Materiaalsete väärtuste kõrval siiski usun, et rohkem pöörame tähelepanu kallitele inimestele enda ümber. Toetame üksteist rasketel aegadel. Minu jaoks on pere ja lähedased inimesed kõige tähtsamad. Hoiame väga kokku, me pole vaesed, sest suhted on tugevad ja meid on palju - see kõik kokku teebki meid rikkaks. Ütleme üksteisele kauneid sõnu, et ise sellest positiivset tunnet saada ja ootame ka midagi vastu, kas või naeratust. Räägitakse, et andmisrõõm on suurim rõõm, aga kõik sellest, kas teeme seda südamest.
Kasvõi mõne sõbra nägemises, või selles, et sul on kodu ja toit laual. Tähtis osa on ka üksteisestes hoolimine ja teiste aitamine. Kui sa oskad teist inimest aidata, siis tuleb teda aidata, mitte teda lihtsalt eirata. Või kui sul on midagi mida sina nii kangesti ei vajagi, kui keegi teine sinu ümber, oleks ilus kui sa annaksid selle inimesele, kes seda tõeliselt vajab. See ei pea olema midagi suurt ja kallist, võib-olla midagi väikest, kuid vajalikku. Sest andmisrõõm on palju suurem, kui saamisrõõm. Tuleb olla rahul sellega mis sul on ja tunda sellest rõõmu.
On olnud see vanemate halvad eluviisid või mõni muu saatuse keerdkäik, mis on lapse vanemast eraldanud. Kas peitub õnn ainult selles, kui tehakse sind õnnelikuks? Ehk on õnn ka see, kui oled teinud kellegi teise õnnelikuks. Ja see tasu ei pea olema materiaalne , see silmade sära või südamest tulnud sõna ''Aitäh'' on rohkem väärt , kui see tühipaljas paber, mida nimetatakse rahaks. Meile kõigile tuttav lause '' Suurim rõõm on andmisrõõm''. On mitmesuguseid emotsioone, mis muudavad inimesed õnnetuks ja kurvaks. See võib olla töökaotus või ligimese surm. Aga on ka mitmesuguseid emotsioone, mis muudavad inimesed positiivseteks ja rõõmsateks. Need võivad olla uus töökoht, karjääriredelil tõusmine või head spordisaavutused. Õnne ei tasuks otsida kaugelt. Tuleb vaadata endasse ja leida sealt sisemine rahu ja õnn. Tuleb olla õnnelik selleüle, mis meil on mitte selleüle, mida meil ei ole . Nii nagu R
puuetega lastele või varjupaikadele. Vastutasuks ei saa nad küll midagi käegakatsutavad, kuid neile piisab ka naeratavatest nägudest, siiratest tänusõnadest ja õnnelikest inimestest. Paljud küll ei mõista milleks anda enda teenitud raha võõrale, kuid need rikkad inimesed, kes seda siiski teevad, teavad, et kogu raha ei tasu hendale hoida, kui see on kellelegi teisele kasulikum, sest nagu ütleb ka vanasõna: suurim rõõm on andmisrõõm. Raha peaks olema täpselt nii palju, et pea peaks millestki puudust tundma. On palju perekondi, mis ei tule rahaliselt kuidagi toime, neil jääb puudu toidurahast või ei saa lapsed tegelda oma huvialaringidega. Kuid samas on ka perekondi, kus raha on liiga palju, lapsed on ära hellitatud, sest neil on kõik olemas, mida raha eest saab. Selline asjadega ülekülvamine on aga halb, sest siis puuduvad inimestel unistused, eesmärgid mille poole püüelda. Ma arvan, et kui raha on
Peagi tuleb külla naabrimemm, kes on unenäohaldja moodi. Tema haige tütar on juba ammu omale igatsenud Tyltyli puurituvi. Ja nüüd märkab poiss, et tema lind on sinine. See ongi sinlind; ta annab selle naabrimemme tütrele ja tüdruk saab terveks. Autori juhtmõte: Sinilind pole midagi muud kui püüd ja tahe anda õnne teistele ja selle läbi ise õnnelikuks saada. Minu arvamus: Õnn võib peituda just seal, kust me seda otsidagi ei oska ning andmisrõõm on suurim rõõm. Igaüks on oma õnne sepp. Et saada õnnelikuks, peame me nägema väga palu vaeva. Õnn võib peituda lihtsates asjades. Tsitaadid: Y Püüdes teistele õnne anda, saame ka ise õnnelikuks. Y Igaüks meist peab endale ise õnne otsima; ta peab nägema lõputut vaeva ja kannatama palju pettumusi, enne kui ta õpib õnnelik olema, hinnates lihtsaid ja täiuslikke rõõme, mis on tema vaimule ja südamele alati kergesti kättesaadaval.
Jesua ja Woland hoiavad teineteisel käest, lastes sündida tõelisel imel - suurel ja igavikulisel armastusel. Balzac kirjutas oma teosesse "Isa Goriot" samamoodi suure armastuse, kuid seda hoopis teisel viisil ja kujul. Laskmata sündida naiivselt kaunitel imedel, näitab ta selle suure tunde teist, kurvemat külge. Kogu oma elu oli härra Goriot tundnud üht sügavat ja piiritut tunnet, mis täidab nii tema härdunud südant kui väsinud keha. Ta usub siiralt, et andmisrõõm on ainus, mis võidakse saavutada tõeliselt suure armastusega. Olles aga kord olukorras, kus Elu on peagi surumas tõrkumatult rinnale kaks väsinud kätt, mõistab ta, et kogu armastus tema elus oligi olnud vaid tema enda armastus, pälvimata sealjuures iialgi midagi rohkemat kui ärakasutamine. Hoolimata sellest, et romaani läbib taas Willa Catheri otsitud suur emotsioon, jäävad seal tulemata oodatud imed. Värelevaks illusiooniks saavad
7 KOKKUVÕTE Beebikomplekti teevad eriliseks selle värvid. See materjal on mõeldud just beebidele. See on piisavalt soe, et kanda talvel ja heledad värvid peegeldavad suvel päikest tagasi. Kõige enam arendas see loovtöö minu kudumis- ja info hankimisoskusi ning programmide kasutamist. Minu jaoks oli beebi komplekti kudumine raske, kuid hea ajaviide. Olen rõõmus, et sain selle kududa kellegile, kellel seda väga vaja läheb. Andmisrõõm on alati suurem kui saamisrõõm. KASUTATUD MATERJAL 1. Drops Design. (13. 02 2010. a.). Garnstudio. Kasutamise kuupäev: 12. 01 2013. a., allikas BabyDrops: http://www.garnstudio.com/lang/ee/pattern.php?id=3869&lang=ee 2. Ene. (25. 07 2004. a.). perefoorum. Kasutamise kuupäev: 12. 01 2013. a., allikas Isetehtud asjad titadele: www.perefoorum.ee 3. Hein, A. (1995). Käsitöö 6. klassile. Tallinn: Valgus. 9 LISAD 1
lubades neile vähe väärikamat äraelamist.Selleks tuleks õppida Skandinaaviamaadelt, kus valitseb sotsiaaldemokraatlik ühiskond.Eestis tuleks muuta maksupoliitikat, kus jõukamad panustaksid ühiskonna jaoks rohkem.Tehes seda, saaks maksta riik suuremaid pensione, oleks võimalik suurendada sotsiaaltoetusi, tervishoid muutuks kvaliteetsemaks ja ligipääsetavamaks ka tavainimesele ning muudaks inimesi võrdsemaks üksteise suhtes. Rahva seas tuntud klisee ,,Andmisrõõm on suurem kui saamisrõõm" peaks olema sellise ühiskonna aluseks.See fraas on olnud käibel aastakümneid , kuid inimesed ei koonda sellele tähelepanu ja püüeldakse ikka raha, mugavuse ja asjade omamise poole.Romain Rolle on öelnud, et mida vähem mul on seda rohkem ma olen.Proovides uuendada sedasi inimeste mõttemaailmu, tunduks tulevik roosilisem. Inimesed peavad alati ilmselt silmitsi seisma probleemidega. Need on olnud siin maailmas
rumalalt jaotatud vaeseteks ja rikasteks. Minu arvates paberihunnik raha ei näita iialgi inimese väärtust, vaid ilma selleta elamine ja hakkama saamine teeb ta imeliseks. Seda ei saa nimetada imeks, kuna tuhandeid aastaid tagasi saadi väga hästi elada ilma rahata. Kui maailmas puuduks kapitalism ja inimesed teeksid heast südamest tasuta riideid, süüa, maju, siis saaksime nimetada ennast rikasteks, kuna me ei vaja enam kasumit, vaid oleme õnnelikud, et saime teha kellelegi midagi. Andmisrõõm on alati suurem saamisrõõmust. Maailm võiks olla rahast valla, sest ka inglise keeles on sõnal ,,free" kaks tähendust vaba ja tasuta. Ma kulgeksin seda teed, kus oleks vaid tänulikkus tehtud töö eest ja ei midagi muud, aga inimesed on muutunud vastupidiselt ahneks, uhkeks. Kas elus peaks ilmtingimata ajaga kaasa minema või mitte? Seda küsis naine, kes jutustas maailmast ja selle muutustest kontserdil ,,Vaata valgusesse!". Minu arvates ei
toimetab inertsist kuni kett maha jookseb või tuule suund pöördub. Loomulikult on palju ka neid, kelles tulevad kõik kolm tüüpi kokku ja tavaliselt saavad taolistest inimestest elukutselised vabatahtlikud, näiteks vabatahtlikke koondavate organisatsioonide juhid, kes saavad palka. Irooniline, kas pole? Tänapäeva maailmas kipuvad ikka kõik teed Rooma viima. Ent tulles tagasi vabatahtlikkuse alglätte juurde puutume kokku millegi väga ürgsega. See on andmisrõõm, vesi kirjeldatud ,,esimest tüüpi" vabatahtlikke veskile. See on see, mis toidab neid miljoneid vabatahtlikke, kes antud tööliigile kunagi käega ei löö isegi juhul, kui nad seda endale ei teadvusta. Tehes vabatahtlikku tööd vaid saamahimust ja isikliku kogemuse omandamise baasilt, lülitume üsna ruttu tasustatud töö peale ümber ja siin pole midagi etteheita või imestada. Elu teeb omad korrektiivid. Ent tehes vabatahtlikku tööd tõesti
Kuid kui järgime seda lugu, siis me teame, et need, kel endal südant pole, lähevad põrgusse. Siin puhul ma mõistakski seda just nii, et nende hinged ei pääse igavikku, vaid nad peavad siia maapeale ekslema jääma ning proovima oma halbadest tegudest lahti saama ehk oma kogutud nahad ära müüma. Ja nii kaua me oleme siin, taassünnime, põletame oma eelmiste elude karmad, kui tuua paralleele ida-filosoofiaga. Kõige tähtsam, mis minu arust tuleb meeles pidada ongi, et andmisrõõm on suurem kui saamisrõõm. Järgides sellist lihtsat käitumisviisi ei tee me kellelegi haiget, ei ürita me kellegilt midagi saada. Ja kui me ei ürita kelleltki midagi saada, siis ei saa me ka solvuda nende peale, kui me neilt midagi ei saa. Kuid andes, näeme vaid enda ümber rõõmsaid nägusid. Iga meie liigutus on heategu ja seeläbi on ka kogu elu palju rohkem päikseline ja taevasse minnes ei jää meil nahku tuppa ligunema.
annaabi.ee 
