"Mis on andmebaas?" Kerli Erm VS12 Mõisteid · Andmed · Info · Andmeväli · Kirje · Andmebaasisüsteem · Andmebaasiserver · Indeksid · Relatsioonid Andmebaas · Moodus, kuidas organiseerida informatsiooni, milleks võib olla pisike nimekiri või tohutu informatsioon. · Andmebaas ehk tabel, mis koosneb ridadest ja veergudest. · Andmebaasi põhiülesanne on genereerida kvaliteetne, adekvkaatne infokeskkond objektsüsteemi seisundi ja selle muutumise kohta infosüsteemi kasutajatele. Andmebaas peab olema: · Ammendav
- kaasas on hea dokumentatsioon ja tutorid (ka PostScript'is) mida MySQL'il peaaegu polegi - erinevatele kasutajaltele erinevate õiguste andmine on keerulisem (sh. passwordid); siiski on lihtne anda lihtsaid õigusi - andmebaasi struktuurist kõneldes kasutatakse (tõenäoliselt põhjusega) mõisteid 'class', 'instance' jms mis on tuntud kui lähenetakse asjadele 'objekt- orienteeritud' seisukohast. Nt. MySQL'i andmeväli ei saa koosneda mitmest alamosast. Küll aga PostgrSQL'i puhul võib. Alates versioonist 8.3 on olemas ka fulltext otsing ja seda ei pea eraldi patchina lisama. Baasi loomine Käivitage postgreSQL prooviks: (logige uuesti sisse kasutaja postgres alt, et lisatud PATH'i take'eksid efffect'i :) Kõik järgnevad käsud tuleb anda postgres kasutaja alt, su - postgres looge andmebaas $ createdb mhh votke andmebaasiga ühendust $ psql käsivitage lihtne päring
2.2. Andmebaasi tarkvara Digitaalne andmebaas on kogum mingi ühise tunnuse järgi ühendatud andmefaile, samuti võib andmebaasiks olla ka ainult üks fail. Andmebaasi võib lihtsustatud kujul vaadelda tabelina, mis koosneb ridadest ja veergudest. Tabeli rida nimetatakse andmebaaside terminoloogia kohaselt kirjeks, iga tabeli lahtrit andmeväljaks. Kirje on mugav viis korraldada kindla struktuuriga infot ühetüübiliste objektide (näiteks inimeste) kohta. Andmeväli on kirje element ja samuti väikseim andmekogus. Veergude pealkirjad on seega väljade nimed. 5 2.3. E-posti tarkvara E-post (inglise keeles e-mail) ehk elektronpost ehk elektrooniline post, ka meil, on e-kirjade interneti teel edastamise ja vastuvõtmise süsteem. Kirjade saatmiseks kasutatakse SMTP-d ja vastuvõtmiseks POP3 ja IMAP-i. 3. KONTORITARKVARA PAKETID 3.1. OpenOffice.org OpenOffice
vormiaken (Form) objektiklasside aken (Toolbox) omaduste aken (Properties) koodiaken (Code) Objekt/Objektide klass omadused meetodid sündmused Sündmusprogrammeerimine (event-driven programming) objekt - tegevus - sündmus 1. Objektide klassid Vorm - form - Form1- kujundusaken Pilt - picture box - Picture1 - kujutis ja/või teised objektid Tekst - label - Label1 - kuvatav tekst Andmeväli - text box - Text1 - muudetav andmeväli Raam - frame - Frame1 - objektide gruppeerimine Nupp - command button - Button1 - tegevuste käivitamine Lüliti - check box - Check1 - loogikamuutuja väärtus Raadionupud - option button - Option1 - alternatiivsed valikud Kombovalik - combo box - Combo1 - kombinatsioon valikuloendist ja andmeväljast Valikuloend - list box - List1 - väärtuse valik loendist Horisontaalne kerimisriba - horizontal scroll bar - HScroll1 Vertikaalne kerimisriba - vertical scroll bar - Vscroll1
Ei tohi jätta ID-kaarti koju laokile turvalisuse eesmärgil. · Sulge peale ID-kaardi kasutamist kõik programmid arvutis, peale ID-kaardi kasutamist. Väljavõte ID-kaardi ametlikult turvanõuete leheküljelt www.id.ee/turva Eesti ID-kaardil on järgmised turvaelemendid · värvi muutev lõvi kujutis esiküljel · reljeefne Eesti kaardi kujutis esiküljel · hologramm tagaküljel ID-kaardi andmeväli Kaardile kantud kirjeldused on eesti- ja ingliskeelsed. Esiküljel on andmeväljad: · perekonnanimi · eesnimed · sugu lühendina nii eesti kui ka inglise keeles · kodakondsus kolmetähelise lühendina · sünniaeg
Tüüp Kood Kontrollsumma Identifikaator Järjekorra number Valikulised andmed Sõnumi andmeväljade lühiseletused 1) IP päis sisaldab lähte- ja sihtaadressi. 2) Tüübiväli määrab sõnumiliigi. 3) Kood täpsustab sõnumi sisu ehk määrab alamtüübi. Maksimaalne alamtüüpide arv, mis on võimalik ühele sõnumi tüübile määrata, on 256. 4) Kontrollsumma on 16-bitine andmeväli, mis aitab kindlaks teha, kas andmevahetuse käigus esines kadusid. Arvutamisel teisendatakse ICMP päis ja andmed kahendarvudeks, ja liidetakse need kokku. Andmepaketi vastuvõtja kordab tehet. Pakett kustutatakse, kui tulemus erineb kontrollsummast. 5) Identifikaatori abil määratakse kindlaks vastussõnum. Näiteks kajataotluse sõnumile vastuseks saadetud sõnum. 6) Järjekorranumber aitab eristada järjestikku saabuvaid sama tüüpi sõnumeid.
VPI-10, 50Mb/s VCI-101 VCI-100 VPI-20, 60Mb/s VCI-101 Vaba 45Mb/s kasutab VPI-0 Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 40 ATM. Teenindusklassid Raku päis Klass A Klass B Klass C Klass D AAL-3/4 AAL-1-5 AAL-1 AAL-2 AAL-5 AAL-3/4 Järelejääv Isokroonne teenus Asünkroonne teenus andmeväli Püsiv bitikiirus Muutuv bitikiirus 44 - 47 Ühenduseta baiti Ühendusega edastus edastus ATM kohandamiskiht (AAL) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 41 ATM võrgu kihid Rakenduse Rakenduse andmed andmed AAL AAL ATM kiht Füüsiline kiht
18.(5p) Väljasta kõik tabeli LAPS andmed koos sünnilinnade nimedega. SELECT * From LAPS inner join LINN on LINN.LinnID=LAPS.Sünnilinn; 19.(5p) Väljasta iga linna kohta, mitu last on selles linnas sündinud (linna nimi, laste arv). SELECT count(LAPS.Eesnimi)as Sündinud_laste_arv, LINN.Nimi From LINN inner join LAPS on LINN.LinnID=LAPS.Sünnilinn Group by Sünnilinn; 20.(2p) Muuda tabelit Linn lisades uus andmeväli Elanike_arve integer. ALTER TABLE LINN ADD COLUMN Elanike_arve INTEGER; 21.(3p) Lisa Linna tabelisse elanike arvud: Tallinn 400 200 elanikku, Tartu 100 100 elanikku. UPDATE LINN set Elanike_arve = 400200 WHERE Nimi = 'Tallinn'; UPDATE LINN set Elanike_arve = 100100 WHERE Nimi = 'Tartu'; 22.(3p) Leia kõige lühem laps. Väljasta lapse nimi ja pikkus. SELECT Pikkus, Eesnimi from LAPS WHERE Pikkus = (Select min(Pikkus) From LAPS);
sisaldavad pääsuteavet tsooni kohta. Iga primary-lauset sisaldav põhifail peab omama selle tsooni kohta ka SOA-kirje. 14 Arvutivõrgud NS Name Server nimeserveri määramine tsoonile ja alamtsoonile. Viitab tsooni põhinimeserverile. Ressursi andmeväli sisaldab nimeserveri hostinime. Hostinime resolvimiseks on täiendavalt vaja A-kirjet (kutsutakse ka kleepkirjeks), mis annab nimeserveri IP-aadressi. A aadress, seab nimele vastavusse IP aadressi. Ühendab IP-aadressi hostinimega. Ressursi andmeväli sisaldab nelipunktaadressi. Iga hosti jaoks võib olla ainult üks A-kirje, milles kasutatavat hostinime loetakse ametlikuks ehk kanooniliseks hostinimeks. Kõik teised nimed on pseudonüümid, mis tuleb registreerida CNAME-kirjes.
igas korteezis on iga atribuudi kohta täpselt üks väärtus, mis on selle atribuudi tüüpi. Relvar on alati normaliseeritud (esimesel normaalkujul) muidu see poleks relvar. Kõrgematele normaalkujudele viimine tähendab täiendavat normaliseerimist. Tabel on normaliseeritud ehk esimesel normaalkujul, kui see esitab otseselt ja täpselt relvari (st. selle puhul kehtivad kõik relvari omadused). Esimese normaalkuju reeglid: Korduvaid veerge ei tohi olla. Iga andmeväli sisaldab ainult ühte väärtust. Iga rida ja veerg on tavaline (ei ole peidetud komponente nt: rea ID, timestamp). Esimene normaalkuju andmete muutmise anomaaliad: Fakti lisamine eeldab teiste sõltumatute faktide olemasolu. Fakti muutmine tingib muutuse mitmes korteezis. Fakti kustutamine tingib sõltumatute faktide kustutamise ja seega andmete kaotsimineku. 23. Kolmas normaalkuju ja Boyce/Coddi normaalkuju (teema 9)
* Loo salvestatud protseduur sõiduki ühest maakonnast teise ümber registreerimiseks. Parameetriteks sõiduki id ning maakonna id. Kõigepealt võetakse sõiduk algsest maakonnast maha. Kui edasi selgub, et uuele id-le ei vasta maakonda, kuhu registreerida, siis taastatakse algseisund ROLLBACK´i abil. Kontrolli toimimist. XML andmete kasutamine XML andmete tugi on olnud juba alates SQL 2000st. SQL 2005 on seda tuge oluliselt parandatud ning lisandunud on isegi spetsiaalne andmetüüp. XML andmeväli erineb tavalisest tekstist selle poolest, et seal hoitakse andmeid programselt lihtsalt kasutatava objektina ning sellelt väljalt on lihtsam teha XML päringuid ning sinna saab tekitada ka XML indekseid. Selle välja juures tuleb aga meeles pidada, et sinna salvestuvad küll kõik andmed, kuid kuna andmeid hoitakse puu kujul, kaob esialgsetest andmetest ära tühiruum. Seega kui Teile on oluline, et andmed säiliksid täielikult
Tinglikult võiks jaotada pakkumisdokumendi neljaks andmeväljaks. Ühel andmeväljal esitatakse informatsioon pakkuja kohta, teisel päringu esitanud ettevõtte nimi ja kontaktandmed, kolmandal üksikasjalik informatsioon pakutava toote või teenuse kohta. Neljas andmeväli on tarneaja, tarnetingimuste, maksetingimuste jms tarvis. Juhul kui toote kohta tuleb saata rohkem informatsiooni kui andmeväljale mahub, tuleks pak- kumisele lisada leht vajalike tooteandmetega. Teenuste pakkumise koostamisel peab arvestama, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
