetused tulenevad reeglina muusikute arvust ansamblis ja ladinakeelsetest arvsõnadest.
laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 4Â8-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteidostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile.
Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 4Â8-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Teoseid:
Tuntuim autor Thomas Morley (1558  1602) Ayr  uus zanr  soololaul (lauto saatel) John Dowland (1562  1626) kuulus üle Euroopa Nooditrükikunst Ilmaliku laulu levikule on tohutult kaasa aidanud trükikunsti leiutamine 1440ndatel ja seejärel nooditrükikunsti leiutamine. 1. mitmehäälse polüfoonilise muusika kogumik  1501, Ottaviano Petrucci, Veneetsia. Edasi: John Rastell Londonis ~1520 Pierre Attaignant Pariisis ~1528 Saksamaal ~1534 jne. Enamik ansamblimuusikat trükiti  iga hääl eri raamatus  nn hääleraamatud. Teose esitamiseks oli tarvilik terve komplekt. Või siis ümmarguselt (vt. õpik lk. 147). 1. ansamblipartituur trükiti 1577. Trükitakse seda, mis on kõige populaarsem ja kõige rohkem sisse toob  s.o seltskonnamuusika ja selle seaded. Vaimulikus muusikas jätkus tava noote käsitsi ümber kirjutada. 16. sajand  tantsusajand, instrumentaalmuusika iseseisvumise sajand. Tava saata laulu pilli(de)ga  väga vana
loomises. Kreek on terve oma elu olnud väga pühendunud rahavaviisidesse. Ta on ka esimene eestlasest helilooja, kes rahvaviisi ainelisi trükleid koostades on arvestanud viiside territoriaalset kuuluvust. Erinevalt Mart Saarest ei olnud Kreeksuuremat sorti improviseerija. Talle meeldis komponeerida pikkadel jalutuskäikudel ja kõik hiljem kodus kirja panna. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Kreek oli eesti muusikas üks järjekindlamaid plüfoonilste kompositsioonivõtete rakendajaid. Väga on ta armastanud kaanonit. Erakordne oli ka Kreegi järjekidlus ja põhjalikkus püstitatud ülesannete täitmisel. Kreegi loomingu põhiosa moodustab koorimuusika. Originaalviisilisi koorilaule ilmalikele ja vaimulikele tekstidele on üle 20, rahvaviisitöötlusi üle 700, koraalitöötlusi rohkem kui 500. Näiteid koorimuusikast: · 1912
Kirikumuusika omapära Âpillide rohke kasutamine, koori tugevdamiseks kasutati orelit ja teisi pille.(tromboon, vioola)Eriti efektseks ja kontsertlikuks muutusid suuremate kirikupühade vespriteenused.(pärit kontsertlikud instrumentaalvormid- canzon, sonata, toccata) Markuse kiriku kapellmeistri ja 2 organisti ametikohad olid ühed ihaldusväärsemad kogu Euroopas. Andreas Gabrielli oli väga andekas Markuse kiriku organist ja helilooja .Kirjutanud missasid, psalmikompositsioone, oreli- ja ansamblimuusikat. Külastas tihedalt Saksa ja Austria õukondi, sealt pärinevad Veneetsia koolkonna tihedad sidemed Saksamaaga. Lk.7 Tema vennapoeg Giovanni Gabrieli (1555-1612),Veneetsia koolkonna tähtsaim helilooja ,õppis Lassuse juures. Teenis Markuse kirikus organistina ,enamus loomingust moodustab Markuse kiriku paljukooriline tseremooniamuusika. Võrdseta
annaabi.ee 
