Leiutati uusi pille ning olemasolevaid tehti veelgi paremaks, et oleks suuremad võimalused. 16.sajandil loodi viiul, vioola, tsello ja kontrabass. Kõige enam tuntuimaks sain viiulimeistrite poolt Cremona linn , Itaalias. 17.sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis märkis mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid klavessiin, orel, klavikord, lauto, plokkflöödid, pommer, trompet ja tromboon. Instrumentaalmuusika zanriteks olid prelüüd, fantaasia, toccata, kantsoon. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud- braanl, pavaan, galliard. 2 3.1 TUNTUMAD HELILOOJAD Leonel Power, John Dunstable, Gilles Binchois, Guillaume Dufay, Johannes Ockeghern,Jacob Obrecht, Heinrich Isaac, Nicolas Gombert, Adrian Willaert, Thomas Tallis, Giovanni Pierluigi da Palestrina, Andrea Gabrileli, William Byrd, Giovanni Gabrieli Renessanss oli muusikamaalimas väga hea aeg. Tol ajal elas palju heliloojaid ning arendati kõvasti
flöödid jt. 16. Pillid (õpikus ka mingid nunnud pildid) Klahvpillid - orel, klavessiin, klavikord Puupuhkpillid - plokkflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhornid (sarved) Vaskpuhkpillid trompet, tromboon, tsink Keelpillid - viola da gamba (tello eelkäija), viola da braccio (viiuli eelkäija) 17. Ansamblimuusika tantsud ja instrumentaalmuusika vormid canzon, sonata, ricercar Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud, kuid neid ei mängitud ainult tantsuks, vaid ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. Traditsioonide kohaselt esitati tantse paaridena: 2-osalises taktimõõdus eeltants ja 3-osalises taktimõõdus järeltants. Tüüpilised tantsupaarid: Branle ja Gay, Pavana ja Gagliarda, Passamezzo ja Saltarello. Canzon Itaalias, prantsuse sansooni instrumentaaltöötlus, hiljem polüfooniline instrumentaalpala. Sonata sarnanes canzoniga. Ricercar nimetatud
- Pommer arenes salmeist, oboe eelkäija, topeltroohuulikuga - Dulcian basspill, mille tuulekanal teeb 2-3 käändu, fagoti eelkäija, roohuulikuga - Krummhornid kõveraks painutatud korpusega pill, mille roohuulik on eraldi kapslis - Trompetid vaskpuhkpillid - Tromboonid - Tsink korpuse järgi puupill, huuliku ja mänguviisi järgi vaskpill Ansamblimuusikast mängiti enamasti tantse. Tantsud olid kogumikes tavaliselt paaridena. · Branle, koosneb aeglasest eeltantsust ning teisest osast, mis on kiirem · Pavaan ja galliard 6 · Passamezzo ja saltarello Ansamblimuusika vormid: · Canzon algselt sansooni töötlus, hiljem lihtsalt polüfooniline instrumentaalpala · Sonata tähistab instrumentaalpala al. 16 saj lõpust
Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon. Varaseimad pillimuusika näited on vokaalmuusika seaded (klahvpillidele, lautole, vioolale). 17. sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis ei märkinud helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer, dulcian, krummhorn, trompet ning tromboon. Instrumentaalmuusika zanriteks olid prelüüd, fantaasia, toccata ja kantsoon. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud braanl, pavaan, galliard. Pille hakati ehitama perekonniti sopranist bassini. Tähtsaimad heliloojad renessanssi ajastul olid: Leonel Power, John Dunstable, Gilles Binchois, Guillaume Dufay, Johannes Ockeghern, Antoine Busnois, Alexandes Agricola, Jacob Obrecht, Josquin des Prez, Heinrich Isaac, Jean Mouton, Pierre de La Rue, Nicolas Gombert, Adrian Willaert, John Taverner, Christopher Tye, Thomas Tallis, Giovanni Pierluigi
ka löökpillid. Jätkuvalt kasutati mitmeid juba keskajast tuttavaid pille: portatiiv, rebekk, flöödid jt. (lk. 151-155) Klahvpillid - orel, klavessiin, klavikord Puupuhkpillid - plokkflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhornid (sarved) Vaskpuhkpillid trompet, tromboon, tsink Keelpillid - viola da gamba (tsello eelkäija), viola da braccio (viiuli eelkäija) 21. Ansamblimuusika enamlevinud tantsud, mida esitati paarikaupa Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud, kuid neid ei mängitud ainult tantsuks, vaid ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. 16.sajandil anti välja mitu kogumikke tantse, mille tohutu müügiedu annab teada seltskondliku musitseerimise levikust Sellel ajal oli harituse tunnuseks oskus noodist laulda ja vähemalt üht (enamasti siiski mitut) pilli mängida. Traditsioonide kohaselt esitati tantse paaridena: 2-osalises taktimõõdus eeltants ja 3-osalises taktimõõdus järeltants. Tüüpilised tantsupaarid:
koosseisu kuulusid ka löökpillid. Jätkuvalt kasutati mitmeid juba keskajast tuttavaid pille: portatiiv, rebekk, flöödid jt. Klahvpillid - orel, klavessiin, klavikord Puupuhkpillid - plokkflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhornid (sarved) Vaskpuhkpillid trompet, tromboon, tsink Keelpillid - viola da gamba (tsello eelkäija), viola da braccio (viiuli eelkäija) 21. Ansamblimuusika enamlevinud tantsud, mida esitati paarikaupa Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud, kuid neid ei mängitud ainult tantsuks, vaid ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. 16.sajandil anti välja mitu kogumikke tantse, mille tohutu müügiedu annab teada seltskondliku musitseerimise levikust Sellel ajal oli harituse tunnuseks oskus noodist laulda ja vähemalt üht (enamasti siiski mitut) pilli mängida. Traditsioonide kohaselt esitati tantse paaridena: 2-osalises taktimõõdus eeltants ja 3-osalises taktimõõdus järeltants. Tüüpilised tantsupaarid:
Varaseimad pillimuusika näited on vokaalmuusika seaded (klahvpillidele, lautole, vioolale). 17. sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis ei helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer (millest arenes oboe), dulcian (millest arenes fagott), krummhorn, trompet, tromboon. Instrumentaalmuusika zanriteks olid prelüüd, fantaasia, toccata, kantsoon. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud braanl, pavaan, galliard. Pille hakati ehitama perekonniti sopranist bassini. Giovanni Boccaccio Giovanni Boccaccio [dzov'anni bok'atso] (16. juuni 1313 21. detsember 1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Biograafia Täpselt detailid tema sünnist on ebakindlad. Ta oli ebaseaduslik laps, isaks oli Firenze pankur ja ema ei ole teada. Tema sünnikohaks oli arvatavasti Toscana, Certaldo, tema isa elulinn.
Varaseimad pillimuusika näited on vokaalmuusika seaded (klahvpillidele, lautole, vioolale). 17. sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis ei helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer (millest arenes oboe), dulcian (millest arenes fagott), krummhorn, trompet, tromboon. Instrumentaalmuusika žanriteks olid prelüüd, fantaasia, toccata, kantsoon. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud – braanl, pavaan, galliard. Pille hakati ehitama perekonniti – sopranist bassini. Renessansifilosoofia Renessansi filosoofia oli periood Euroopa filosoofia ajaloost, mis jäi umbes keskaja ja valgustusaja vahele. Renessansiajastu oli alguseks uusaja filosoofilise mõtlemisele. 15. sajandi lõpus ja 16. sajandi alguses toimus enamikes Lääne- ja Kesk-Euroopa riikides vaimne ja kultuuriline murrang ja aluguse sai tänapäevane teadus
soololaul, mille meistriks oli John Dowland. Instrumentaalmuusika 16.sajandil Varaseimad pillimuusika näited on enamasti vokaalmuusika seaded. Soolorepertuaari jaoks kujunes välja omapärane praktiline noodikiri tabulatuur, mis paneb kirja mänguvõtted. Pillimuusika oli alguses peamisel improvisatsioon. Klahvpillidest olid kasutusel orel, klavessiin ja klavikord. Lisaks olid pillidest kasutusel viola da gamba, viola da braccio, pommer, dulcian, krummhornid, trompetid, tromboonid, tsink. Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud. Üks levinum tants on branle, pavaan, galiard, saltarello. BAROKK 16. sajandil sai muusikas püüdluseks looduse, tundemaailma ja inimmaailma immiteerimine looduses. Ratsionaalne õpetus inimeste tundeseisundeist-afektiõpetus, millele pani aluse Descartes. Muusika eesmärgiks sai rõõmu valmistamine. Barokk on päris portugali keelsest sõnast barrocco, kus see tähistas ebakorrapärast pärlit. Barokki tähistatakse aastatega 1600-1750, täpsemalt jaotatud: a
annaabi.ee 
