arhitektuurilisi edasiarendusi, mis on väljaspool tavapärast Linuxi tuuma arenduse tsüklit. Androidil ei ole algupärast X Window Süsteemi ja ei toeta ka täit GNU standardset andmekogu. Seetõttu on raske olemasolevaid Linuxi rakendusi ja andmekogusid Androidi paigaldada. Nõuded riistvarale Funktsioonid Telefoni paigutus Tegevusprogramm on kohandatav suurematele VGA, 2D andmekogule ja 3D andmekogudele, mis põhineb OpenGL ES 2.0 spetsifikatsioonidel, kui ka tavalisele nutitelefonide paigutusele. Salvestamine Andmete säilitamiseks kasutatakse SQLite'i (väikesemahuline struktuurpäringukeel). Side Android toetab järgnevaid sidetehnoloogiaid: GSM/EDGE, IDEN, CDMA, EV-DO, UMTS, Bluetooth, Wi-Fi, LTE, NFC ja WiMAX. Sõnumid Android toetab nii SMS- kui ka MMS-formaadis sõnumite saatmist.
.... 6.Kirjandus................................................................................................... Sissejuhatus Murdeuurimine oli 20. sajandil eesti keeleteaduse keskseid alasid. 1920. 30. aastatel oli Tartu Ülikooli eesti keele professori Andrus Saareste peamiseks uurimisalaks eesti murded. Saareste juhendamisel tegid ka paljud selleaegsed eesti keele üliõpilased väli- ja uurimistöid murretest. Akadeemiline Emakeele Selts pani tollal oma tegevusega aluse eesti murrete andmekogudele. Oluline on, et esimese Eesti riigi ajal valitud murdeuurimise teoreetilised suunad jäid mitmeti valitsevaks ka 20. sajandi teisel poolel. Selle mõistmine, mis on eesti murded ja mida tähendab eesti murdeuurimine, pärineb tänapäevalgi suuresti Saareste 1930. aastate töödest (eesti murdeuurimise ajaloo kohta vt Pajusalu jt 2002, 1.2). Uuel iseseisvusajal 1990. aastatel on siiski märgata eesti dialektoloogias murrangut, mis sai õigupoolest alguse juba 1980. aastatel. Murrangu
Umbes 500 000 tekstisõna, vt http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/Kwic2/paring19.htm Uurimismetoodika muutumine ajas: Varem põhiliselt allikatutvustused ja ülevaated kirjasõna ajaloo kohta. Tekstikeskne filoloogiline lähenemine. Detailitäpne, kuid väikese mahuga. Alates 1930. aastatest teaduslik distsipliin eesti kirjakeele ajalugu. Süstemaatiline lähenemine kirjakeele ajaloole. Alates 1990. aastatest korpusepõhine lähenemine: sõnastikud, elektroonilistele andmekogudele tuginevad uurimused. Võimaldab nähtuste dünaamika väljatoomist. Tulemusi: 18. sajandi tekstide valikkorpus ja 19. sajandi esimese poole tekstide korpus on viimase 5 a jooksul täienenud ca 600 000 tekstisõna mahus. Heinrich Stahli tekste on lemmatiseeritud ja morfoloogiliselt märgendatud 160 000 tekstisõna mahus. Jätkub töö vanimate sõnastike koond-andmebaasi loomisel. EKIs viljakas töö piiblikeele uurimisel. Vt piiblikeele konkordantsi http://www.eki
Uurimismeetodid: Varem põhiliselt allikatutvustused ja ülevaated kirjasõna ajaloo kohta. Tekstikeskne filoloogiline lähenemine. Detailitäpne, kuid väikese mahuga. Alates 1930. aastatest teaduslik distsipliin eesti kirjakeele ajalugu. Süstemaatiline lähenemine kirjakeele ajaloole. Alates 1990. aastatest korpusepõhine lähenemine: sõnastikud, elektroonilistele andmekogudele tuginevad uurimused. Võimaldab nähtuste dünaamika väljatoomist Uurimiskeskused: TÜ vana kirjakeele töörühm, EKI Uurijad: TÜ: Huno Rätsep-sõnavara ajaloo uurija, käsitlus Stahli grammatikast. Jaak Peebo-uurinud Tartu keele varasemat perioodi. Valve-Liivi Kingisepp-sõnavara uurija, kandidaadiväitekiri ,,Kalevipoja" sõnavarast. Heli Laanekask-19 sajandi eesti keele uurija, artiklites taotleb ühist kirjakeelt
käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse - tagamisel. ISKE analüüs sisaldab turvaklassi, turbeastmeid ja tüüpmooduli tähiste lahtreid. Ka infoturbe poliitikas on kasutusel erinevaid riskianalüüsi meetoteid (etalonturbe metoodika, mitteformaalne metoodika, detailne riskianalüüs ja segametoodika). Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusega nr 252 "Infosüsteemide turvameetmete süsteemiga" on riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudele ettenähtud rakendada etalonturbe metoodikat, mida on kirjeldatud ISKE rakendusjuhises. Joonis 3.7 Turvaosaklassid ja turvaosaklasside määramise nõuded (ISKE rakendusjuhis) 66 ISKE rakendusjuhise alusel tehtava analüüsi käigus määratakse andmekogudele turvaklassid, mis põhinevad neljapallilisel skaalal ja kolmel turvaeesmärgil
- uute laenude maht, - laenujääk perioodi lõpu seisuga, - uute laenude lepingujärgne intressimäär, - ebatõenäoliselt laekuvate laenude maht ja arv, - muu info, mida Tarbijakaitseamet vajab järelevalve teostamiseks või turuarengute hindamiseks. Enne laenu väljastamist peab laenuandja hindama laenuvõtja võimet laen tagasi maksta. Seda tuleb teha tuginedes laenuvõtjalt saadavale piisavale infole ning vajaduse korral asjakohastele andmekogudele. See regulatsioon ei kohaldu laenudele, mis on väiksemad kui 143 EUR (vanas rahas 100 latti). Samas, hetkel on Läti parlamendi menetluses tarbijakaitseseaduse muudatusettepanek, millega ka 143 eurost väiksematele laenusummadele kohalduks hindamiskohustus. Juhtudel, kui võetav laen on suurem kui 100 miinimumpalka (28 600 EUR ehk 200*100 latti), peab laenuandja küsima informatsiooni maksuametilt laenuvõtja tulude kohta.
annaabi.ee 
