Samuti on ka noortega, kes on geniaalsed füüsilistes tegevustes. Sellisel juhul soovib iga imelaps lihtsalt olla tavaline isik, ilma suurema surveta ja ka suurema tähelepanuta. Juhul kui seda kõike on tema jaoks liiga palju, võib see mõjuda tale hingeliselt laastavalt ja tekitada vaimseid raskusi edasi millegi poole pürgida, sest tema võimetest on viimanegi piisk välja pigistatud. Vältimaks sellist olukorda, peaksime laskma igal persoonil omamoodi kasvada ja lasta tema andekusel edasi areneda, sest keegi pole ilma sündinud, hõbelusikas suus, samas ei saa ka seda kõigi kohta väita, on ka selliseid inimesi. Andekal inimesel on paratamatult suurem võimalus elus läbi lüüa, kui seda oleks mõnel poisiklutil, kel 8 klassi haridus ja oskus nurka sülitada. Tubli ja intelligentne inimene on nõnda kaua elanud, et tema oskab vajadusel käega lüüa ja samas ka teha kõik endast oleneva, et tulemus oleks tema jõupingutusi väärt. Selliseid inimesi võime tegutsemas
oskab. Nt. muusikas: andekal on lihtsam, sest tal tuleb kõik iseenesest. Õppinud muusik peab aga palju vaeva nägema. Kui andekas aga ei arenda oma annet, võib juhtuda, et õppinud muusik saab temast varsti paremaks. On ka inimesi, kes on milleski väga andekad ja osavad, aga ei saa hakkama nende asjadega, mis meile tunduvad täiesti loomulikud, nt. nööpide kinnipanemine. Nad vajavad pidevat hoolt ja järelvalvet, sest ei saa üksi hakkama. Andekusel võib olla nii häid kui halbu pooli, kuid leian, et see on võimalus mida igale ühele ei anta. Annet tuleb lihtsalt õigesti ära kasutada ja ükshetk võid avastada end oma edu tipust. Ei tasu liiga ahneks muutuda, sest ühe hetkega võib kaotada kõik. Võib öelda, et anne on kaasa antud lisa, kuid raske töö on see, mis viib sihile.
Seda väga lihtsal põhjusel nende võimeid, huvisid ning tegevust mõjutavad nad ise, nende õpetajad, lapsevanemad, eakaaslased jt seetõttu võivad lapsed käituda tüüpilises koolikeskkonnas väga erinevalt. Seda enam et sellised positiivsed iseloomujooned nagu rahulikkus, sõltumatus ja eneseusk võivad kõrge IQ juures pöörduda vastupidiseks (Uusikylä, 2006). Uusikylä (2006) on seisukohal, et andekate kasvatuses peab olema rõhk pigem kasvatusel kui andekusel, esikohal peaks alati olema lapse psüühilised vajadused st andekuse ja geniaalsuse taga tuleks alati näha last, kes soovib et teda armastatakse ja toetataks, mitte tema saavutuste pärast, vaid tema enda tõttu. Sellise suhtumisega saab leevenda ka andekate inimestega tavaliselt kaasas käivat perfektsionismi selle eri vormides. Põhiline ei peaks olema saavutus vaid tee kuidas sinna jõutakse. Andekate laste, kuid ka ,,tava" laste puhul on kõige aluseks loovus ja selle arendamine, kui
rütmi. Ütleb esimesi sõnu ja kahesõnalisi lauseid eakaaslastest varem. On jutukam, huvitub raamatutest ja jutukestest. Loogilis-matemaatiline andekus ilmneb huvis arvude ja loendamise vastu. Neil lastel on hea keskendumisvõime, suurepärane mälu, tähelepanuvõime ja ruumitaju. Nad taotlevad kõiges süsteemi ja korda. Üsna varakult hakkavad nad esemeid kokku lugema, peagi ka liitma ja lahutama. Rääkima hakkavad üsna vara, nagu ka keeleliselt andekad lapsed. Matemaatilisel andekusel on täheldatud tihedat seost musikaalsuse, samuti proportsioonitunnetuse ja perioodilisusetajuga. Püüd korrapära poole on läbi ajaloo iseloomustanud paljusid heliloojaid Bachist Schumannini. Muusikaliselt andekas laps tunneb varakult huvi muusika vastu. Sageli ilmneb see kõigist annetest varem: juba imikuna on ta altim omandama muusikalisi helisid kui kõnet. Ta võib õppida kiiremini laulma kui rääkima. Erakordsele muusikalisele kuulmisele ja mälule
(Leviatan ptk 18) · 4) Ühiskondlik leping ei saa lähtuda orjusest. Ei vaba inimene ega terve rahva oma õigust ennast maha müüa ühele juhile. (vs Grotius, Hobbes absoluutne allumine absoluutsele võimule). Ekskurss: ,,Inimene sünnib vabana ja siiski on ta kõikjal ahelais." (ÜL 1.1) Rousseau'st inspireerituna tekivad ka sellised mõtted inimkonna ajaloos on "küllaltki loomulikult" välja arenenud isanda ja orja/sulase suhted, mis vähemalt teatud osas ei ole põhinenud andekusel, vaid võimul ja rikkustel (Aquino Thomas türannia etümoloogiast, türann "tuleneb sõnast ,,tugevus" , sest ta rõhub inimesi jõuga, mitte ei valitse õiglusega"). Ühesõnaga võibolla ka nõuga ja teenetega, kuid tihti ka jõuga allutati inimesed endale. Edasi allutati samamoodi nende järeltulijaid. Isanda ja orja suhete põhimõtetest (NB! pole Rousseau mõtted): 78
hooneid, võõraid ebamaiseid olendeid, kehast väljunud inimese enda elusündmusi jne ). Kõik need tegurid on omavahel kuidagi seotud. Suures plaanis jagunevad surmalähedased kogemused aga kahte leeri: aju poolt loodud illusioonid kehast väljumisest ( inimese aju suudab kehast väljumist ( surmalähedasi kogemusi ) jäljendada ) ja inimeste reaalsed kehast väljumised. Aju loodud illusioonil ja reaalsel kehast väljumisel tuleb osata teha vahet nii nagu näiteks vaimuhaigusel ja andekusel. Mõlemates leerides on nende paikapidavuseks välja pakutud veenvaid kaitseargumente, mida me nüüd ka järgnevalt lähemalt vaatame. Reaalne kehast väljumine Seni võis surmalähedasi kogemusi pidada sureva aju viimasteks funktsioonideks või lihtsalt hallutsinatsioonideks, mida siis inimese surev aju tekitab. Et aga sellise arusaamaga lõplikult nõustuda, tuleb uurimusse arvesse võtta ka sellised aspektid, mille korral inimene näeb enda elustamiskatseid pealt
annaabi.ee 
