See peale otsustas soome parlament 25.juuni 1941 aastal kuulutada NSVL'e sõja. Tulemused: Sõjakäigus vallutas soome tagasi Karjala maakitsuse ning hõivas NSVL'e kuulunud karjala alad. Kui punaarmee asus uuesti pealetungile 1944. pidid soome väed nendelt aladelt taganema. 19. sept 1944 sõlmiti soome ja NSV liidu vahel vaherahu ja hiljem allkirjastati ka rahuleping. Talvesõjas kaotatud alad jäid NSV liidule aga ka seekord säilitas soome iseseisvuse 3.MRP's Eesti annekteerimiseni ehk eesti iseseisvuse häving Pärast MRP sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua eestisse punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. 28.sept 1939 kirjutas Eesti baasidelepingule alla. Punaarmee okupeeris eesti 17 juunil 1940. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,töörahva revolutsiooni". Juulis järgnesid riigivolikogu uue koosseisu valimised. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSVL koosseisu. 4
Üheks suurimaks rahvaürituseks saab pidada ka suveräänsusdeklaratsiooniga kaasas käinud 23. augustil 1989 ndal aastal aset leidnud Balti ketti milles Tallinnast kuni Vilnuseni moodustati katkematu inimket mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet, avaldada Moskvale survet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt. 1990. Aasta märtsis toimusid esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse, kus osalesid kõik kõige tähtsamad poliitilised jõud. Ülemnõukogu esimeheks sai Arnold Rüütel ja uueks valitsusjuhiks Edgar Savisaar. 30ärtsil 1990. aastal võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti
See peale otsustas soome parlament 25.juuni 1941 aastal kuulutada NSVL'e sõja. Tulemused: Sõjakäigus vallutas soome tagasi Karjala maakitsuse ning hõivas NSVL'e kuulunud karjala alad. Kui punaarmee asus uuesti pealetungile 1944. pidid soome väed nendelt aladelt taganema. 19. sept 1944 sõlmiti soome ja NSV liidu vahel vaherahu ja hiljem allkirjastati ka rahuleping. Talvesõjas kaotatud alad jäid NSV liidule aga ka seekord säilitas soome iseseisvuse 3.MRP's Eesti annekteerimiseni ehk eesti iseseisvuse häving Pärast MRP sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua eestisse punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. 28.sept 1939 kirjutas Eesti baasidelepingule alla. Punaarmee okupeeris eesti 17 juunil 1940. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,töörahva revolutsiooni". Juulis järgnesid riigivolikogu uue koosseisu valimised. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSVL koosseisu. 4
Kroon võrdsustati Rootsi krooniga ja kullastandardiks jäi 1924. aastal kehtestatud teoreetilise kuldkrooni standard 0,4032266 g kullasisaldust. Kroon oli reaalselt tagatud ja Eesti Pank kohustus neid välisvaluuta vastu ümber vahetama. 1933. aastani püsis kroon stabiilsena, siis aga devalveeriti kurssi 35% ja kehtestati krooni kurss Inglise naela suhtes: 1 nael hakkas võrduma 18.35 krooniga. Eesti 3 Vabariigi annekteerimiseni järkus soodus majanduskasv ja püsis stabiilne kroon kuni 1940. aastani. Uuesti võeti Eesti kroon kasutusele 20. juunil 1992. aastal. Rublad kaotati mõne ajaga ja elanikkond vahetas rublad Eesti kroonide vastu kursiga 10 rubla on 1 kroon. Eesti kroon on täiesti iseseisev valuuta. Mõned pidasid rumalaks sammuks seda, et Eesti kroon seoti saksa margaga, mitte USA dollariga, kuid tänaste uudiste järgi olema heas olukorras, sest USA dollar on langemise äärel. 1992.a
1938. aasta põhiseadus jäi praktikas välja arenemata, sest Eesti Vabariigi ellu sekkusid Euroopas toimuvad globaalprotsessid. 23. augustil 1939. a. kirjutasid Nõukogude Liit ja Saksamaa alla nn Molotov Ribbentropi paktile ja nende salajastele lisaprotokollidele, millega Kesk- ja Ida-Euroopa jagati kahe suurvõimu vahel mõjusfäärideks ning mille järelmina oli Eesti sunnitud 28. septembril alla kirjutama nn baaside lepingule. See viis Eesti Vabariigi okupeerimise ja annekteerimiseni 1940. aasta suvel. Teise maailmasõja aegne Saksa okupatsioon ei muutunud Eesti riigiõiguslikus staatuses midagi, üks okupeeriv võim lihtsalt asendus teisega. Saksa võim tunnustas siiski mitme kohalikku omavalitsust puudutavate õigusaktide kehtivust. Kuigi sõja järel soovisid liitlased Suurbritannia ja USA näol, et Balti riigid saaks kasutada oma edasise saatuse ja konstitutsioonilise staatuse määramiseks referendumit, jäi see tegelikkuses realiseerimata.
-ö. Mittepoliitilised jõud“(Ruutsoo 200:10). 1.1. Balti kett 20 Ma sain teada, et 27.07.1989 oli NSV Liidu Ülemnõukogu kiitnud heaks Leedu, Läti ja Eesti NSV Ülemnõukogude ettepanekud nende vabariikide üleminekust isemajandamisele. Balti vabariikide esindajad olid Nõukogude Liidu rahvussaadikute kongressil nõudnud hinnangu andmist 1939.a. NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingule ja Balti riikide okupeerimise ja annekteerimiseni viinud MRP salaprotokollidele. Neile sündmustele oligi loomulikuks jätkuks „Balti kett“ . See erakordne inimkett äratas maailma tähelepanu ja aitas kaasa Balti riikide iseseisvustaotluse teadvustamisele. Impeeriumid mõistsid, et maailma sümpaatia kuulus Balti riikide rahvaste vabaduspüüetele. „Balti ketti jäädvustavad filmid, fotod, helisalvestised ja üleskutsed on kantud ka UNESCO maailma mälu dokumendipärandi nimekirja“ ( Vikipedia, Baltikett 20).
1938. aasta põhiseadus jäi praktikas välja arenemata, sest Eesti Vabariigi ellu sekkusid Euroopas toimuvad globaalprotsessid. 23. augustil 1939. a. kirjutasid Nõukogude Liit ja Saksamaa alla nn Molotov Ribbentropi paktile ja nende salajastele lisaprotokollidele, millega Kesk- ja Ida- Euroopa jagati kahe suurvõimu vahel mõjusfäärideks ning mille järelmina oli Eesti sunnitud 28. septembril alla kirjutama nn baaside lepingule. See viis Eesti Vabariigi okupeerimise ja annekteerimiseni 1940. aasta suvel.16 Teise maailmasõja aegne Saksa okupatsioon ei muutunud Eesti riigiõiguslikus staatuses midagi, üks okupeeriv võim lihtsalt asendus teisega. Saksa võim tunnustas siiski mitme kohalikku omavalitsust puudutavate õigusaktide kehtivust. Kuigi sõja järel soovisid liitlased Suurbritannia ja USA näol, et Balti riigid saaks kasutada oma edasise saatuse ja konstitutsioonilise staatuse määramiseks referendumit, jäi see tegelikkuses realiseerimata
annaabi.ee 
