Materiaalsete väärtuste kõrval siiski usun, et rohkem pöörame tähelepanu kallitele inimestele enda ümber. Toetame üksteist rasketel aegadel. Minu jaoks on pere ja lähedased inimesed kõige tähtsamad. Hoiame väga kokku, me pole vaesed, sest suhted on tugevad ja meid on palju - see kõik kokku teebki meid rikkaks. Ütleme üksteisele kauneid sõnu, et ise sellest positiivset tunnet saada ja ootame ka midagi vastu, kas või naeratust. Räägitakse, et andmisrõõm on suurim rõõm, aga kõik sellest, kas teeme seda südamest.
Kasvõi mõne sõbra nägemises, või selles, et sul on kodu ja toit laual. Tähtis osa on ka üksteisestes hoolimine ja teiste aitamine. Kui sa oskad teist inimest aidata, siis tuleb teda aidata, mitte teda lihtsalt eirata. Või kui sul on midagi mida sina nii kangesti ei vajagi, kui keegi teine sinu ümber, oleks ilus kui sa annaksid selle inimesele, kes seda tõeliselt vajab. See ei pea olema midagi suurt ja kallist, võib-olla midagi väikest, kuid vajalikku. Sest andmisrõõm on palju suurem, kui saamisrõõm. Tuleb olla rahul sellega mis sul on ja tunda sellest rõõmu.
Milles peitub õnn? Õnn- kuid, mis see on. Kas õnn on see , kui sul on palju raha ja ilusad esemed? Kas õnn on see, kui sa tahad olla kõige kõige , olla kõige targem jne. Või hoopis peitub õnn väiksemates asjades ? Kahjuks paljud leiavad õnne materiaalsetes asjades. Kui saadakse oma kink ollakse rahul. On ju seda oodatud ja loodetud pikalt ja nüüd on see olemas , oi kui palju rõõmu. Kergel jalutuskäigul läbi pargi leitakse maast raha . Esimene mõte, mis pähe torkab oi jumal on mind õnnistanud. Kõik see on aga üürike asjad kuluvad , raha saab otsa ja kõige selle juures kogu see rõõmu närbub ja kõik on jälle igapäevane. Aga on siis selliseid asju, mis ei kulu, ei saa otsa või ei lähe katki? On, need on need asjad, mida ei saa mõõta ei mahuühikute ega pikkusühikutega -- need on hoolivus, sõprus , armastus. Kui need on tõelised, siis nad ei kulu, ei saa otsa ega lähe katki. Me otsime õnne kaugelt, kuid tuleks vahel...
puuetega lastele või varjupaikadele. Vastutasuks ei saa nad küll midagi käegakatsutavad, kuid neile piisab ka naeratavatest nägudest, siiratest tänusõnadest ja õnnelikest inimestest. Paljud küll ei mõista milleks anda enda teenitud raha võõrale, kuid need rikkad inimesed, kes seda siiski teevad, teavad, et kogu raha ei tasu hendale hoida, kui see on kellelegi teisele kasulikum, sest nagu ütleb ka vanasõna: suurim rõõm on andmisrõõm. Raha peaks olema täpselt nii palju, et pea peaks millestki puudust tundma. On palju perekondi, mis ei tule rahaliselt kuidagi toime, neil jääb puudu toidurahast või ei saa lapsed tegelda oma huvialaringidega. Kuid samas on ka perekondi, kus raha on liiga palju, lapsed on ära hellitatud, sest neil on kõik olemas, mida raha eest saab. Selline asjadega ülekülvamine on aga halb, sest siis puuduvad inimestel unistused, eesmärgid mille poole püüelda. Ma arvan, et kui raha on
Maetelinck "SINILIND" Tegelased: Tyltyl, Myltyl, Kass, Koer, Tuli, Valgus, Vesi, Suhkur, Piim, Leib, naaber Sündmustik: Puuraiduri poeg Tyltyl ja tütar Myltyl lähevad jõuluööl haldja käsul sinilindu otsima, kes pidavat kõigile õnne tooma. Lastele on saatjateks sel retkel loomad ja esemed, kellele haldjas annab hinge ning inimese välimuse. Kõik nad - Kass ja Koer, Suhkur ja Vesi, Leib ja Piim, Tuli ja Valgus- on vaesevõitu puuraiduri majas alati olnud laste kaaslasteks. Kõigepealt satuvad lapsed Mälestustemaale, kus nad kohtavad oma kenas väikeses talumajas elavaid vanavanemaid. Sinilinnu asemel saavad nad sinise musträsta, ent kui lapsed jõuavad läbi sünge metsa tagasi, on lind mustaks muutunud. Otsingud jätkuvad Öö palees, kus laste ette astuvad vaimud, haigused, sõjad, valud ja hirmud. Palee ühe ukse taga avastavad nad imekauni aia, mis on täis puid, lilli ja koski. Seal on ka palju sinilinde. Ent kui l...
Jesua ja Woland hoiavad teineteisel käest, lastes sündida tõelisel imel - suurel ja igavikulisel armastusel. Balzac kirjutas oma teosesse "Isa Goriot" samamoodi suure armastuse, kuid seda hoopis teisel viisil ja kujul. Laskmata sündida naiivselt kaunitel imedel, näitab ta selle suure tunde teist, kurvemat külge. Kogu oma elu oli härra Goriot tundnud üht sügavat ja piiritut tunnet, mis täidab nii tema härdunud südant kui väsinud keha. Ta usub siiralt, et andmisrõõm on ainus, mis võidakse saavutada tõeliselt suure armastusega. Olles aga kord olukorras, kus Elu on peagi surumas tõrkumatult rinnale kaks väsinud kätt, mõistab ta, et kogu armastus tema elus oligi olnud vaid tema enda armastus, pälvimata sealjuures iialgi midagi rohkemat kui ärakasutamine. Hoolimata sellest, et romaani läbib taas Willa Catheri otsitud suur emotsioon, jäävad seal tulemata oodatud imed. Värelevaks illusiooniks saavad
7 KOKKUVÕTE Beebikomplekti teevad eriliseks selle värvid. See materjal on mõeldud just beebidele. See on piisavalt soe, et kanda talvel ja heledad värvid peegeldavad suvel päikest tagasi. Kõige enam arendas see loovtöö minu kudumis- ja info hankimisoskusi ning programmide kasutamist. Minu jaoks oli beebi komplekti kudumine raske, kuid hea ajaviide. Olen rõõmus, et sain selle kududa kellegile, kellel seda väga vaja läheb. Andmisrõõm on alati suurem kui saamisrõõm. KASUTATUD MATERJAL 1. Drops Design. (13. 02 2010. a.). Garnstudio. Kasutamise kuupäev: 12. 01 2013. a., allikas BabyDrops: http://www.garnstudio.com/lang/ee/pattern.php?id=3869&lang=ee 2. Ene. (25. 07 2004. a.). perefoorum. Kasutamise kuupäev: 12. 01 2013. a., allikas Isetehtud asjad titadele: www.perefoorum.ee 3. Hein, A. (1995). Käsitöö 6. klassile. Tallinn: Valgus. 9 LISAD 1
Paremasse homsesse viivad meid... Viimase saja aasta jooksul on maailm teinud tohutu arengu. Vanad mõttemallid kadusid ja tekisid uued. Lisaks on tehnika arenenud enneolematule tasemele. Muutused , mis toimusid eelmisel sajandil, on toonud inimestele pikema ja kvaliteetsema elu. Progressiivsus ja innovaatilisus on viinud meid kõrgemale kui kunagi varem ja sealt tulenevalt peaksime jätkama samasugust uuendusliku mõttemaailma. Tänapäeval peavad inimesed rinda pistma majanduskriisiga. Ettevõtted on pankrotistunud ja töötajad jäänud töötuks. Mida tuleks ette võtta, et inimestel tekiksid jälle töökohad ning nad saaksid end elatada? Inimesel endal on võimalus otsida uut töökohta, käia kursustel ja õppida juurde, et oleks võimalik saada endale soovitud töökoht. Suuremas plaanis on riigil võimalused et olukorda parandada. Eesti on võtnud endale sihiks Euroopa Liidu ühisvaluuta euro, mille saamise nimel on riik pandud...
rumalalt jaotatud vaeseteks ja rikasteks. Minu arvates paberihunnik raha ei näita iialgi inimese väärtust, vaid ilma selleta elamine ja hakkama saamine teeb ta imeliseks. Seda ei saa nimetada imeks, kuna tuhandeid aastaid tagasi saadi väga hästi elada ilma rahata. Kui maailmas puuduks kapitalism ja inimesed teeksid heast südamest tasuta riideid, süüa, maju, siis saaksime nimetada ennast rikasteks, kuna me ei vaja enam kasumit, vaid oleme õnnelikud, et saime teha kellelegi midagi. Andmisrõõm on alati suurem saamisrõõmust. Maailm võiks olla rahast valla, sest ka inglise keeles on sõnal ,,free" kaks tähendust vaba ja tasuta. Ma kulgeksin seda teed, kus oleks vaid tänulikkus tehtud töö eest ja ei midagi muud, aga inimesed on muutunud vastupidiselt ahneks, uhkeks. Kas elus peaks ilmtingimata ajaga kaasa minema või mitte? Seda küsis naine, kes jutustas maailmast ja selle muutustest kontserdil ,,Vaata valgusesse!". Minu arvates ei
Kuidas väärtustada vabatahtlikku tööd? Esimene ideevälgatus, mis meie mõttekodadesse siseneb kuuldes sõna ,,vabatahtlik" on ikka keegi valge inimene aafriklastele toitu jagamas või mõni hüva hing varjupaigas kassi paitamas. See on selline halenaljakas stereotüüp, millest ei saa üle ega ümber. Ometi, hakates sügavamalt ja põhjalikumalt mõtlema vabatahtlikkusele ja selle olemusele, tuleb tõdeda: vabatahtlikkus on mõtteviis. Tegelikult on igasugune töö vabatahtlik. Me ei ole sunnitud tööd tegema, alati on valik. On valik nii selles osas, millist tööd soovime teha kui ka selles osas, kas me üldse soovime tööd teha. Võib ju Tallinna keskturu ja Balti Jaama ümber küllalt kohata isikuid, kes on valinud näiteks üldse tööst loobuda. Seega ei saa rääkida töötegemise juures sundusest, isegi kui kaelas on kolm pangalaenu, autoliising ja kodus viis näljast last ka kõik need elu ilusad tõsiasjad on olnud meie enda valik ühel või teisel hetkel. Ala...
Kuid kui järgime seda lugu, siis me teame, et need, kel endal südant pole, lähevad põrgusse. Siin puhul ma mõistakski seda just nii, et nende hinged ei pääse igavikku, vaid nad peavad siia maapeale ekslema jääma ning proovima oma halbadest tegudest lahti saama ehk oma kogutud nahad ära müüma. Ja nii kaua me oleme siin, taassünnime, põletame oma eelmiste elude karmad, kui tuua paralleele ida-filosoofiaga. Kõige tähtsam, mis minu arust tuleb meeles pidada ongi, et andmisrõõm on suurem kui saamisrõõm. Järgides sellist lihtsat käitumisviisi ei tee me kellelegi haiget, ei ürita me kellegilt midagi saada. Ja kui me ei ürita kelleltki midagi saada, siis ei saa me ka solvuda nende peale, kui me neilt midagi ei saa. Kuid andes, näeme vaid enda ümber rõõmsaid nägusid. Iga meie liigutus on heategu ja seeläbi on ka kogu elu palju rohkem päikseline ja taevasse minnes ei jää meil nahku tuppa ligunema.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
