Luua metsanduskool PRAKTIKAARUANN E Jako Ploom MMOP III 2014 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... ...........3 Praktikaaruanne............................................................................................................. ........4-5 Kokkuvõte....................................................................................................................... ..........6 Praktikakava................................................................................................................... .......7-8 Praktikapäevik........................
hällilauludel. Laulude tempo võib kultuuriti muutbda, kuid metronoomiline regulaarsus, monotoonsus on sarnased, nii et iga inimene võib hallilaulu lauldes magama uinutada mistahes lapse, sõltumata tema rahvusest ja kultuurilisest taustast. (A. Pehk 1996: 33-35) Harmoonia muusika elemendina mõjutab peamiselt inimese tundeelu ning emotsioone. Üldised euroopalikud tõekspidamised seoses harmooniaga on järgmised: mazoorne e. Duur.helilaadis muusika mõjub julgustavalt, jõudu andvalt, stimuleerivalt; minoorne e. Moll-helilaadis muusika võib olla inimesele abiks mures ja kurbuses. Harmoonia muutused, pinged ja vabanemised muusikas mõjutavad suuresti meie emotsioone. (A. Pehk 1996: 35-37) Meloodia mõjutab meie mõttetegevust. Meloodia on see, mille järgi tunneme ära muusikapala ning enamusele inimestele on meloodia tähtsam muusika iseloomust. (A. Pehk 1996: 37) Helikõrgus on muusika mõju seisukohalt väga oluline. Kõrged helid ergutavad või ärritavad,
sooviksid ise meelsamini üksi olla. Oranz on väga hea hoiatusvärv. Sobib ideaalselt sedalaadi tähelepanu tõmbamiseks, nagu vajavad näiteks teetöölised või jalakäijad pimedal ajal. Kui inimene väldib Oranzi, näitab see tema kartust elu ees. Oranz mõjub optiliselt heledana, lähedasena ja säravana. Tekitab aistinguid soojast, kuivast, kohevast ja esiplaanil olevast. Mõjub rõõmsalt, ergutavalt, liikumapanevalt, aktiviseerivalt, elujõudu andvalt. Oranziga seondub emotsionaalsus, elavus, joviaalsus, sõprus, heldus, ülevoolavus, tundlikus, glamuur. Oranzis peituvad vabanemisvõimalus ja uurimisvõime. Oranziga seotud assotsiatsioonide vastandlikkust kinnitavad nii Saksamaal kui ka Eestis läbi viidud uuringud: neljandikule küsitletuist on see soojuse ja seltsivuse värv, sama paljud peavad seda läbitungivaks. Oranzi kaldutakse liigitama pigem ebameeldivate värvide hulka, selle kõige veendunumad vastased on puberteediealised
lainest, mis hõlmas peale teineteisega osalt kattuvate ,,kodukunsti" ja rahvusromantismi muudki. Neis otsingutes oli ,,kodu" üks võtmemõisteid. Töötamine väljaspool ateljeeseinu otse looduses, eriti ühismatkadel arendas Paul Raua loomingut tunduvalt. (Vaata ka LISA 3, 6 ja 7) Evangeelsed teemad Nii Paul kui ka Kristjan Rauda ühendas huvi evangeelsete teemade vastu. Viimaste lähendamine kaasaegsele vaatajale, milles neile eeskuju andvalt võis mõjuda mitte ainult Eduard von Gebhardt, vaid usulise maali areng ja vaimne atmosfäär üldse, eeskätt Saksamaal. Seltskonnaelu Juba Düsseldorfis avaldus Rauas seltskonnainimene ja elav vestleja intiimsemates ringides. Kaasmaalasena võeti teda vastu Gebhardti, samuti Bochmanni koduses seltskonnas. Karmide puulõiget meenutavate näojoontega kaksikvennast Kristjanist täiesti erinev
kultuuris tegutsenud identiteediotsingute lainest, mis hõlmas peale teineteisega osalt kattuvate ,,kodukunsti" ja rahvusromantismi muudki. Neis otsingutes oli ,,kodu" üks võtmemõisteid. Töötamine väljaspool ateljeeseinu otse looduses, eriti ühismatkadel arendas Paul Raua loomingut tunduvalt. Evangeelsed teemad Nii Paul kui ka Kristjan Rauda ühendas huvi evangeelsete teemade vastu. Viimaste lähendamine kaasaegsele vaatajale, milles neile eeskuju andvalt võis mõjuda mitte ainult Eduard von Gebhardt, vaid usulise maali areng ja vaimne atmosfäär üldse, eeskätt Saksamaal. Kristjan Raua preemia Kristjan Raua nimeline aastapreemia on Eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia, mida antakse välja 1973. aastast peale Eesti Kunstnike Liidu ja Tallinna linnavalitsuse poolt eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud kunstisündmuste eest. Erandina võidakse preemia välja anda varem valminud tööde või elutöö eest
Inimesed tahavad tunda, et nad on osa millestki suuremast ja olulisemast kui nad ise. Kui nad mõistavad suunda ja nende osa soovitud tulemuste teoks saamisel, siis nad võivad efektiivselt koostööd teha. Juhtkonna vastutusalas on hõlbustada ja kergendada muudatusi ning samuti aidata töötajatel mõista põhjusi, eesmärke, nagu ka kogu strateegilist raamistikku koos missiooni, visiooni ja väärtustega. Oluline on vastata positiivselt (mitte hinnanguid andvalt) muudatusele ja töötajate reaktsioonidele. Juhtimine peab aitama töötajail näha muutust kui võimalust ja juhtimine peab demonstreerima seda nende endi reaktsioonis muutusele. Tähtis on ka näha tasakaalu muudatuse ja püsiväärtuse vahel. On tarvis veenduda, et töötajad mõistaksid enda rolli tähtsust organisatsiooni võrgustikus ja neile ka tutvustada organisatsiooni põhiväärtusi ja peamisi funktsioone ning kuidas see töötab. Inimestele tuleb rääkida, mida
täideviijad ei ole leidnud endas sisemist rahu ja nad ei ole osanud otsida abi. Nad on olnud egoistlikud, küllap nad on olnud hingeliselt isoleeritud ja tõrjutud või vähemalt on nad nii tundnud nii. Ma usun ka, et inimesed vihkavad ja teevad läbi viha halba maailma just selle pärast, et neil puudub enesearmastus. Ja kui puudub enesearmastus, siis ei armasta mind ka teised ja samas ei suuda ka mina kedagi piiritult kõike andvalt armastada. 4 Mul on vedanud, et Minu Maailm on rahulik ja ma saan tegeleda rahus vihkamisega, mind ei sega keegi. Samas mulle tundub, et ühiskond kus me elame, peabki seda normaalseks, et iga indiviid saab rahus omi asju vihata. Olles nüüd 100% aus siis ma pean inimesi, kes räägivad vihavabast maailmast ja igavesest rahust ja valgustatusest ja harmooniast natukese rohkem kui hulludeks, nende jutt ja mõtted tunduvad mulle haige sonimisena
Raskemeelsust, murelikku ja masendavat on rohkesti ka Traadi kõige polüfoonilisemas teoses “Karukell, kurvameelsuse rohi” (1982, 46.a). See on ülitõsine ja üliaus romaan vastutusest elu ning iseenese ees. See annab erakordse võimenduse Mats Traadi kirjanikukreedole: elule annab mõtte inimlikkus, kõige vastu, mis ahistab inimväärset eksistentsi, tuleb leppimatult võidelda. Romaan on tõesti tõeline kurvameelsuse rohi, see toimib kirgastavalt ja edasikestmisusku andvalt ka väärastunud elumõistmise, aina süvenevate globaalmurede taustal. Sissevaateid möödunud aegade taluolustikku ja rahva vaimulaadi jätkab kirjanik ka 80-ndate lõpul ja 90-ndatel romaanisarjadega “Minge üles mägedele” ( I – 1987, II – 1994, esitavad kuus jagu) ja “Peremees võtab naise” (1997, eelneva 7. jagu), ning romaanis “Hirm ja iha” (1993). Mats Traadi loomingust on Nõukogude Eesti preemia pälvinud “Tants aurukatla ümber”. “Harala elulood” hinnati J
on saanud orjus. Kellelgi ei tasuks luua endale illusiooni, et lihtsalt proovides ei juhtu midagi. Loomulikult ei saa kõikidest proovijatest narkomaane, aga ei või iial ette teada, kuidas see salakaval aine kellegi organismile mõjub. Pidevalt tuleb juurde uusi mõnuaineid, mis esmapilgul tunduvad üsna süütuna. Noorte hulgas on väga levinud ecstasy. Tohtrite arvates on ecstasy väga salakaval, sest mõjub tõepoolest algul tuju tõstvalt, energiat juurde andvalt, võtab väsimuse, enesekontroll väheneb ja tundub, et pole halba, kui tuju paraneb. Peagi aga selgub, et 1-2 tabletti on tuju tõstmiseks vähe, vajatakse üha rohkem. Dr. Mumma sõnul on tulnud neil raskest psühhoosist välja tuua just ecstasy-sõltuvuses olevaid noori. Leebeks mõnuaineks on nimetanud ka marihuaanat või hasisit. Ajukahjustused, mis marihuaana tekitab, on pöördumatud. Dr. Mumma ravialustest 70-80% on alustanud marihuaana suitsetamisest
annaabi.ee 
