Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut ja üks sama suur ankur varuks. Ankrut ühendab laevakerega ankrukett, mis kinnitub kere külge erilise seadme - ketihalsi abil. Ankrukett koosneb lülidest, mis moodustavad umbes 25 meetri pikkused ketilõigud. Need lõigud ühendatakse omavahel lahtivõetavate ühenduslülidega. Sel teel moodustatakse vajaliku pikkusega ankrukett. Ankruketi lülid on toetatud tugedega - kontraforssidega, mis annavad ketile erilise vastupidavuse. Kett kinnitatakse ankruseekli külge lõpu- või ühendusseekliga, millele järgneb tugevdatud kontraforsita lõpulüli, sellele suurendatud kaliibriga kontraforsiga lüli, seejärel on keti keerdumist vältiv pöörel. Kolmanda lülina pärast pöörlit tuleb lahtivõetav ühenduslüli. Seejärel tuleb ettenähtud arv 25-meetri pikkusi ketilõike, mida samuti seovad ühenduslülid. Ankruketi parda taha juhtimiseks on teki ja parda sisse tehtud läbiminekuavad. Et anda avade
2.8. Ankru osade ingliskeelsed nimetused Ankrut ühendab laevakerega ankrukett, mis kinnitub kere külge erilise seadme keti- halsi abil. Ankrukett koosneb lülidest, mis moodustavad umbes 25 meetri pikkused ketilõigud. Need lõigud ühendatakse omavahel lahtivõetavate ühenduslülidega. Sel teel moodustatakse vajaliku pikkusega ankrukett. Ankruketi lülid on toetatud tugedega kontraforssidega, mis annavad ketile erilise vastupidavuse. Vaata Tahvel 10.2-V. Kett kinnitatakse ankruseekli külge lõpu- või ühendusseekliga, millele järgneb tugevdatud kontraforsita lõpulüli, sellele suurendatud kaliibriga kontraforsiga lüli, seejärel on keti keerdumist vältiv pöörel. Kolmanda lülina pärast pöörlit tuleb lahtivõetav ühenduslüli. Seejärel tuleb ettenähtud arv 25 meetri pikkusi ketilõike, mida samuti seovad ühenduslülid. Ketihalss kinnitab keti teise otsa laevakere külge. Viimased detailid ketis enne ketihalssi
peale teha käimiseks ohutu käigurada, mis oleks ääristatud käsipuu või trossiga. Pilet No. 10 1. Laeva ankrukett, konstruktsioon, kaliiber, märgistamine Terasest valatud või keevitatud kett, mis ühendab laeva ankruga ja võimaldab ankrupeli vms seadmega ankrut vette lasta ja välja tõmmata. Koosneb ketiseeklitest: ankrupoolsest ankruseeklist, paaritu arvu lülidega vaheseeklitest ja lõpuseeklist, mis lõpeb ketihalsiga. Ankru ja ankruseekli ühenduskohas peab olema pöörel, vältimaks keerdumist. Ketiseeklid koosnevad tavalistest või tugevdatud ovaalsetest lülidest, omavahel ühendatakse need ühendusseekli või –lüliga. Ühendusseekli kasutamisel peab ketiseekel lõppema suurema läbimõõduga ja ilma toeta lõpulüliga. Ankruketti iseloomustab tema kaliiber- ketilüli ristlõike läbimõõt mm- tes. See sõltub laeva suurusest ja otstarbest
jargmiselt: Kutuse voi vee tankides mingeid ankruseeklist, paaritu arvu lülidega madruse kõrvale ja saada temalt informatsiooni toid tehes peaks grupp koosnema kolmest vaheseeklitest ja lõpuseeklist, mis lõpeb kuidas laev rooli kuulab, mis objektid on 1) Laeva laadruumide inimesest (tooline ja kaks abilist-kindlustajat), ketihalsiga. Ankru ja ankruseekli ühenduskohas ümbruses nähtavad jne. Kui saabub hooldus, ettevalmistamine lastimiseks kes kordamooda voivad uksteist asendada. peab olema pöörel, vältimaks keerdumist. vahivahetuse aeg, tuleb küsida vahitüürimehelt Esmane tegevus: lastiruumide ülevaatus
Kursoni ankur, Haini ankur, Stevini ankur, Stocksi ankur. Ankrut ühendab laevakerega ankrukett, mis kinnitub kere külge erilise seadme keti- halsi abil. Ankrukett koosneb lülidest, mis moodustavad umbes 25 meetri pikkused ketilõigud. Need lõigud ühendatakse omavahel lahtivõetavate ühenduslülidega. Sel teel moodustatakse vajaliku pikkusega ankrukett. Ankruketi lülid on toetatud tugedega kontraforssidega, mis annavad ketile erilise vastupidavuse. Kett kinnitatakse ankruseekli külge lõpu- või ühendusseekliga, millele järgneb tugevdatud kontraforsita lõpulüli, sellele suurendatud kaliibriga kontraforsiga lüli, seejärel on keti keerdumist vältiv pöörel. Kolmanda lülina pärast pöörlit tuleb lahtivõetav ühenduslüli. Seejärel tuleb ettenähtud arv 25 meetri pikkusi ketilõike, mida samuti seovad ühenduslülid. Ketihalss kinnitab keti teise otsa laevakere külge. Viimased detailid ketis enne
Haini ankur, Stevini ankur, Stocksi ankur. Ankrut ühendab laevakerega ankrukett, mis kinnitub kere külge erilise seadme keti- halsi abil. Ankrukett koosneb lülidest, mis moodustavad umbes 25 meetri pikkused ketilõigud. Need lõigud ühendatakse omavahel lahtivõetavate ühenduslülidega. Sel teel moodustatakse vajaliku pikkusega ankrukett. Ankruketi lülid on toetatud tugedega kontraforssidega, mis annavad ketile erilise vastupidavuse. Kett kinnitatakse ankruseekli külge lõpu- või ühendusseekliga, millele järgneb tugevdatud kontraforsita lõpulüli, sellele suurendatud kaliibriga kontraforsiga lüli, seejärel on keti keerdumist vältiv pöörel. Kolmanda lülina pärast pöörlit tuleb lahtivõetav ühenduslüli. Seejärel tuleb ettenähtud arv 25 meetri pikkusi ketilõike, mida samuti seovad ühenduslülid. Ketihalss kinnitab keti teise otsa laevakere külge. Viimased detailid ketis enne ketihalssi
Kursoni ankur, Haini ankur, Stevini ankur, Stocksi ankur. Ankrut ühendab laevakerega ankrukett, mis kinnitub kere külge erilise seadme keti- halsi abil. Ankrukett koosneb lülidest, mis moodustavad umbes 25 meetri pikkused ketilõigud. Need lõigud ühendatakse omavahel lahtivõetavate ühenduslülidega. Sel teel moodustatakse vajaliku pikkusega ankrukett. Ankruketi lülid on toetatud tugedega kontraforssidega, mis annavad ketile erilise vastupidavuse. Kett kinnitatakse ankruseekli külge lõpu- või ühendusseekliga, millele järgneb tugevdatud kontraforsita lõpulüli, sellele suurendatud kaliibriga kontraforsiga lüli, seejärel on keti keerdumist vältiv pöörel. Kolmanda lülina pärast pöörlit tuleb lahtivõetav ühenduslüli. Seejärel tuleb ettenähtud arv 25 meetri pikkusi ketilõike, mida samuti seovad ühenduslülid. Ketihalss kinnitab keti teise otsa laevakere külge. Viimased detailid ketis enne
Ankur võib olla ka paadi ahtris parrastele tuginevatele prussidele paigutatud (vt. Joon. 17.15.). Sellisel juhul tuleb jälgida paadi trimmi, püstuvust ja olla ettevaatlik ankru vetteheitmisel. Joon. 17.15. Kuid võib soovitada teist praktilist võtet ankrute kasutamiseks. Ankruid kettidest eraldamata kinnitatakse kõige vööripoolse kraana või poomi runner ankruseekli külge ja ketti järel andes ning runnerit sisse võttes jäetakse ankur rippuma tõstevahendi noole (poomi) otsa. Seejärel antakse ankur samal teel edasi järgmisele ahtripoolsele tõstevahendile, lastes välja ankruketti. Sellisel moel võib ankur olla viidud ahtri piirkonda ja seal põhja lastud. Sellega saavutatakse vööri kergenemine kahe ankru ja mitme ketiseekli kaalu võrra. Arvestades, et seeklijao keti kaal on umbes pool ankru kaalust, võib selline