15.Arteriaalne pulss-süstoolse vererõhu tõusust tingitud arterite seinte rütmiline kõikumine. ( pulsilöökide järgi võimalik lugeda südame kokkutõmmete arvu) Sfügmogrammiga on võimalik pulsilaine registreerida. 16.Vereringe kapillaarides- Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel.•Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare• Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb - tööpuhune hüpereemia • Arterio- venoossed anostomoosid 17.Vereringe veenides- veenides surutakse verd edasi raskustungi toimel, tagasivoolu takistavad klapid. Muutub rindkeresisene rõhk, kui me hingame. Rindkere imav toime soodustab liikumist -rindkere liikumine hingamisel põhjustab rõhu muutumise suurtes veenides - sissehingamisel rõhk langeb alla atm. Rõhu, väljahingamisel tõuseb 2-5 mm Hg.Lihaspump - lihaskontraktsioonide korral surutakses verd veenidest välja . 18
VERE LIIKUMIS VERESOONKONNAS ISELOOMUSTAVAD  Arteriaalne pulss – süstoolse vererõhu tõusust tingitud arterite seinte rütmiline kõikumine  Sfügmogramm – pulsilaine levikuüleskirjutis VERERINGE KAPILLAARIDES  Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel  Jõudeolekus toimub ainult osa kapillaare  Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb – tööpuhune hüpereemia  Arterio – venoossed anostomoosid – otseteed arteritest kapillaaridesse VERERINGE VEENIDES  Suur venoosse süsteemi mahutuvus (2x)  Vere liikumisel: - Veri surutakse edasi raskustungi toimel - Vere tagasiliikumist takistavad klapid - Vere liikumist soodustab rindkere imav toime - Lihaspump- lihaskontraktsioon korral surutakse veri venides välja KOPSUVERERINGE TÖÖPUHUNE HÜPEREEMIA  Veresoonte laienemine  Tsirkuleeriva vere üldmahu tõus  Vere ümberpaiknemine
Arteriaalne pulss- süstoolse vererõhu tõusust tingitud arterite seinte rütmiline võnkumine. 16. Vereringe kapillaarides 1. Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel 2. Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare 3. Kapilaarse vereringes vereringe perifeerne takistus on suurem 4. Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb - tööpuhune hüpereemia- eriti suur aeroobse töö ajal, dastoolne vereõhk võib ka 0-ks minna. Arterio- venoossed anostomoosid- e. otsetee, osa verd läheb otseteed mööda venoossesse süsteemi. Et ei tekiks verepaisu! 17. Vereringe veenides. Suure venoosse süsteemi mahtuvus 2x Vere liikumisel: 1. veri surutakse edasi raskustungi toimel, enam rõhk ei mängi rolli. 2. vere tagasiliikumist takistavad klapid 3. vere liikumist soodustab rindkere imav toime - rindkere liikumine hingamisel põhjustab rõhu muutumise suurtes veenides - sissehingamisel rõhk langeb alla atm
LOENG V Friimartiniks nimetatakse steriilset emast kaksikisendit, teine kaksik on isane. Friimartinism on kimäärsusest (XX/XY) tulenev soomääratluse anomaalia. Kimääriks nimetatakse isendit, kelle organismist vib leida vähemalt kahe isendi rakke. Friimartinismi on enam täheldatud veisel. Ligi 90% eri sugu kahe- munaraku kaksikvasikana sündinud lehmikutest on friimartinid. Friimartinismi phjuseks on eri sugu kahemunaraku kaksiku koorionite liitumine ja veresoonte anostomoosid, mille kaudu toimub vereloomerakkude vahetus. Friimartinism on seotud H-Y antigeeniga, ehkki mitte kik kimäärsed isendid ei ole friimartinid. Friimartinit iseloomustab vererakkude kimäärsus. Ta gonaadid on maskuliniseerunud, isend on sigimatu. Esineb veistel, lammastel, kitsedel, sigade Friimartinismi tagajärjed: 1) isasele kaksikule: suguorganid on morfoloogiliselt normaalsed, siiski sageli sigimisvime langus, mille phjuseks on madal sperma tihedus ja vähene liikuvus
17. Vereringe veenides. Veenides surutakse veri edasi raskustungi toimel, vere tagasiliikumist takistavad klapid. Vere liikumist soodustab rindkere imav toime  rindkere liikumine hingamisel põhjustab rõhu muutumist suurter veenides. Lihaskontraktsioonide korral surutakse veri veenidest välja. 18. Kopsuvereringe. Kopsuvereringe ehk väike vereringe on suure mahtuvusega tänu elastsetele veresoontele. Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid (ühendused). Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe.
17. Vereringe veenides. Veenides surutakse veri edasi raskustungi toimel, vere tagasiliikumist takistavad klapid. Vere liikumist soodustab rindkere imav toime  rindkere liikumine hingamisel põhjustab rõhu muutumist suurter veenides. Lihaskontraktsioonide korral surutakse veri veenidest välja. 18. Kopsuvereringe. Kopsuvereringe ehk väike vereringe on suure mahtuvusega tänu elastsetele veresoontele. Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid (ühendused). Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe.
Pulsilaine kiirus sõltub veresoone seina elastsusest – kiirus on seda suurem, mida väiksem on arteri elastsus, keskmiselt 5..10 m/s. Sfügmogramm – pulsilaine leviku üleskirjutus. Veresoonel alati tugevam laine ja järellaine. Näitab, kuidas veri veresoones edasi liigub. 16.Vereringe kapillaarides Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel. Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare. Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb. Arterio-venoossed anostomoosid – otseteed arteriaalse ja venoosse süsteemi vahel, mis avanevad, kui verd liiga palju ühte kohta kuhjub. Tööpuhune hüpereemia: muutused kehalisel tööl: veresoonte laienemine; tsirkuleeriva vere üldmahu tõus; vere ümberpaiknemine 17.Vereringe veenides. Suur venoosse süsteemi mahtuvus (2x). Veri suunatakse edasi raskustungi toimel (uus veri lükkab tagant); vere tagasiliikumist takistavad klapid; rindkere imav toime (rindkere liikumine hingamisel põhjustab rõhu
veenides ja õõnesveenides, viimastes isegi madalamale atmosfääri rõhust. 15. Vereringe kapillaarides ja väikeses vereringes. Vereringe kapillaarides: · toimub ainevahetus vere ja kudede vahel · verevoolu kiirus kapillaarides ei ole suur  0,3-0,5 mm/sek · jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare · kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb  tööpuhune hüpereemia · arterio-venoossed anostomoosid. Vereringe väikeses vereringes: · suur venoosse süsteemi mahtuvus - elastsed sooned · hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid · kopsukapillaaride vastupanu on tunduvalt väiksem  verevoolu takistus väiksem · kopsuveresooned võivad deponeerida 10-20% kogu vere mahust. 16. Kopsuvereringe. Kopsude suured arterid on rohkem väljavenitatud kui suure vereringe arterid, seetõttu mahutavad kopsuarterid suhteliselt suurema hulga verd ilma oluliste vererõhu muutusteta
annaabi.ee 
