kohale tormiredel. Madrus laskub mööda tormi redelit ankru juurde. Toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob allalastud viskeliini otsa külge. Viskeliini abil tõstetakse trossi vaba ots üle vööri kiibi (läbi klüüsi) tekile, pingutatakse ja kinnitatakse pollarile. Ohutuse mõttes on parem viibida sellest trossist võimalkult kaugel, kuna see võib katkeda. 22 Tasapisi laseme ankrupeliga oma ankrut allapoole. Kui veab, vabanevad meie ankru käpad võõrast ankruketist esimesel katsel (kui ei, tuleb üritust korrata). Võõras ankrukett jääb trossi otsa rippuma. Ettevaatlikult tõmbame ankru klüüsi. Nüüd jääb lõpetada operatsiooni ohtlikum osa võõra ankruketi lahti laskmine. See on väga ohtlik, kuna pollaril olev tross on suure pinge all! Pollarilt vabanedes võnkleb trossi ots õhus ja võib vabastajat vigastada.
kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel. Madrus laskub mööda tormi redelit ankru juurde. Toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob allalastud viskeliini otsa külge. Viskeliini abil tõstetakse trossi vaba ots üle vööri kiibi (läbi klüüsi) tekile, pingutatakse ja kinnitatakse pollarile. Tasapisi laseme ankrupeliga oma ankrut allapoole. Võõras ankrukett jääb trossi otsa rippuma. Ettevaatlikult tõmbame ankru klüüsi. Nüüd jääb lõpetada operatsiooni ohtlikum osa võõra ankruketi lahti laskmine. See on väga ohtlik, kuna pollaril olev tross on suure pinge all! Pollarilt vabanedes võnkleb trossi ots õhus ja võib vabastajat vigastada. 19)Ohutustehnika ankrupeliga töötamisel: Enne ankru allalaskmist või hiivamist tuleb
Võetakse vajaliku tugevusega tross. Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel, seal madrus toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob selle allalastud viskeliini külge. Selle abil tõstetakse trossi vaba ots üle vööri kiibi tekile, pingutatakse ja kinnitatakse pollarile. Tasapisi laseme ankrupeliga om ankru allapoole. Heal juhul vabanevad meie ankru käpad võõrast ankruketist esimesel katsel. Võõras ankrukett jääb trossi otsa rippuma. Ankur klüüsi. Seejärel võõra ankru vabastamine see on OHTLIK kuna kinnitatud pollarile. • Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded töötamisel elektrilise instrumendiga. Vanemtüürimees ja mehaanik peavad tegema instruktaazi. Peab kasutama kaitseprille, kummitallaga jalanõusid, kummist kindaid
Katkemistugevusega mitte vähem kui 5 KN. 3. Pukseeriva ja pukseeritava laeva helisignaalid Pukseeriva laeva helisignaal on iga kahe minuti järel kolm järjestikust vilet üks pikk ja kaks lühikest. Pukseeritava laeva helisignaal on iga kahe minuti järel neli järjestikku vilet, ühe pikka ja kaks lühikest. 4. Ankrusse jäämise tehnoloogia sõltuvalt ankrupaiga sügavusest Kui sügavus üle neljakümne meetri siis lasta koos ankrupeliga kui alla selle siis lintpiduriga. Pilet No. 21 1. Varurooliseade, üleminek varuroolile Avariijuhtimine: antud juhul on võimalik kasutada talisi, mis ühendatakse reduktorajami nurkadega. Avariijuhtimise teostamiseks ühendatakse roolimasin reduktorajamist lahti, roolilehe asendit muudetakse ühte tali pingutades, teist sama aeg järgi andes. Järgnev süsteem on rakendatav väiksemate laevade puhul
värvilt ja tulekarakteristikult parem-ja võimalkult kaugel, kuna see võib katkeda. täitmisel tekitanud reederile tahtlikult kahju, on vasakääre tähistest erinevate ujuvmärkidega. Tasapisi laseme ankrupeliga oma ankrut ta kohustatud hüvitama reederile tekitatud allapoole. Kui veab, vabanevad meie ankru kahju täies ulatuses.
Päeval on laeva keskel kaks musta kolmnurka nurkapidi koos masti pandud. Pilet 8 1. Laeva haalamisseade, otstarve, hooldus Vööris ja ahtris tuleb sildumisoperatsiooniks ettevalmistused teha õigeaegselt. Kõigepealt tellitakse elektrivool ankrupelile ja vintsidele. Laeval kinnitatakse otsad pollaritele. Et pingutatud ots ankrupeli kopalt vabastamisel ei lõtvuks tuleb ta kinnitada kettpiduriga v trosspiduriga kuni ots pollarile kinnitatakse. Ankrupeliga tõmmatakse otsad pingule, et laev ei loksuks palju. Suuremates laevades (pikemad kui 100 m) on sildumise lihtsustamiseks ja lava kinnitamiseks automaatsed sildumisvintsid, mis sildumisoperatsiooni ajal töötavad käsijuhtimise reziimil. Kai ääres seistes pannakse vintsid automaatreziimile, mis hoiavad laeva kai ääres. Alati tuleb jälgida, et ankrupeli mehhanismid oleksid terved ja õlitatud. Samuti tuleb jälgida
Arvestades, et seeklijao keti kaal on umbes pool ankru kaalust, võib selline kergenemine keskmise laeva jaoks olla 30-50 tonni. Samuti saab keti olemasolul paremini ära kasutada ankru hoidvat jõudu. Ankrute hoidva jõu paremaks ära kasutamiseks kasutatakse teatud võtteid (vt, Joon. 17.16) Joon. 17.16. Joonisel 8.17. on kujutatud skeem, milles kasutatakse ankruid, tõmme tekitatakse ankrupeliga. Täiendavalt on välja veetud varpankrud (võib kasutata ka varuankrut), mille jaoks tõmme tekita-takse tekile paigu- tatud ginide abil, mille jooksvad otsad on lastivintsidel. Joon. 17.17. Joonisel 8.18. näeme skeemi, kus kaks lastivintsi tekitavad tõmbe ühes tõmbeotsas. Joon. 17.18.
annaabi.ee 
