C T Qt+1 0 x Qt 1 0 Qt 1 1 Qt - D- ( ) - , . C D Qt+1 0 x Qt 1 0 0 1 1 1 JK- , RS-, 1,2,3,4. RS- J K. RS- . , RS- . RS-. JK- D, T RS-. 2. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. . , , , . , , , . , , , . , - . - . - , , . - - . - . . , . , .. . , , , , . 3. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne -- , . , , . , . . . OSI (Open System Interconnection -- , ). Sünkroonne siin Sychronous Bus Asünkroonne siin Asynchronous Bus
Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Illinoisi Ülikoolis töötas samal ajal töövälja Marc Andreessen esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Brauserid Veebilehitseja ehk brauser on programm veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid. Teenused Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Kõige populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. E-posti ja veebi kasutatakse neist enim, ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. Domeenid
Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Illinoisi Ülikoolis töötas samal ajal töövälja Marc Andreessen esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Brauserid Veebilehitseja ehk brauser on programm veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid. Teenused Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Kõige populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. E-posti ja veebi kasutatakse neist enim, ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. Domeenid
Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. 2012. aasta 30. juuni seisuga oli maailmas üle 2,4 miljardi internetikasutaja. BRAUSERID Brauser ehk veebilehitseja on rakendus, arvutiprogramm, veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada teisi Interneti-põhiseid teenuseid. TEENUSED Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP ja SSL/TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. DOMEEN
vastuvõtja poolel muudab helisignaalid jälle digitaalseteks. On olemas sisemised ja välismodemid. 13. Andmeside kiiruse ühik? kbps Internet 1. Mis on internet? Internet on ülemaailmne arvutivõrkude ühendus, mis kasutab töötamiseks Interneti Protokolli 2. Interneti teine nimetus? Ülemaailmne arvutivõrk 3. Loetle internetiteenuseid? Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. 4
tõkestatud. Internet baseerub seega just avatud süsteemide põhimõttel. Igal Internetti ühendatud arvutil on ühene aadress, mis koosneb neljast numbrist vahemikus 0- 255. Tavaliselt on numbrid punktidega eraldatud, seega kujul 193.40.117.100. Seda neljanumbrilist aadressi nimetatakse arvuti IP-aadressiks ning sellest piisab arvuti võrgust "ülesotsimiseks" ükskõik kust maailma otsast, olgugi et Internet koosneb paljudest kokkuühendatud võrkudest. Teenused Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. Kokkuvõte
a. Internetikasutajate arv ületas 1 miljardi piiri 2005.a. Eestis kasutas 2006.a. Internetti 51,5% elanikkonnast, Euroopa Liidus keskmiselt oli see näitaja 51,9%. 6 Haapsalu Kutsehariduskeskus Andres Nurk A1 3.2 Interneti teenused Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod.
................................................................16 11. PILET.........................................................................................................................................17 1. Trigerid.....................................................................................................................................17 2. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. ............................................................... 17 3. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne. .....................................................17 12. PILET.........................................................................................................................................17 1. Koodimuundur. ....................................................................................................................... 17 2. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne 18 3. Kuvarid.......
Arvutid I eksamiküsmused ja vastused Eksamikonspekt 2011 IABB22 1. Loendurid[4] 2. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris[4] 3. Trigerid[3] 4. Dekooder[3] 5. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid[3] 6. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne[3] 7. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne[3] 8. Registrid[2] 9.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad[2] 10. Konveier protsessoris ja mälus[2] 11. Suvapöördusmälud[2] 12. Adresseerimise viisid[2] 13. Kuvarid[2] 14. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid[2] 15. Multipleksor, demultipleksor[2] 16. Spetsiaalse riistvara realiseerimine[2] 17. Alamprogrammide poole pöördumine[2] 18
liikuda Y suunal. Samal ajal kelk ise liigub alusel X suunal. Mitmevärvilise joonise samiseks kasutatakse eri värvi sulgi. Sulgede vahetamine toimub tarkvaraga juhitult. Paremate plotteritega võib olla joonise täpsus 0,25 mm. Tegemist on spetsiifilise valdkonna jaoks projekteeritud seadmega mis ei ole sellepärast leidnud eriti laialdast kasutamist. Pilet 23 1. Trigerid. Vaata pilet1 2. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. Vaata pilet 17 3. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne. - Vaata Pilet 8 Pilet 24 1. Koodimuundur. - Muundab ühte tüüpi koodi teist tüüpi koodiks. Näiteks muundab kahendkoodi kümnendkoodiks. 2. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne Vaata pilet 22 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. Vaata Pilet2 Pilet 25 1. Loendurid. Vaata Pilet2 2. Pooljuhtmälud. Vaata Pilet 13 3. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne. - Vaata Pilet 8
teha ilma uut loogikaskeemi koostamata. Kogu mikroprogrammi täitmine taandub sõnade lugemisele mikroprogrammi sisaldavast püsimälust. Püsimälu odavamaks muutumise ja suurenemisega hakati üha enam rakendama mikroprog.juhtautomaate. Juhtautomaatide realiseerimiseks on välja töötatud terve eraldi haru kuna juhtautomaati võib suuresti pidada protsessori südameks ning seejuures haaravad ka ligikaudu 60% kristalli pinnast. 3. ANDMEVAHETUSPROTOKOLLID: SÜNKROONNE, ASÜNKROONNE JNE SÜNKROONNE siin andmete lugemist reguleerib clock. Hea: andmete vahetuseks üks kindel, kellast sõltuv standard. Halb: kõik siiniga ühendatud seadmed peavad töötama samal taktsagedusel aeglus. ASÜNKROONNE siin ei ole otseselt kellaga reguleeritud. Hea: siiniga ühendatud seadmed ei pea töötama sama taktsageduse juures. Kriitiliselt tähtis on aga nö kätlemise (handshaking) kasutamine.
Jugaprinterites kasutatakse ületrükiks erinevaid pihusteid eri värvide jaoks. Termosiirdeprinterites tehakse ületrükk eri värviga immutatud värvilintide abil. Sublimatsiooniprinterite juures ei ole vaja pooltoonide saamiseks kasutada alampunktideks jagamist, sest seal saab temperatuuriga reguleerida, kui palju värvainet paberile kantakse. Pilet 23 1. Trigerid. (p1) 2. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. (p17) 3. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne. (p8) Trigerid (Flip-Flops) kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtus-test. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. Esitades trigerit tõeväärtustabeli või funktsiooni kaudu, tuleb sisse tuua aja parameeter. Triger on kahe stabiilse olekuga element
annaabi.ee 
