tootmisele. · Teilorism oli tõhus viis madala oskustasemega tööjõu tegevuse koordineerimiseks. · Ent teilorismiga kaasnes kogu suurte hierarhiliste organisatsioonide probleemistik aeglane otsustamine, jäigad tööeeskirjad ning suutmatus kohaneda uute oludega. · Ka kõige suuremad filmad ei suuda kõiki tehnilisi teadmisi genereerida oma seinte vahele. · Tundub, et anonüümsest andmevahetusest elektroonilise võrgu kaudu siiski ei piisa, et tekitada osalistes usaldust ja lugupidamist. · Samas on raske toota ideedest rikkust, kui puuduvad ühiskondlikud sidemed, mis ka internetiajastul nõuavad midagi enamat kui jäme kaabel ja kiire ühendus.
2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja et need oleks vastuvõtjale tõlgendatavad. (nt tuleb digitaalsignaal enne "traati" saatmist analoogsignaaliks muuta) 4)Sünkroniseerimine saatja ja vastuvõtja ei saa näiteks samal ajal pakette saata, muidu tekib kokkupõrge ja andmevahetusest ei tule midagi välja. 5)Andmevahetuse juhtmine mis seisneb põhimõtteliselt andmevahetuse reeglite paikapanemises. Näiteks tuleb ära määrata, kuidas saatja ja vastuvõtja saadavad andmeid 1 korda mööda, millal on saatja andmed ära saatnud ja millal võib vastuvõtja hakata kinnituseks andmeid vastu saatma. Peale selle on veel vaja määrata pakettide vormingud ja suurused jms.
vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja, et need oleks vastuvõtjale tõlgendatavad. 4)Sünkroniseerimine saatja ja vastuvõtja ei saa näiteks samal ajal pakette saata, muidu tekib kokkupõrge ja andmevahetusest ei tule midagi välja. 5)Andmevahetuse juhtmine mis seisneb põhimõtteliselt andmevahetuse reeglite paikapanemises. Näiteks tuleb ära määrata, kuidas saatja ja vastuvõtja saadavad andmeid korda mööda, millal on saatja andmed ära saatnud ja millal võib vastuvõtja hakata kinnituseks andmeid vastu saatma. Peale selle on veel vaja määrata pakettide vormingud ja suurused jms. 6)Vigade avastamine ja parandamine siin määratakse ära, mida teha vigadega ja
võrk, satelliitsidevõrk jne, kõik peavad suutma suhelda omavahel). 3) Signaali genereerimine – kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja, et need oleks vastuvõtjale arusaadavad. 4) Sünkroniseerimine – saatja ja vastuvõtja ei saa näiteks samal ajal pakette saata, muidu tekib kokkupõrge ja andmevahetusest ei tule midagi välja. Saatja ja vastuvõtja peavad töötama samas taktis! 5) Andmevahetuse juhtimine – mis seisneb põhimõtteliselt andmevahetuse reeglite paika panemises. Näiteks tuleb ära määrata, kuidas saatja ja vastuvõtja saadavad andmeid korda mööda (vastuvõtja peab olema valmis pakette vastu võtma), millal on saatja andmed ära saatnud ja millal võib vastuvõtja hakata
et saatmine läheb jälle uuesti käima. Hoia-elus taimer (Keep-alive timer) Seda kasutatakse süsteemides, kus peab olema selge, et teine osapool on elus. See tähendab, et aeg-ajalt osapooled vahetavad omavahel lühikesi pakette ja selle järgi on teada, et teine on olemas. Need paketid ei pea midagi sisaldama, vaid tahetakse teada kas teine on elus. 23. TCP voo juhtimine Voojuhtimine on selline, kus vastuvõtjal on puhver ja sinna ta saab pakette panna andmevahetusest. Kui paketid tulevad, siis järjest seda puhvrit täidetakse ja teisest otsast neid antakse järjest rakendusele kätte ning puhvris mingi osa on täis ja mingi osa on tühi. See, mis on tühi saadetakse TCP paketi päise kaudu saatjale, et ta teaks palju tohib saata, sest saatja ei tohi saata rohkem, kui vaba ruumi vastuvõtja puhvris on. 24. TCP koormuse juhtimine Kaudselt hinnatakse võrgukoormust selle järgi, et ooteajad lähevad pikemaks ja kviitungid jäävad lõpuks tulemata
kood võib sisaldada nii suurt hulka infot, et seda pole vaja hankida andmebaasist. Sisuliselt võib 13 Automaatne tuvastamine 337 rääkida paberil toimivast andmevahetusest kahe arvuti vahel. Informatsioon liigub arvuti tark- varale arusaadaval kujul koos toote või saadetisega. Võimalikke kasutusvaldkondi on kahemõõtmelistele koodidele palju: • Identiitseerimiskaardid ja -etiketid. Kogu info inimese või eseme kohta on talletatud sellises
annaabi.ee 
