Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"anopheles" - 7 õppematerjali

Malaaria
7
pdf

Malaaria

Malaaria vaktsiin Mikk Mathisen Sissejuhatus Malaaria (nimi keskaegsest Itaaliast, ,,mala aria" - halb õhk) on haigus, millest paljud on nii mõndagi kuulnud ja enamasti seostatakse seda lõunamaadega. Selle haiguse eest hoiatavad meid ka arstid ja apteekrid, eriti kui reis läbib Aafrika, Aasia, Lõuna- või Kesk-Ameerika. Neis piirkondades on kõige tõenäolisem sellesse haigusesse nakatuda, kuna malaariatekitaja on parasiit, kes levib hallsääse (Anopheles maculipennis) kaudu inimeseni ja võib väga tõsiselt inimese tervist kahjustada. Lisaks haigushoogudele ja tervise halvenemisele on ka väga tõsiseks probleemiks suur suremus malaaria tõttu.(http://en.wikipedia.org/wiki/Malaria) Seega on läbi ajaloo kasutatud erinevaid meetmeid vältimaks inimeste haigestumist. Üks populaarsemaid oli/on sääskede arvukuse vähendamine erinevate kemikaalidega, kuid see põhjustas

Bioloogia → Bioloogia
29 allalaadimist
Pistesääsklased
5
docx

Pistesääsklased

nii inimesi kui ka loomi. Sääsklased võivad teha võimatuks välised tööd, mis suvel aset võivad leida. Samuti võivad sääsklased oma pistetega edasi anda erinevaid pisikuid ja parasiite. Pistesääsklaste sugukond on suhteliselt suur, maailmas võib leida üle 3500 liigi. Neid esineb pea-aegu kõigis kliimavöötmetes, puuduvad vaid kõrbetest, sest vastsed elavad vees, samuti vajavad valmikut suurt õhuniiskust. Eestis on teada neli liiki pistesääsklasi: · Hallsääsk (Anopheles maculipennis) · Laulusääsk (Culex pipiens pipiens) · Linnasääsk (Culex pipiens molestus) · Metsasääsk perekonnast (Aëdes) Verd imevad ainult emased sääsed. Emase sääse kehas valmib umbes 300 muna, mis munetakse seisvasse vette. Referaadi ,,Pistesääsed" eesmärk on anda konkreetne ja põgus ülevaade pistesääsklastest (Culicidae) bioloogiast ja kehaehitusest. Pilt 1: Pistesääsklane. Naturephoto-cz, 2014. 2. Kehaehitus 2.1 Vastsed

Loodus → Loodus
7 allalaadimist
Malaria
10
ppt

Malaria

Malaria What is malaria? Infectiousdisease Caused by a parasite called Plasmodium Transmitted by female Anopheles mosquito One of the most deadly diseases in the world Malaria distribution Types of malaria Four types of malaria that infect humans: Plasmodium vivax (P.v.) Plasmodium malariae (P.m.) Plasmodium ovale (P.o.) and Plasmodium falciparum (P.f.) Symptoms The general symptoms include: headache nausea fever vomiting flu-like symptoms Treatment Hospitalization Drugs and medications: o Chloroquine o Meflaquine o Quinine Prevention

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
Sääsk
20
odp

Sääsk

munade arengus. • Sääsk imeb enda kehaga võrreldes kaks- kuni kolm kord rohkem verd. • Isased sääsed surevad praktiliselt kohe pärast paaritumist. • Enne nõelamist süstivad sääsed haava sisse sülge koos vere hüübimist vältiva ainega. Sääsk ja inimene • Mõningad sääseliigid levitavad raskeid, isegi surmavaid haigusi, näiteks kollapalavikku ja malaariat. Malaariat levitavad troopikas esinevad hallasääsed (Anopheles). • Seoses atmosfääri soojenemisega võib juhtuda, et malaariat levitavad liigid levivad ka Euroopasse, kus neid esineb hetkel vaid soojadel ja niisketel aladel.   • Igal aastal kannavad nad haigusi edasi ligi 700 miljonile inimesele. • Sääsed ei kanna HIV-i ega AIDS-i. VÕITLUS SÄÄSKEDE VASTU ● Troopikalistes piirkondades püüavad inimesed sääskedega toime tulla, kuivendades nende koorumispaiku ja kasutades

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
Troopilised haigused
3
doc

Troopilised haigused

Mis on võimalik haigustekitaja? Plasmodium sp.(ovale või vivax) Missugused haigused vähendavad vastuvõtlikkust selle infektsiooni suhtes? Sirprakkuline aneemia, talasseemiad, Glc-6-P DH defitsiit, Duffy antigeeni kindlad fenotüübid (erütrotsüütide pinnal) Missuguseid on arengutsükleid tekitaja läbib? Nope, not gonna happen ... butt fuck it, Malaaria tekitaja paljunemisel on mitu staadiumi. Inimimene on sekundaarne peremees ja nakatub, kui Anopheles sääsk toitub. Anopheles koos süljega pritsib sporozoiite verre, kust nad saabuvad maksa, seal nad tungivad hepatostsüütidesse,kus ta muutub trofozoiitiks ja paljuneb moodustes skizondi, mõne aja pärast (7-15päeva) skizont segmenteerub, tekivad merozoiidid mis vabanevad hepatotsüüdidest ja nakkavad erütrotsüüte. Mõned malaria liigid (P.ovale ja P.vivax on võimelised moodustama hüpnozoiite). Erütrotsüüdis merozoiid muutub trofozoiidiks ja sealt on

Meditsiin → Mikroobifüsioloogia
2 allalaadimist
Vihmametsad
3
doc

Vihmametsad

elusorganismides endas. Seega, kui need maha põletada või minema vedada, ei jää endisest lopsakast metsast alles mitte midagi. Tavaliselt aetakse puhastatud põllule kari või hakatakse seal soja kasvatama, kuid selline pinnas talub vaid umbes nelja aastat harimist ning muutub siis kõlbmatuks kõrbeks või savanniks. Teadlased avastasid vihmametsade hävitamise ja malaaria leviku vahel seose, kirjutab AFP. Vihmametsade raie loob malaariat levitavale Anopheles darlingi sääsele ideaalse elukeskkonna. Ka kaevandused, kalakasvandused ja tammid soodustavad selle säässe levikut. Uurijad hoiatasid, et keskkonnamuutuse tendentsi jätkudes võib malaariasääsk saada seal domineerivaks putukaks ning teised, kahjutud putukaliigid võivad välja surra. USAs Washingtonis asuva Carnegie teadusinstituudi tehtud uuringu raportis seisab, et vihmametsad võivad kliimamuutuse ja ebaseadusliku raie tõttu 2100. aastaks kaduda.

Metsandus → Metsandus
15 allalaadimist
Vee Zooloogia
33
doc

Vee Zooloogia

Mitmesuguseid toitumisviise. Nukk on liikumisvõimeline, ujub kestumiseks veepinnale. Valmikud ei toitu, ainult parvlevad vee või kalda kohal, misjärel emased munevad vette ja surevad. Näide: harilik surusääsk (Chironomus plumosus). Pistesääsklased: ehitus: arenenud täiuslik vereimemiseks kohastunud nokk, mis koosneb mitmest stiletist. Eluviis: elavad kõikides maakera vööndites, verd imevad üksnes emased. Arengupaigaks väikesed seisuveekogud või pisiveekogud. Näide: hallasääsk (Anopheles maculipennis), Laulusääsk (Culex pipiens). 65. Verdimevate kahetiivaliste (Diptera) sugukondi, kelle vastsed elavad Eesti vetes (vähemalt neli) Pistesääsklased (Culicidae), kihulased (Simuliidae), parmlased (Tabanidae), habesääsklased. 66. Pistesääsklaste (Culicidae) ja klaasiksääskede (Chaoborus) eluviisi võrdlus Pistesääsklaste eluviis: elavad soistel aladel, jälitavad pilvena loomi ja inimesi.

Kategooriata → Vee elustik
103 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun