Enamus astronoome (ja astrofüüsikuid) tegelevad teadusuuringutega. Näiteks astrofüüsikud-teoreetikud tegelevad teoooriatega, mis aitavad mõista astronoomiliste objektide struktuuri ja evolutsiooni. Paljud astronoomid analüüsivad andmeid, mis tulevad satelliitidelt ja maapealsetest teleskoopidest ning teevad selle põhjal järeldusi. Tänapäeval on vaatluste tegemine ja andmete kogumine väga suures osas automatiseeritud ning töö raskuspunkt on pigem suurte andmemassiivide töötlemises, süstematiseerimises, tõlgendamises ja järelduste tegemises.
arvutusprotsesside läbi viimine mikroprotsessori poolt on. Halvasti kirjutatud tarkvara röövib suure osa masina arvutusvõimsusest, jättes vähem võimekust muude protsesside juhtimiseks. Tüüpiliselt töödeldakse andmeid mitu korda enne salvestamist ja sageli ka pärast salvestamist. See, kus parasjagu andmeid töödeldakse, sõltub väga palju andmete hulgast ja kui kiiresti andmeid töödelda soovitakse. Suuremate andmemassiivide töötlemiseks kasutatakse tavaliselt servereid, väiksemate andmete jaoks üksikuid mikroprotsessoreid. Andmete edastamine Levinuimaks viisiks, kuidas tänapäeval andmeid edastada on kasutades internetti. Internet on võrgu eriliik. Selle areng algas 1960. aastatel, kui USA valitsus rajas võrgu nimega ARPANET. Eelmainitud võrk oli konstrueeritud vastupidavaks tuumarünnakule, olles võimeline infot edastama isegi siis, kui osa võrgust oleks hävinud plahvatuse tõttu. 1970. ja 1980
mujal. Viimastel aastatel on huvi ISDN- võrkude vastu tunduvalt kasvanud seoses Interneti kiire levikuga. ISDNi modemid koos vastavate sideliinidega võimaldavad üheaegselt andmesidega edastada ka digitaalset kõnet. Maksmimaalselt võib andmevahetuskiirus küündida 128 kilobitini sekundis. Andmevahetuskiiruse suurenedes tekib juurde ka rakendusi. Võimalikuks on saanud interaktiivne video kaugkonverentside pidamiseks, kaugvõrgud ning suuremahuliste andmemassiivide transportimine pika maa taha. Lääne-Euroopas on juba praeguseks ISDNi (Integrated Services Digital Network) võrk ületanud edasiseks arenguks vajaliku kriitilise massi. Sellepärast on lühendit ISDN hakatud tõlgendama ka kui ingliskeelset lauset I Smell Dollars Now ISDN - täisdigitaalne ja kiire ühendus Tavalise telefonside korral nõutav protseduur, konverteerimaks andmesideedastuse heli digitaalseks signaaliks, seab maksimaalse modemikiiruse piiranguks 33,6 kbps,
kaudu pääsetakse ligi tegelikult samadele andmetele. Nagu järgnevas näites: massiivid m2 ja m näitavad samadele andmetele. Kui ühe muutuja kaudu andmeid muuta, siis muutuvad ka teise muutuja kaudu nähtavad andmed nagu väljatrüki juures paistab. Algselt on massiivi m ja m2 elemendid 40, 48, 33. Pärast massiivi m elemendi number 1 muutmist 32ks, on ka massiivi m2 elemendid muutunud - väärtusteks 40, 32, 33. Nõnda on suurte andmemassiivide juures teise muutuja tegemine andmete juurde pääsemiseks arvuti jaoks kerge ülesanne. Samas aga peab vaatama, et vajalikke andmeid kogemata ettevaatamatult ei muudaks. int[] m=new int[3]{40, 48, 33}; int[] m2=m; //Viide samale massiivile Tryki(m2); m[1]=32; Tryki(m2); Kui soovida, et kaks algsetest andmetest pärit massiivi on üksteisest sõltumatud, siis tuleb teha algsest massiivist koopia (kloon). int[] m3=(int[])m.Clone(); //Andmete koopia
2 1 10 1 4 2 3 5 2 a) A ' B' b) A ' B' 3 2 5 3 7 1 8 2 4 Näiteid maatriksalgebra kasutamisest. Maatriksalgebrat on otstarbekas kasutada paljudest andmetest koosnevate andmemassiivide ehk -tabelite töötlemisel. Kuna MS Excelis on vastavad funktsioonid olemas, lihtsustab see tunduvalt arvutusi. NÄIDE 8.5. Tootmiseks vajalike komponentide arvu leidmine maatriksarvutuse abil Firma toodab tooteid A ja B . Mõlemad tooted sisaldavad kolme komponenti 1, 2 ja 3, mis saadakse tarnijatelt. Toodete toomismahud ja komponentide sisaldus on toodud alljärgnevates tabelites: Tooted
kaudu pääsetakse ligi tegelikult samadele andmetele. Nagu järgnevas näites: massiivid m2 ja m näitavad samadele andmetele. Kui ühe muutuja kaudu andmeid muuta, siis muutuvad ka teise muutuja kaudu nähtavad andmed nagu väljatrüki juures paistab. Algselt on massiivi m ja m2 elemendid 40, 48, 33. Pärast massiivi m elemendi number 1 muutmist 32ks, on ka massiivi m2 elemendid muutunud - väärtusteks 40, 32, 33. Nõnda on suurte andmemassiivide juures teise muutuja tegemine andmete juurde pääsemiseks arvuti jaoks kerge ülesanne. Samas aga peab vaatama, et vajalikke andmeid kogemata ettevaatamatult ei muudaks. int[] m=new int[3]{40, 48, 33}; int[] m2=m; //Viide samale massiivile Tryki(m2); m[1]=32; Tryki(m2); Kui soovida, et kaks algsetest andmetest pärit massiivi on üksteisest sõltumatud, siis tuleb teha algsest massiivist koopia (kloon). int[] m3=(int[])m
tegelikult kopeeritakse vaid massiivi osuti, mõlema muutuja kaudu pääsetakse ligi tegelikult samadele andmetele. Nagu järgnevas näites: massiivid m2 ja m näitavad samadele andmetele. Kui ühe muutuja kaudu andmeid muuta, siis muutuvad ka teise muutuja kaudu nähtavad andmed nagu väljatrüki juures paistab. Algselt on massiivi m ja m2 elemendid 40, 48, 33. Pärast massiivi m elemendi number 1 muutmist 32ks, on ka massiivi m2 elemendid muutunud - väärtusteks 40, 32, 33. Nõnda on suurte andmemassiivide juures teise muutuja tegemine andmete juurde pääsemiseks arvuti jaoks kerge ülesanne. Samas aga peab vaatama, et vajalikke andmeid kogemata ettevaatamatult ei muudaks. int[] m=new int[3]{40, 48, 33}; int[] m2=m; //Viide samale massiivile Tryki(m2); m[1]=32; Tryki(m2); Kui soovida, et kaks algsetest andmetest pärit massiivi on üksteisest sõltumatud, siis tuleb teha algsest massiivist koopia (kloon). int[] m3=(int[])m
annaabi.ee 
