Tarkvara Inimvara Haldusvara Infrastruktuuri vara Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 4 Varade hind Sisaldab: soetusmaksumuse taastemaksumuse koolituse maksumuse teenuste katkemise leppetrahvid konfidentsiaalsuskao leppetrahvid ..... Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 5 Ohud Ohud 80% 20% Stiihilised ohud Ründed Keskkonna Inimohud ohud Tehnilised rikked ja defektid Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 6 Keskkonnaohud äike kahjutuli liigvesi lubamatu temperatuur ja niiskus tolm ja saastumine elektromagnetiline kiirgus väliste infrastruktuuride rikked või häired Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 7 Tehnilised rikked ja defektid infotöötluse infrastruktuuri avariid
Tehnilised rikked ja defektid · infotöötluse infrastruktuuri avariid · riistvaratõrked · sideliinide rikked ja häired · mittekvaliteetsed andmekandjad · infokandja defektid · turvavahendite tõrked Inimohud · Personali väljalangemine, ajutiselt või alaliselt. · juhuslikud äpardused o seadme või andmete hävinemine kogemata o valed kaabliühendused o liinide vigastused kaevamisel. Puurimisel Ründed: ründeallikad · Infosüsteemide volitatud kasutajad (60-70% ründeid toimub süsteemi sees, st volitatud kasutajate poolt) · Majandus- ja sõjalise luure agendid · Kräkkerid · Muud (kriminaalne element) Ründed: ründekanalid · Vahetu kontakt rünnatava objekti infosüsteemide, infrastruktuuride või personaliga · Arvutite ja sidesüsteemide kaugvõrgud · Ründetarkvara sisaldavate andmekandjad, näiteks viirustega nakatanud disketid, CD
Urmot Rosenberg IT KURITEGEVUS 368 IT KURITEGEVUS IT kuriteod 1. Arvuti või arvutisüsteemi ebaseaduslik kasutamine - isiku virtuaalkontot kasutatakse ilma tema nõusolekuta (näiteks on ilma isiku nõusolekuta kasutatud Facebook vms kontot, e-posti kontole sisse logitud jne); 2. Arvuti kelmused 3. Arvutiviiruse sh spämmi teadlik levitamine; 4. Arvuti või arvutisüsteemi töö blokeerimine - erinevad ründed arvutile või arvutisüsteemile, mille tulemusel arvuti või arvutisüsteemi töö blokeeritakse nt ülekoormuse tõttu (nt DDos ründed), aga ka nt ründed kodulehtedele, foorumitele jne; 5. Identiteedi vargused - isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine ehk nn libakontode tegemine. Identiteedi vargusena on käsitletavad sellised tegevused nagu teise isiku nimel ilma isiku nõusolekuta (virtuaal)konto loomine, teise isiku nimel e-maili
Andmeturbe alused Personali väljalangemine, ajutiselt või alaliselt Juhuslikud äpardused seadme või andmete hävitamine kogemata Valed kaabliühendused liinide vigastused Ründed: ründeallikad Infosüsteemide volitatud kasutaad (60 70 % ründeid toimub süsteemi seest, st. volitatud kasutajate poolt) Majandus- ja sõjalise lure agendid Kräkkerid Muud (krimaalne element) Ründed ründeallikad Vahetu kontakt rünnatava objekti infosüsteemide, infrastruktuuride või personaliga. Arvutite ja südesüteemide kaugvõrgud Ründetarkvara sisaldavad andmekandjad: näiteks viirustega nakatatud mälupulgad, CD Ründeliigid Füüsilised ründed: Infrastruktuuri füüsiline rünne; Vandalism; Volitamatu sisenemine hoonesse; Vargus; Infotehniliste seadmete või tarvikute manipuleerimine või hävitamine. Ressursside väärkasutus; Ressursside blokeerimine; Infopüük;
Nt! ms word 2. Ohtude liigitus ohte on võimalik liigitada: turvalisuse komponendi järgi (mida ohustab); allika järgi (mis põhjustab); kahjustuse olulisuse seisukohalt (kui suure kahju tekitab). Toime järgi võib ohud liigitada nelja põhitüüpi: halvang; infopüük; modifitseering; võltsing. Ohtude jagunemine allikate järgi: stiihilised ohud: keskkonnaohud; tehnilised rikked ja defektid; inimohud. Ründed. 3. Rünnete jaotus füüsilised ründed; ressursside väärkasutus; ressursside blokeerimine; infopüük, võltsing; süsteemi manipuleerimine; ründed turvamehhanismidele; ründetarkvara 4. Võltsing- kujutab endast võltsitud objektide lisamist infosüsteemi. Ohustab peamiselt terviklikust. NT! Tarkvara paroolipüüde programm 5. Infopüük- mingi volitamatu subjekti rünne konfidentsiaalsuslele. NT! Tarkvara kopeerimine 6. Halvang nt
· potentsiaalne konfidentsiaalsuse rikkumine 24.Ohtude liigitamine - Ohte on võimalik liigitada: · Turvalisuse komponendi järgi (mida ohustab) · Allika järgi (mis põhjustab) · Kahjustuse olulisuse seisukohalt (kui suure kahju tekitab) 25.Ohtude jagunemine allika järgi Stiihilised ohud: · keskkonnaohud · tehnilised rikked ja defektid · inimohud Ründed (attack) 26. Ründed - Ründeohud lähtuvad inimestest, kes on mitmesugustel motiividel ja ajenditel (isiklikud huvid, huligaansus, riiklik või eraluure jne) valmis sihilikult kahju tekitama. 27.Keskkonnaohud Äike, kahjutuli, vesi, lubamatu temperatuur ja niiskus, tolm ja saastumine, elektromagnetilised kiirgushäiringud, väliste infrastruktuuride rikked või häiringud 28
*potentsiaalne tervikluse rikkumine *potentsiaalne käideldavuse rikkumin *Potentsiaalne konfidentsiaalsuse rikkumine Ohtude liigitamine Ohte on võimalik liigitada: Turvalisuse komponendi järgi (mida ohustab) Allika järgi (mis põhjustab) Kahjustuse olulisuse seisukohalt (kui suure kahju tekitab) Reeglina kasutatakse kahte esimest liigitust. Ohtude jagunemine allika järgi 1. Stiihlised ohud: · Keskkonnaohud · Tehnilised rikked ja defektid · Inimohud 2. Ründed (attack) Stiihilised ohud Stiihiised ohud tulenevad vääramatust looduslikust jõust, mis võib olla loomult juhuslik(äike,ujutus) või regulaarne (kulumine,materjalide väsimine,saastumine) Samas võibad stiihilised tuleneda ka inimvigadest, mida võivad põhjustada ebapiisavad oskused, hooletus, juhtimisvead, keskkonnategurid. Raskete tagajärgedega stiihlised ohud on juhtimis- ja otsustavusvead infosüsteemi
Ebamugavaid ja või ülepingutatud turvameetmeid hakatakse tõenäoliselt sageli ignoreerima. Puuduste seas on muuhulgas järgmised: Andmebaasikasutajate vahetumise halb korraldus; Andmebaasihalduri keerukus; Andmebaasipöörduse keerukus; Tulemusteta otsingud; Seadmete ja vahendite mobiilsusest tulenevad ohud Eeskätt tundlikkus keskkonnategurite suhtes. Võimalikud on ka füüsilised ründed ning oht, et pidevad võrguühenduse puudumise tõttu hilineb andmete või olulise tarkvara automaatne uuendamine. Arvestada tuleb toiteallika vajadusega ja seadme või vahendi napimate ressurssidega võrreldes paikse seadme või vahendiga. 4 Personali nõrkused Väärad menetlused On teadmatusest või mugavusest tulenevad süstemaatilised toimisvead, näiteks:
· Hoonesiseste infrastruktuuride kontroll ja hooldus · Valve- ja alarmsüsteemide olemasolu · Nõuetekohane hoiustamine Ohuplaan · Ohuplaan on dokument, mis määrab õnnetustele reageerimise protseduurid ja kahjustuste likvideerimise meetodid ning koostatakse ohuplaneeringu tulemusena. Eristatakse: · Stiihilised ohud - tulenevad loodusmõjudest või inimvigadest (kahjutuli, veekahjustus, äike, infrastr.rikked, varingud, keem.ained jms) · Ründed lähtuvad inimtegevusest (sõda, rahutused, terroriaktid, vargused, vandalism) Ohuplaan Ohuplaan peab sisaldama: · Võimalike katastroofide ja avariide kirjelduse lähtuvalt paikkonnast ja hoone seisundist · Tegutsemis- ja teadustamiskavad · Kogude päästmise, kahjustuste likvideerimise ja järelmõjude peatamise järjekorra · Katastroofide ja avariide tõkestusmeetmed Ohuplaani koostamine Ohuplaani struktuur:
ohtude ja rakendatavate turvameetmete loetelu. Tüüpmoodulid on jagatud viide gruppi: · B1 - üldkomponendid · B2 - infrastruktuur · B3 - IT-süsteemid · B4 - võrgud · B5 - IT-rakendused 2.3 Ohtude kataloog Rakendusjuhendi peatükk 5 sisaldab ohtude kataloogi. Ohud on jagatud kuude gruppi: · G1 - vääramatu jõud · G2 - organisatsioonilised puudused · G3 - inimvead · G4 - tehnilised rikked ja defektid · G5 - ründed 5 · G6 - andmekaitseohud. 2.4 Turvameetmete kataloogid Rakendusjuhendi peatükk 6 kirjeldab turvameetmete katalooge turbeastmetele L (madal) ja M (keskmine). Peatükk 7 toob aga turvameetmete kataloogid turbeastmele H (kõrge). Kuuendas peatükis jagatakse turbeastmete turvameetmed seitsmesse gruppi: · M1 - infrastruktuur · M2 - organisatsioon · M3 - personal
Äike Liigvesi Lubamatu temperatuur ja niiskus tolm ja saastumine elektromagneetiline kiirgus väliste infrastruktuuride rikked või häired infotöötluse infrastruktuuri avariid riistvaratõrked sideliinide rikked ja häired mittekvaliteetsed andmekandjad, infokandja defektid turvavahendite tõrked jms Inimohud Personali väljalangemine, ajutiselt või alaliselt Juhuslikud äpardused- seadme või andmete kogemata hävitamine valed kaabliühendused liinide vigastused kaevamisel, puurimisel Ründed: Ründeallikad Infosüsteemide volitatud kasutajad (60-70% ründeid toimub süsteemi seest, st volitatud kasutajate poolt) Majandus- ja sõjalise luure agendid Kräkkerid Häkkerid Ründekanalid Vahetu kontakt rünnatava objekti infosüsteemide, infrastruktuuride või personaliga. Arvutite ja sidesüsteemide kaugvõrgud Ründetarkvara sisaldavad andmekandjad: näiteks viirustega nakatatud mälupulgad, CD Füüsilised ründed Infrastruktuuri füüsiline rünne. Vandalism.
Äike Liigvesi Lubamatu temperatuur ja niiskus tolm ja saastumine elektromagneetiline kiirgus väliste infrastruktuuride rikked või häired infotöötluse infrastruktuuri avariid riistvaratõrked sideliinide rikked ja häired mittekvaliteetsed andmekandjad, infokandja defektid turvavahendite tõrked jms Inimohud Personali väljalangemine, ajutiselt või alaliselt Juhuslikud äpardused- seadme või andmete kogemata hävitamine valed kaabliühendused liinide vigastused kaevamisel, puurimisel Ründed: Ründeallikad Infosüsteemide volitatud kasutajad (60-70% ründeid toimub süsteemi seest, st volitatud kasutajate poolt) Majandus- ja sõjalise luure agendid Kräkkerid Häkkerid Ründekanalid Vahetu kontakt rünnatava objekti infosüsteemide, infrastruktuuride või personaliga. Arvutite ja sidesüsteemide kaugvõrgud Ründetarkvara sisaldavad andmekandjad: näiteks viirustega nakatatud mälupulgad, CD Füüsilised ründed Infrastruktuuri füüsiline rünne. Vandalism.
Näiteks tulnukate ründamine täna õhtul. tehnilised rikked ja defektid, ning toiminguid. · inimohud. 5. Mis on turvatunne? Too näide. o Ründed. Füüsilised meetmed Turvatunne on nähtus, kus risk on tajumiseks Füüsilised turvameetmed on põhiliselt liiga väike. Näiteks terrorirünnak kuskil Tallinnas. 14. Milleks on vaja turvameetmeid
On olemas tõenäosus, et pärast krüpteeritakse ka uued failid. 2. Lukud Antud tüüp on veel keerulisem ja kasutajale ohtlikum. Pandud lukud blokeerivad arvuti kasutamist. Arvuti saab lahtilukustatud ainult siis, kui kasutaja on lunavara maksnud. Sellised lukud andmeid tavaliselt ei krüpteeri, aga võib juhtuda ka, et krüpteerivad. Väga raske viirus saab teha mõlemat - lukustada arvuti ja failid krüpteerida. Korraga. Lunavarast saab üha suurem oht. Antud ründed võivad olla eriti effektiivsed korporatiivvõrkude suhtes, seal seal kasutatavad failiserverid on laialdaselt kasutusel. Krüptoviiruste loojad ründavad pigem firmasid, kuid ohvriteks võivad saada ka tavalised erakasutajad. Lunavara on ohtlik. Kasutaja võib teha 1 viga ja tema arvuti saab nakatud. 3. Lunavaraga nakatunud arvutid Tavaliselt saab kasutaja kohe aru, et tema arvuti on nüüd nakatunud, sest ilmub vastav teade.
Ajaleht Economist nimetas rünnakuid enneolematult keerukaiks. Linnar Viigi sõnul olid rünnaku all mitmed missioonikriitilised arvutid nagu näiteks telefonikeskjaamad. Ta avaldas arvamust, et üksikisikute ja organiseeritud kuritegevuse oskused ei võimalda taolise ulatusega rünnakuid ilma riikide ja suurte telekomiettevõtete abita ette võtta. Esialgsed rünnakud ei olnud tehniliselt keerukad, piirdudes spämmi ning kübervandalismiga. Hajutatud teenusetõkestamise ründed valitsusasutuste vastu algasid 30. aprillil. Ründetaktikat ja vahendeid muudeti jooksvalt, eesmärgiga takistada rünnete blokeerimist. Rünnete läbiviimiseks kasutati üle maailma hajutatud botnette. Rünnakute kestus ulatus mõnest minutist kümne tunnini. Sihtmärke tabasid andmevood võimsusega kuni 90 miljonit megabitti sekundis. 3. mail sattusid lisaks valitsusasutustele rünnaku alla eraettevõtted. Tõsiseid probleeme põhjustati Hansapangale ja SEBile
11. Kumba on raskem muuta, kas negatiivset või positiivset esmamuljet? Negatiivset on raskem muuta. (Näide katseisikutega, kellele anti inimest kirjeldavate omadussõnade loetelu) 12. Vahele 13. Millises keskkonnas muutuvad inimesed suurema tõenäosusega agressiivseteks? (3) 1) Mürarikas keskkond. Asjasse puutuv tegur on kontrollmäär, mida inimesed müra üle omavad või arvavad omavat. 2) Kuum kliima. Mässud ja füüsilised ründed tekivad tõenäolisemalt kuumadel suveõhtutel linnasisestes oludes. 3) Kitsad olud väikeses ruumis. Tunglemine 14. Miks mehed ja naised suhtlevad ja käituvad erinevalt? *Erinev ajuehitus. *Läbi aegade erinevad soorollid. *Ajaloo jooksul oodatav käitumine ühiskonnas. 15. Miks mehed ei ole tavaliselt emotsionaalsed väljapressijad? Mehed ei pea seda tegema, kna nad on alati olnud jõupositsioonil ühiskonnas. Mees teeb ettepanekuid olukorra lahendamiseks: puhkus jne.
võtavad agressiivsust kui õpitud abitust, kui näevad, et keegi on tänu agressiivsusele oma soove ja tahtmisi saanud. Ka keskkonnategurid mõjutavad inimeste agressiivsust. Inimesed muutuvad agressiivsemateks viibides mitmekesi väikestes ruumides, kus inimesed tekitavad üksteise suhtes ärevust ning kus neil ei ole oma privaatsusala. Uurijad on leidnud veel, et kuumust võib pidada agressiivsuse panustavaks teguriks, osutades, et mässud ja füüsilised ründed tekivad tõenäolisemalt pikkadel kuumadel suveõhtutel linnasises oludes. Teises pooles referaadis kasutasin interneti lehekülge, kus sain materjali agressiivsetest naistest, naiste ja meeste agressiivsuse erinevustest, kaudsest, instrumentaal ja ekspressiivses agressioonist. Agressiivsuse teooriad Sünnipärane agressiivsus Inimese agressiivsuse kohta on esitatud rida seletusi. Psühhoanalüütik Sigmund Freud arvas
kodus tagasi. Sõda levis ka Euroopa piiridest välja, sest kaasa haarati ka liitlased teistes maailmajagudes ning Euroopa riikide asumaad. Euroopa riikidest jäi alguses välja Itaalia. 23.august 1914 astus Antandi poole välja Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud tugipunktid ja saared Vaikses ookeanis ja Hiinas.Saksamaa ja Austria- Ungari poolel astus sõtta aga Türgi 1914 november.Inglismaa ja Venemaa pidid oma ründed koondama nüüd ka mujale. Saksamaa plaaniks juba alguses oli Schliefferi plaan. See nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja siis Venemaa huku.Väed kondati Prantsusmaa peale nii, et rohkem pandi rõhku läänerindele ning väed pidid läbi Luksemburgi ja Belgia mööduma kaarega Pariisit põhjas ning siis prantsuse armee nö kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga.Ida poolele jäid väikesed katteüksused. Prantsumaa sõjaplaan oli aga Plaan 17
igaühe õigust elule ning paneb riigile kohustuse elu mitte võtta. Riik peab elu, kui väärtust aktiivselt kaitsma. Kuna surmanuhtus ei ole põhiseadusega otseselt keelatud ei ole Riigikohus surmanuhtlust põhiseadusevastaseks tunnistanud. Kuid lähtuda tuleb siiski eelpool toodud põhimõttest, et tahtlikult ei tohi mitte kelleltki elu võtta, sest Eesti on ratifitseerinud EIÕK 13.lisaprotokolli, mis keelustab surmanuhtluse. Lisaks on kaitstud ka sellised tahtlikud ründed, mis on suunatud kellegi vastu nii, et teo tagajärjeks võib olla kelleltki elu võtmine, kuid algne eesmärgik ei olnud otseselt elu võtmisele suunatud. Näiteks kui alkoholijoobes isik juhib mootorsõidukit, kus koos temaga on ka kaassõitjad. Kui juht teeb avarii, milles hukkub kaassõitja, ei saa seda tavajuhul pidada juhi algseks kavatsuseks. Kuna on teada, et isik ei suuda mootorsõidukit juhtida nii nagu ta teeb seda
· Eluruumide vee- ja hallituskahjustused · Kinnisvara asukoha mõistlik planeering Hulkuvad · Haigustetekitajate ja · Lemmikloomade koduloomad parasiitide levik steriliseerimine · Ründed koerte poolt · Register ja kiibistamine · Loomade hoiupaigad Suur autokoormus · Õhusaaste(gaasid ja · Transiittransport teedel nanoosakesed) suunata linnast eemale
õigusjärglane, kui viimane valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest teadis. Omavoli on igasugune valdaja nõusolekuta valduse rikkumine või äravõtmine Nõuab inimese tegevust kuid ei eelda süüdivust (teostaja võib ollaka nt laps või vaimuhaige) omavoli ei välista ka selle teostaja heausksus Ei seisne mitte ainult füüsilistes rünnetes, ka vaimsed ründed (ntvalduse suuline mittetunnustamine) Ei pea olema teostatud üksnes jõuga, võib olla ka salaja Omavoliga ei ole tegemist kui seadus valduse äravõtmist võirikkumist erandina lubab, nt hädakaitse, hädaseisund § 41. Omaabi (10) Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta,ületamata seejuures hädakaitse piire. (11) Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus
kodanikule. XII tahvli seadus tunned järgmisi iniura liike: o Membrum ruptum-kehavigastused.kui kokkulepet ei saavutata võib kannatuse tekitajale teha samad vigastused o Luumurre-toob kaasa kindlaksmääratud trahvi o Mitmesugused muud kahjude tekitamise viisid.Kerged löögid,vara kahjustamine. Trahvi suurus 25assi. Vabariigi lõpul avardub see mõiste:siia alla viiakse kõik isikuvastased ründed kehavvigastused kui ka solvamised.Solvamise liigid: Raske solvamine-vanemate, magistraadi, patrooni solamine Avalikult tekitatud solvamine Solvamised haavade tekitamisega. Furtum-vargus. Hõlmab igasugust võõra vara riisumist.Teo pealt tabatud varast võidi karistada ihunuhtlusega.Orje kes varastasid piitsutati ja karistati surmanuhtlusega.Kui asi hiljem leiti varga juures, trahv-kahekordne hind.Hilisemal ajal trahv.
IP identiteedi vargus on seotud jagatud teenusetõkestamise ründega (DDoS - Distributed Denial of Service attack). Lihtsamal juhul saab selleks ära kasutada arvutite ICMP (Internet Control Messaging Protocol) pakettidele vastamist. Kui koostada selline PING pakett, mis suunatakse kogu võrgule ja sihtaadressiks on määratud ründeobjekt, siis vastuseks saadab iga võrguarvuti teate sihtsüsteemi ja see koormatakse nii üle, et ta lakkab normaalselt funktsioneerimast. Tavalised DoS ründed on surmaping (ping of death) ja puhvriuputus (buffer overflow), mille puhul saadetakse rünnatavasse süsteemi suuremaid pakette kui süsteem suudab vastu võtta ja see lakkab toimimast. PING rünnakute kaitseks on tänapäeval enamasti vastav port serverites ja ka kliendiarvutites keelatud. Teine variant on saata sihtarvutile pakett (SYN) TCP ühenduse loomiseks. Kui neid pakette saata korraga paljudelt arvutitelt suures koguses siis halvatakse süsteemi töövõime.
seisundit, millega kasnevad järsult väljenduvad liigutusreaktsioonid. Afekt tekib tavaliselt reaktsioonina tugevale ärritajale, situatsioonile (afektogeenne situatsioon). Selline situatsioon on tavaliselt seotud eksistensiaalsete probleemidega: a) olukord, kus ohustatakse inimese bioloogilist eksistentsi (elu,tervis, põhivajadused) b) olukord, kus teiste inimeste tegude (sõnade) läbi solvatakse sügavalt inimese eneseteadvust ja-väärikust. Need mõlemad ründed võivad olla suunatud ka süüdlase lähedaste vastu. Oht, vägivald ja solvamine peab olema reaalne, mitte ainult subjekti kujutluses. Tuleb aga märkida, et siin tuleb sisse väga selge väärtuseline aspekt, mis sõltub kultuurist (Allahi solvamine, õe seksuaalne vabameelsus) Ekspertiisi seisukohalt pakuvad huvi kolm erinevat afekti tüüpi: 1. Klassikaline füsioloogiline afekt koosneb kolmest üksteisele järgnevast faasist, mis tekivad tavaliselt reaktsioonina kannatanu tegevusele
renderdamist, õhuvahet (rünnatavad arvutid ei olnud võrgus, pahavara levis USB-pulkade kaudu). Riskianalüüs · Potentsiaalsete ohtude tõenäosused on erinevad · Erinevate ohtude poolt tekitatav kahju on erinev · Riskianalüüs -- hindame reaalseid ohte ning kulutusi ning püüame leida aktsepteeritava riski, kus turbekulud on ligikaudu võrdsed tõenäoliste kahjudega Ohtude edetabel 2014 · Pahavara (ussid, trooja hobused, nuhkvara, väljapressimismeetodid) · Veebipõhised ründed kliendi pihta (brauseris on turvaaugud, lisaosadel (java, flash jne) omakorda turvaaugud) - tuleks jälgida, millistel lehtedel käiakse (tänapäeval pornolehtedelt saab vähem ründeid kui populaarsetelt uudiselehtedelt) · Ründed veebirakendustele · Zombivõrgud (botnets) · Teenustõkestusründed (ülekoormamine) · Spämm · Õngitsemine (phishing) (autentimist nõudvad võltsleheküljed) · Eksploidipakid · Andmelekked · Füüsiline kahjustamine, vargused · Siseründed
ühendava infosüsteeme kindlustava andmevahetuskihi x-tee võimalikku käideldavuse kadu. Tõsiseks ohuks on ka üldkasutatava andmesidevõrgu (Internet) ja selle kasutust tagava riikliku tähtsusega Eesti riigiasutuste magistraalvõrgu PeaTee käideldavuse kadu. Enamiku välisühenduste, eelkõige merekaablite üheaegne katkemine võib kaasa tuua ka Eesti välisesinduste andmevahetust kindlustavate virtuaalsete privaatvõrkude (VPN) töö katkemise. Ründed nimeserveritele (DNS) häirivad andmevahetust, sest vajalikud andmed ei jõua ettenähtud adressaadini. Sissetungijad üritavad DNS- informatsiooni muutmise teel ära kasutada usaldusühendust kohtvõrgu eri süsteemide vahel ning mõnikord ka erinevate kohtvõrkude vahel. Kuna enamik teenuseid tugineb 35 juurdepääsu lubamisele-keelamisele nimeserveritele, tuleb sealset informatsiooni
62 1.4. Verbaalse ja füüsilise ründe ohver 60 - . (2008). -: . [http://wwwoman.ru/s.php/5055.htm]. 7. Märts 2009 a. 61 Helve Kase. (2004). Vaikijate hääled. Tallinn: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, lk 268. 62 - . (2008). -: . [http://wwwoman.ru/s.php/5055.htm]. 7. Märts 2009 a. 27 Provokatiivsed ründed ei ole üldsegi harvad: otsene provokatsioon, verbaalne või füüsiline, kutsub sageli esile agressiivse reaktsiooni.63 Provokatsiooni tugev mõju agressiooni aktualiseerimisele leidis formaalse tõestuse reas laboratoorsetes eksperimentides. Näiteks reas uurimustes, mida teostas Taylor oma kolleegidega (Borden, Bowen & Taylor, Dengerink & Bertilson, Dengerink & Myers, Taylor), oli välja selgitatud, et enamus inimesi reageerib provokatsioonile otsustava vasturünnakuga.64
hagidega (volitusleping) 38.obligatsioonid nagu õigusrikkumistest Kui kohtunik mõistab kohut hooletult või valesti, Vastutus välja asetatu või välja riputatu eest, Kui hoonest on midagi välja heidetud või välja valatud, Laeva, võõraste maja, sissesõidu hoovi peremehe vastutus. 39.Obligatsioonid õigusrikkumistest Kuriteod (delicta publica), Õiguserikkumised (delicta privata): Vargus, Röövimine, Vägivald ähvardus, Pettus, Kahju tekkimine võimaluse isiku poolt, Isikuvastased ründed (kehavigastused ja solvamised), Võõra vara õigusvastane rikkumine või hävitamine, Kahju tekitamine krediitorile. 40.Lepingu kehtivuse tingimused Lepingu kehtivuse esimeseks tingimuseks on lepingu poolte nõusolek consensus. Consensus on vajalik kõikide lepingute juures. Lepingu objekt peab olema käibeline asi. Hiljem nõuti, et lepingu peavad olema kooskõlas heade kommetega. 41.Lepingu kehtetuse tingimused Kehtetu on leping, mis on sõlmitud sunduse all hirmu tagajärjel
Siinkohal on tegemist vigadega, mille korral märkide sisselugemise rutiin ei kontrolli, kas sisestatud märgijada ühildub selle jaoks ettenähtud salvestusalaga. Seeläbi on ründajatel võimalik edastada väga pikk märgijada, nii et sisestuse jaoks reserveeritud mäluala taha on võimalik salvestada teostatavaid lisakäske. Need käsklused võivad olla näiteks suvalised programmid. -Veel ühe suure osa veateadete põhjustajaks olid teenusetõkestamise ründed (Denial of Service, DoS), mille korral vigade tõttu üksikutes võrguandmete töötluse rutiinides on võimalik kogu arvuti rivist välja viia. ____________________________________________________________________ - G 4.33 Autentimise puudumine või puudulikkus - G 4.34 Krüptomooduli tõrge - G 4.35 Ebaturvalised krüptoalgoritmid - G 4.36 Vead kodeeritud andmetes Ründed: - G 5.27 Sõnumi salgamine
ühendatud arvutitesse, mis pakuvad avalikke teenuseid (nt. veeb), piiratud juurdepääsuga failide paigutamist äärmiselt hoolikalt kaaluda. Alljärgnevad alampeatükid käsitlevadki mõnd ohufaktorit, millega Intemetiühenduse olemasolul tuleb arvestada. Loomulikult ei saa siintoodut pidada täielikuks turvajuhiseks - süsteemi turvalisuse tagab kõige paremini siiski oma ala tundev süsteemiadministraator või vastava ala ekspertidest koosnev konsultatsioonifirma. Ründed serverisse Intemetiühendusega arvuti on alati potentsiaalsete rünnete sihtmärk ning praktika näitab, et uued võrku ühendatud arvutid leitakse ka suhteliselt kiiresti üles, isegi kui neid avalikes kanalites ei reklaamita. Lõpmata turvaliseks ei õnnestu servereid kunagi teha, kuid alati on võimalik saavutada mõistlik ressursi- mahutuse ja turvalisuse suhe. Alati ei tasu liigseid vahendeid turvalisuse tagamisele pühendada, pigem oleks tihti mõttekas osa neist pühendada hoopis
süsteemiga. Kaasaegsetesse operatsioonisüsteemidesse on sisseehitatud mitmeid kaitsemehhanisme turvakriteeriumite täitmiseks: kasutajad autenditakse, kasutajale rakenduvad teatud piirangud (tal on õigus kasutada ainult kindlaid ressursse). Mitmed rakendused kontrollivad andmeallikaid ning väljastavad hoiatuse, kui andmeallikas ei ole õige jne. 2.4.1 Turvaohud Turvaohte on väga erinevaid. Laia kõlapinda on leidnud tihti just arvutivõrgu abil toimuvad ründed arvutisüsteemidele ning arvutiviirused, kuid tihti kipuvad kasutajad unustama arvuti füüsilist turvalisust. Füüsiline risk: arvutisüsteem võidakse varastada, hävitada; arvutisüsteem muutub kasutatamatuks riistvara rikke või elektrikatkestuse tõttu jne. Iga arvuti, mille korral on võimalik volitamata füüsiline ligipääs on potentsiaalne turvaoht. Pea iga kaasaegse operatsioonisüsteemi turvavahendid on vaikimisi seades turvamata või
ja suur andmete hulk. Ohud Serveriruumi IT-turvameetmete puhul arvestatakse järgmiste tüüpiliste ohtudega: Vääramatu jõud: - G 1.4 Kahjutuli - G 1.5 Vesi - G 1.7 Lubamatu temperatuur ja niiskus - G 1.16 Kaablijaotusseadmete väljalangemine põlengu tõttu Organisatsioonilised puudused: - G 2.1 Reeglite puudumine või puudulikkus - G 2.6 Volitamata pääs ruumidesse Tehnilised rikked: - G 4.1 Toitevõrgu katkestus - G 4.2 Sisevõrkude katkestus - G 4.6 Pinge kõikumine, ülepinge, alapinge Ründed: - G 5.1 IT-seadmete või tarvikutega manipuleerimine või nende hävitamine - G 5.2 Andmete või tarkvara manipuleerimine - G 5.3 Volitamatu sisenemine hoonesse - G 5.4 Vargus - G 5.5 Vandalism Soovitatavad meetmed Et turvata teatud IT-varasid, tuleb lisaks sellele moodulile kasutusele võtta veel täiendavad moodulid vastavalt IT-turvameetmete modelleerimise tulemustele. Et serveriruumi välja valida ja sisustada, tuleb rakendada terve rida infrastruktuurseid ja organisatoorseid
toimub looteea lõpus peitmunandilisus. Munandites on eriline verevarustus temp langetamine munanditesse tulev veri jahutatakse maha. Spermatogeeni epiteel ei tohi sattuda otsesesse kokkupuutesse verega varustatus hapniku ja toitainetega toimub läbi spetsiaalse biobarjääri kui see puruneb, siis tagajärjes on see, et immuunsüsteem hävitab biobarjääri ja tulemuseks on steriilne mees vanasti tehti seda tahtlikult. Sporditraumad ja isikuvastased ründed. Spermid on pidevalt uuenevad rakud, eeldusel, et spermatogeeni epiteel pole kahjustatud. Nt. alkoholismi kanduvatel meestel on võimalus saada normaalseid järglasi, kui nad suudavad elada kuni neli kuud karsket elu. Kui spermatogeensel epteelil on kiirguskahjustused siis järglasi ei saa. Spermatogeneesi häired: tänapäeval üha laiemalt leviv nähtus: 1) põletikulised protsessid kuse-suguelundkonnas. Kulgevad ilma eriliste kaebusteta ja sageli omandavad kroonilise iseloomu.
Agressorid: füüsiliselt tugevad, domineerimiskalduvustega, liidripretentsioonidega. Viktimiseeritud: füüsiliselt nõrgemad, eripärad välimuses, madal enesehinnang, kaitsepositsioon. Mõjurid, kuidas viktimiseerimisest n-ö pääseda: rühma hoiak(kas erinevad positsioonid või ühtne arvamus), viktimiseeritu positsioonivõtt, loobumine kaitsepositsioonist, ründe suunamine uuele objektile, distantseerumine rühmast. Agressiivsuse mõjurid · Anonüümsus · Ründed inimene hakkab agressiivselt käituma reaktsioonina agressiivsele käitumisele. · Keskkonnatingimused (temperatuur, lõhnad, müra). Üle 20 kraadi puhul tapetakse statistika põhjal rohkem inimesi, kui külmemate kraadide korral. · Vanus, sugu. Füüsiline rünne vanuse kasvades väheneb, verbaalne kasvab. Meestel füüsilist rünnet rohkem, naistel verbaalset. · Meedia. Uurijad on kahel meelel
liivlaste jne aga ka rohkem baltlasena, baltische teadvustus. 1859 Riias ilmuma liberaalne ajakiri ,,Baltische Monatschrift", väljaandjad vaidlustama seni Baltimaades valitsenud jäika seisuslikku valitsemiskorda ja selle püsimist aadli käes. Tekib rida reformiprojekte. Hakatakse rääkima kõikseisuslike institutsioonide loomisest. Kuni, selleni, et Balti provintsidel ühine omavalituse korraldus, kus oleksid kõik seisused esindatud. Ühise maapäeva projekt. Liberaalide ründed kõikide eluvaldkondade vastu, et need ajast maas. Tallinnas esimene päevaleht ,,Revalische Zeitung". N. F. Russow ja Greifenhagen jne annavad välja. Ägedas laadis arutelu oluliste küsimuste üle. Äge poleemika ,,Eestlane ja tema isand" ümber, mille autor Tallinna radikaalsete haritlaste ringist, arvatakse, et Vassili Plagorussitski. Brosüüri eesmärk, et autor pole ei sakslane ega eestlane, ei aadel ega talupoeg, imestab, kuidas käputäis aadlikke
· Agressorid: füüsiliselt tugevad, domineerimiskalduvustega, liidripretensioonidega · Viktimiseeritud: füüsiliselt nõrgemad, eripärad välimuses, madal enesehinnang, kaitsepositsioon · Mõjurid: rühma hoiak, V positsioonivõtt, loobumine kaitsepositsioonist, ründe suunamine uuele objektile, distantseerumine rühmast ... Agressiivsuse mõjurid · Anonüümsus (Stanley Milgrami katsed!) · Ründed · Keskkonnatingimused (temperatuur, lõhnad, müra, tiheliolek) · Vanus, sugu · Meedia · Alkohol, narkootikumid · Agressiivsus kui ebakindluse väljaelamine, tunnustusvaeguse kompensatsioon? Agressiivsus kui sotsiaalne probleem · Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald, ahistamine tööl ... · Posttraumaatiline stress: mälu, unetus, tähelepanuhäired ... · Kollektiivne vägivald: tajutud sotsiaalne ebaõiglus
Venemaal 400 ning USAs 700 inimest 100 000 kohta. Karistuse kandjate rahvus algul oli pooleks, nüüd rohkem mitte-eestlasi, üldiselt on eestlasi koguaeg vähem olnud karistatud. Millega kuritegevus seondub? TALSE. Eesti kuritegevuse tase Euroopas- paremad on uuringud, kus küsitakse elanikkonna käest, kas nad on ohvriks langenud. UK ja Iirimaa on vaid kõrgema tasemega kui Eestil selle kannatanu uuringu järgi. Autovargus jms isikuvastased kuriteod (ründed, röövid). Mikrotase vaadatakse konkreetset indiviidi, püütakse leida, mis üks isik paneb toime kuriteo. Makrotase vaadatakse ühiskonda üldiselt, küsitakse millepärast selles ühiskonnas on selline kuritegevuse tase, kuidas ühiskonda iseloomustavad tunnused seonduvad kuritegevuse näitajatega. Kumb on tähtsam? suuri muudatusi pole võimalik mikrotasemega seletatav, kõike peab makrotasemel seletama.
V rühmaliikme (tööl, koolis) kujunemine püsivate rünnete objektiks Agressorid: füüsiliselt tugevad, domineerimiskalduvustega, liidripretensioonidega Viktimiseeritud: füüsiliselt nõrgemad, eripärad välimuses, madal enesehinnang, kaitsepositsioon Mõjurid: rühma hoiak, V positsioonivõtt, loobumine kaitsepositsioonist, ründe suunamine uuele objektile, distantseerumine rühmast ... Agressiivsuse mõjurid · Anonüümsus (Stanley Milgrami katsed!) · Ründed · Keskkonnatingimused (temperatuur, lõhnad, müra, tiheliolek) · Vanus, sugu · Meedia · Alkohol, narkootikumid · Agressiivsus kui ebakindluse väljaelamine, tunnustusvaeguse kompensatsioon? Agressiivsus kui sotsiaalne probleem · Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald, ahistamine tööl ... · Posttraumaatiline stress: mälu, unetus, tähelepanuhäired ... · Kollektiivne vägivald: tajutud sotsiaalne ebaõiglus
kodanikule. XII tahvli seadus tunned järgmisi iniura liike: o Membrum ruptum-kehavigastused.kui kokkulepet ei saavutata võib kannatuse tekitajale teha samad vigastused o Luumurre-toob kaasa kindlaksmääratud trahvi o Mitmesugused muud kahjude tekitamise viisid.Kerged löögid,vara kahjustamine. Trahvi suurus 25assi. Vabariigi lõpul avardub see mõiste:siia alla viiakse kõik isikuvastased ründed kehavvigastused kui ka solvamised.Solvamise liigid: Raske solvamine-vanemate, magistraadi, patrooni solamine Avalikult tekitatud solvamine Solvamised haavade tekitamisega. Furtum-vargus. Hõlmab igasugust võõra vara riisumist.Teo pealt tabatud varast võidi karistada ihunuhtlusega.Orje kes varastasid piitsutati ja karistati surmanuhtlusega.Kui asi hiljem leiti varga juures, trahv-kahekordne hind.Hilisemal ajal trahv.
objektiks • Agressorid: füüsiliselt tugevad, domineerimiskalduvustega, liidripretensioonidega • Viktimiseeritud: füüsiliselt nõrgemad, eripärad välimuses, madal enesehinnang, kaitsepositsioon • Mõjurid: rühma hoiak, V positsioonivõtt, loobumine kaitsepositsioonist, ründe suunamine uuele objektile, distantseerumine rühmast … Agressiivsuse mõjurid • Anonüümsus (Stanley Milgrami katsed!) • Ründed • Keskkonnatingimused (temperatuur, lõhnad, müra, tiheliolek) • Vanus, sugu • Meedia • Alkohol, narkootikumid • Agressiivsus kui ebakindluse väljaelamine, tunnustusvaeguse kompensatsioon? Agressiivsus kui sotsiaalne probleem • Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald, ahistamine tööl … • Posttraumaatiline stress: mälu, unetus, tähelepanuhäired … • Kollektiivne vägivald: tajutud sotsiaalne ebaõiglus
õigusjärglane, kui viimane valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest teadis. Omavoli on igasugune valdaja nõusolekuta valduse rikkumine või äravõtmine Nõuab inimese tegevust kuid ei eelda süüdivust (teostaja võib ollaka nt laps või vaimuhaige) omavoli ei välista ka selle teostaja heausksus Ei seisne mitte ainult füüsilistes rünnetes, ka vaimsed ründed (ntvalduse suuline mittetunnustamine) Ei pea olema teostatud üksnes jõuga, võib olla ka salaja Omavoliga ei ole tegemist kui seadus valduse äravõtmist võirikkumist erandina lubab, nt hädakaitse, hädaseisund § 41. Omaabi (10) Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta,ületamata seejuures hädakaitse piire. (11) Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal
päevapikkust ja sellest tulenevad Tartus põöeb naguinii üks väärsignaalid (tihased tahavad lamp mingi 10 kohta) pesitseda jaanuaris) Hulkuvad koduloomad 1.) Parasiitide levik 1.) loomade kohustuslik kiibistamine 2.) ründed inimestele 2.) koondamine 84 varjupaikadesse Tabel 12. Ökoloogilised probleemid vabariigi tasandil Probleem Kahju Lahendus metsatulekahjud Tervete eluskoosluste häving Seiresüsteemide juurutamine
annaabi.ee 
