milles osalesid haldjad. Isikulise hinge omistamine esemetele ja/või loodusnähtustele. ANIMISM e. hingeusk, usk olendite ja looduesemete hingedesse ning iseseisvaisse vaimudesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada. Varasemal arengujärgul oli see suund ülekaalukas kõigis usundeis. Eristatakse (eri usundites) suurt hulka erinevate funktsioonidega hingi ja vaime, kellega (häda)vajadusel suheldakse. Loodususund on suuremal või vähemal määral üheaegselt animatistlik, animistlik, fetisistlik jne. Loodususundis on ülekaalukalt esindatud maagiline käitumine ja religioosse käitumise alged ilmnevad vaid sedavõrd, kuivõrd palju avaldub loodususundis tärkava jumalausundi algmeid. Uskumus loodusvaimust või loomast, kes teatud loomaliigi üle valitseb ja kellelt kütt peab jahiõnne paluma. Usundit kontrollis samaan, kes oli nõid ja teadmamees, kel on usuline autoriteet
Kuidas religioon tekkis? Tylori animistlik teooria – usk looduse hingestatusesse, loomadel ja loodusel hing. Anismi kontseptsioon seisneb selles, et kõik asjad on elus. Ei ole nii, et hing läheb elutute asjade sisse, siis anname hinnagu, et need esemed on elutud. Elus asjadel on hing – idee tuli surmalähedasest kogemusest, unenägudest, minestamisest, hakati juurdlema, mis nende kogemuste ajal inimesega juhtus? Hing lahkus kehast. Hinge sidumine kehaga, elusolendiga. R. Marreti Animatistlik teooria (1909) – usk maailma hingestavatesse, mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse. Hing ei pea kuuluma millegi juurde (inimene, taim), hinged võivad olla lihtsalt meie ümber ( nt ürgajal kaks meest jahil, ühel on õnne, teisel pole, miks? Ühel parem side vaimudega). Religioonitekke hüpoteesid 2: Freudi psühholoogilise projektsiooni hüpotees – Religiooni teke baseerub süütundel, isa-poja suhtel. Sugukonda juhtus
moodustab talupoja elus n-ö välise, võõra ja vaenuliku ringi, mis piirab maad hariva inimese „sisemise” elu-elamiseringi (kultuurmaad). Mets: Mets on eesti rahvausus inimese-sarnane olevus, sõbralik. Metsa pidi austama ja teda teretama ja paluma (või ka ohvrianniga), et metsasolijaga midagi ei juhtuks, et saaki saaks (nt marjad, seened, loomad vm mille järgi sinna mindi). Mets oli sõber, sest sealt sai toidust ja ehitust ja ka varjupaika, kui vaja. Animatistlik suhtumine loodusesse ei andnud metsale mingit kindlat kuju, ta oli lihtsalt mets. Metsas elavad metsahaldjad (vaimud, härrad, jmt), kes vastavalt inimese enda isikule vastavalt käitusid (kui paha inimene, siis eksitasid metsa v karistasid, kui hea, siis aitasid vms). Haldjad olid metsa peremehed, jumalikud olevused, kes metsa sees elasid, sellel kasvada aitasid jne. Mõnikord võisid nad ilmuda inimeste ette loomadena (karu, madu vms) või inimese-taolisena
talupoja elus n-ö välise, võõra ja vaenuliku ringi, mis piirab maad hariva inimese ,,sisemise" elu-elamiseringi (kultuurmaad). Mets: Mets on eesti rahvausus inimese-sarnane olevus, sõbralik. Metsa pidi austama ja teda teretama ja paluma (või ka ohvrianniga), et metsasolijaga midagi ei juhtuks, et saaki saaks (nt marjad, seened, loomad vm mille järgi sinna mindi). Mets oli sõber, sest sealt sai toidust ja ehitust ja ka varjupaika, kui vaja. Animatistlik suhtumine loodusesse ei andnud metsale mingit kindlat kuju, ta oli lihtsalt mets. Metsas elavad metsahaldjad (vaimud, härrad, jmt), kes vastavalt inimese enda isikule vastavalt käitusid (kui paha inimene, siis eksitasid metsa v karistasid, kui hea, siis aitasid vms). Haldjad olid metsa peremehed, jumalikud olevused, kes metsa sees elasid, sellel kasvada aitasid jne. Mõnikord võisid nad ilmuda inimeste ette loomadena (karu, madu vms) või inimese-taolisena. Metsavaimud on rahvausundis
Salajane on suhteliselt vähestes religioonides. Müsteeriumikultused. On vanades suurtes religioonds, nt egiptuse religioonis, vana-pärsia, kreeka, rooma. -teenimine -kummardamine -austamine -------- loeng vahel Matmiskombestik S. Tokarev, 1966 Kõik see, mida surnuga tehakse nim laiba kohtlemine. Kolm erinevat moodust : 1. peitmine kõige vanem viis. Laibamatus. Kõige levinum surnukeha peitmise viis. Tõenäoliselt oli kõige esimene viis, hiljemalt 40 000 a eest. Animatistlik uskumine et surnu on ikkagi elus aga teistmoodi. Ja on inimestele ohtlik. Tuleb kas ära põgeneda või ta ära peita, maha matta, et ta ei saaks ohuks olla. Preanimism. 2. hävitamine põletusmatus kõige tavalisem viis. Tekkimise kohta mitmeid teooriaid. Kindlad andmed põletamise kohta pärinevad neoliitikumi hilisemast perioodist, see eelab kindlaid inimese mõtlemise viise. Peab olema juba olemas inimese mõtlemises hing. Naumann, 1922. Tuli teeb surnu lõplikult surnuks. Nii
ja erinevat päritolu elemente (nt kristlik kurat eesti rahvausundis), ilma muretsemata süsteemi ja teisenemises ning realiseerub inimeste tegudes ja uskumustes. 34. Too esile eesti rahvausundile tunnuslikud jooned. - Kõrgema mütoloogia jumalate ja vägimeeste asemel domineerivad alama mütoloogia vaimolendid (animism- usk paljudesse vaimudesse ja haldjatesse) - Haldjauskumustega kõrvuti esineb animatistlik elava looduse usk - Püha tähistas midagi puutumatut, eraldatut ja piiratut - Pühade puude, kivide ja veekogude austamine - Pikse eriline staatus põlluharijate kultuuris (vt sõnad äike ja uku) - Kurat kui kristliku rahvausundi keskne olend - Tänapäeva rahvausundi ,,lemmikmõisteid": energia 35. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost 35.1. Oskar Loorits (1900-1961)
ja erinevat päritolu elemente (nt kristlik kurat eesti rahvausundis), ilma muretsemata süsteemi ja teisenemises ning realiseerub inimeste tegudes ja uskumustes. 34. Too esile eesti rahvausundile tunnuslikud jooned. - Kõrgema mütoloogia jumalate ja vägimeeste asemel domineerivad alama mütoloogia vaimolendid (animism- usk paljudesse vaimudesse ja haldjatesse) - Haldjauskumustega kõrvuti esineb animatistlik elava looduse usk - Püha tähistas midagi puutumatut, eraldatut ja piiratut - Pühade puude, kivide ja veekogude austamine - Pikse eriline staatus põlluharijate kultuuris (vt sõnad äike ja uku) - Kurat kui kristliku rahvausundi keskne olend - Tänapäeva rahvausundi ,,lemmikmõisteid": energia 35. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost 35.1. Oskar Loorits (1900-1961)
annaabi.ee 
