toetusele: end iseseisvaks kuulutatud Balti riikidele anti 1918. aasta jooksul de facto tunnustus lootuses, et nood riigid suudavad Saksa okupatsioonile vastu pidada. Lätit tunnustati koguni enne ametliku tunnustamissoovi laekumist Riiast. Paraku oligi see tunnustus pigem Baltikumile kui potentsiaalsele Saksa-vastasele jõule ja mitte kui kolmele uuele riigile. Saksa okupatsioon ei tähendanud ainult võõrvägede sissemarssi, sellega kaasnes ka kaudne katse Eesti annekteerimiseks. Ent idee luua Eesti ja Läti aladest ebamäärase suveräänsusastmega Balti hertsogiriik, mis oleks majanduslikus ja sõjalises liidus Saksamaaga, oli nii eestlastele kui lätlastele vastuvõetamatu. Samas püüdis Eesti poliitiline juhtkond vältida teravamat konflikti Berliiniga ja säilitada iseseisvusmanifestis deklareeritud neutraliteeti. Nõnda hoidus Eesti Ajutine Valitsus 1918. aasta jooksul sõja kuulutamisest
rajatud nn Mannerheimi liinist. Punaarme tõi vägesid ja lõpuks õnnestus neil liinist läbi murda. Soome aga jätkas vastupanu. Inglismaa ja Prantsusmaa saatsid Soomele abiväge ja see sundis Stalinit Soome vallutamise plaanist loobuma. 12. märtsil 1940 sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi loovutama Karjala maakitsuse ja andma Hankos Punaarmeele sõjaväebaas, kuid iseseisvus jäi alles. Balti riigid ja NSVL 1939-1941 Soodne hetk Balti riikide annekteerimiseks saabus 1940.aasta juuni, mil Saksamaa sissetung Prantsusmaale oli maailmas tähelepanu endale tõmmanud. Eesti blokeeriti maal, merelt ja õhust. 14.juunil 1940 esitas NSVL ultimaatumi Leedu vabariirigle, nõudes luba Punaarmee täiendavate üksuste sissemarsiks ning "ausalt" kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamiseks. 16.juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum ka Eestile ja Lätile. Nõukogude volinike juhtnööride järgi lavastati 14-15 juulil 1940 Balti riikides parlamendivalimised. 21
1939–1940. SOOME TALVESÕDA ❧ Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu ❧ Soome Talvesõda ❧ Balti riigid ja NSV Liit 1939–1940 ❧ Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ Poola ründamisega hakkasid Saksamaa ja NSV Liit MRP-d ellu viima. NSV Liit hakkas otsima ettekäänet Balti riikide (Soome, Eesti, Läti ja Leedu) annekteerimiseks. Sobivaks ettekäändeks Eesti puhul osutus Poola allveelaeva “Orzel” põgenemine Tallinnast 17. septembril 1939 Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ 24. sept 1939 kohtus välisminister Karl Selter Moskvas Molotoviga, kes esitas NSV Liidu nõudmised ❧ 28. sept 1939 sõlmiti Moskvas Vastastikuse abistamise pakt Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel (nn baaside leping) Baaside lepingu sõlmimine
Algasid rahuläbirääkimised ning 1940. aasta 12. märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli küll loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn ning mitmed muud alad, kuid sellest hoolimata võisid soomlased end siiski võitjatena tunda: iseseisev Soome riik jäi püsima. Soomlased ise kommenteerivad Talvesõja tulemusi naljaga pooleks nii: venelased võitsid, soomlased said auväärse teise koha. Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine Soodne hetk Balti riikide annekteerimiseks saabus 1940.aasta juunis, mil Saksamaa sissetung Prantusmaale oli maailma tähelepanu endale tõmmanud. Eesti blokeeriti maalt, merelt ja õhust. 14.juunil 1940 esitas Nõukogude Liit ultimaatumi Leedu Vabariigile, nõudes luba Punaarmee täiendavate üksuste sissemarsiks ning „ausalt“ kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamiseks. Leedu võttis tingimused vastu ja Leedu okupeeriti (oma valdusse võtma). Samasugune ultimaatum esitati ka Eestile ja Lätile 16.juuni 1940. Eestilt nõuti
suuremat tähelepanu. Avalik arvamus Eestis toetas Soomet, ametlikult rõhutas Eesti neutraalsust, see aga ei takistanud sadadel eestlastel põgenemast Soome. Lõpuks oli Soome sunnitud NSV Liidu tingimustel rahu sõlmima. 1940.a. kevadel hakkasid NSV Liidu ja Balti riikide suhted uuesti halvenema. Punaarmee kindralstaap alustas ettevalmistusi Balti riikide iseseisvuse likvideerimisega. 3.5 Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine Soodne hetk Balti riikide annekteerimiseks saabus 1940.a. juunis. Eesti blokeeriti maalt, merest ja õhust. 14. Juunil 1940 esitas Nõukogude Liit ultimaatumi Leedule, mis vastu võeti ja 15. Juunil Leedu okupeeriti. 16. Juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum Eestile ja Lätile, vastupanu peeti lootusetuks. Alates 17. Juunist olid Balti riigid täielikult okupeeritud ja kaotanud iseseisva riigi tunnused. Stalin saatis kohale erivolinikud, kes pidid Baltimaade hõivamise lõplikult vormistama.
aasta augusti algusest Eesti Vabariiki sovetiseerima. Eraldi tuleb esile tõsta Ždanovi ja Nõukogude Liidu Tallinna saatkonna nõuniku ning hilisema saadiku Botškarjovi osa, kes koordineerisid Eesti annekteerimist kohapeal. Lisaks järeldas komisjon, et vastutus Eesti annekteerimisele kaasaaitamise eest lasub ka nendel Eesti Vabariigi kodanikel, kes koos Nõukogude ametnikega valmistasid ette ja viisid ellu võimu ülevõtmise ning aitasid rakendada tegelikke meetmeid Eesti annekteerimiseks. Eelkõige kuuluvad siia: 1) 21. juunil 1940 ametisse määratud Varese valitsuse liikmed, kes vastutavad oma ametiko- hast tulenevalt rakendatud meetmete kasutamise eest; 2) 14. ja 15. juulil 1940 valitud Riigivolikogu liikmed, kes langetasid formaalse otsuse Eesti Vabariigi likvideerimise kohta; 3) 25. augustil 1940 ametisse nimetatud ENSV Rahvakomissaride Nõukogu liikmed, kes juhtisid Eesti sovetiseerimise meetmete rakendamist 1940.–1941. aastal;
Liidu keskvõim, näiteks NSV Liidu Ülemnõukogu otsuses Balti riikide majanduslikust iseseisvusest. 1989. a muutus suhetes NSV Liidu keskvõimuga üheks kesksemaks küsimuseks Molotovi- Ribbentropi paktile (MRP) õigusliku hinnangu andmine. Ülemnõukogu 12. novembri 1989. a otsus ,,Ajaloolis-õiguslikust hinnangust Eestis 1940. aastal toimunud sündmuste kohta" kvalifitseeris Eestis 1940. a toimunu agressiooniks, sõjaliseks okupeerimiseks ning Eesti Vabariigi annekteerimiseks NSV Liidu poolt, mistõttu Eesti Vabariigi riikliku korra vägivaldne muutmine oli rahvusvahelise õiguse seisukohalt kehtetu, sh Eesti Vabariigi lülitamine NSV Liidu koosseisu õigustühine. Juriidiliselt tähendas see Eesti tunnistamist okupeerituks ja annekteerituks, st enam mitte liiduvabariigiks, vaid riigiks, kes taotleb iseseisvuse taastamist ja okupatsiooni lõpetamist. Ülemnõukogu 30. märtsi 1990. a otsusega
ja Lääne-Valgevene Nõukogude mõjusfääri, Poola Saksamaale. Vaikimisi lubas NSV Liit mitte sekkuda ka Lääne-Euroopas. · Leedu ja Vilniuse ala pidi esialgu minema Saksa mõjusfääri. · Saksamaa sai "vabad käed" toimimaks Poola suhtes. · NSVL "vabad käed" Soome ja Baltimaade suhtes. · Andis otsese võimaluse Teise Maailmasõja ja Talvesõja puhkemiseks ning Baltimaade, Ida-Poola ja Bessaraabia (Moldaavia) annekteerimiseks NSVL poolt. USA positsioon · USA püüdis endiselt lähtuda isolatsionalistlikust välispoliitikast, keskendudes omaenda, eelkõige majanduslikele probleemidele. · USA Kongress oli vastu võtnud neutraliteediseaduse mis välistas Euroopa sõja osapoolte toetamise · Tsehhoslovakkia küsimuses oli USA jäänud selgelt erapooletuks. · Alles Teise Maailmasõja algus sundis president Franklin D. Roosevelti riigi seisukohti muutma
annaabi.ee 
