Kas tapmine võib olla õigustatud? Iga kuriteo lahendamiseks on tähtsal kohal selle toime panemise motiiv. Samas on alust vaja ka kurjategijal endal, ent ükspuha kui veenev põhjus ka ei oleks, on see täiesti ühiskonnareeglite vastu ning andeksandmatu tegu. Üks põhjuseid, millepärast kuritegusid toime pannakse on endas rahulolu saamine või enda või teiste elu õnnelikumaks muutmine. Selline mõtteviis on väga naiivne ning vale, kuna mitte ainuski kuritegu ei jää karistuseta isegi mitte siis kui süüdlast ei mõisteta kohtuotsuse läbi süüdlaseks. Sel puhul oleks loogiline ja inimlik tunda suuri süümepiinu, mille kogemine võib olla mitmeid kordi raskemini läbi elatav, mis on võimeline mõjutama kogu elu palju
Kuigi ta vahetevahel Peterburi seltskonnaelust osa võttis, olid ta armusuhted seni olnud väljaspool seda seltskonda. Polgu huvid moodustasid tähtsa osa Vronski elust. Polgus mitte ainult armastati Vronskit, vaid ka austati ja oldi tema peale uhke. Peale teenistuskohustuste ja seltskondlike huvide oli Vronskil veel oma lemmikala – hobused, ta oli kirglik ratsutaja. Ratsutamisega on seotud ka Vronski kõige piinavam mälestus. Ühel võiduajamisel, kui ta oli peaaegu võitmas, tegi ta andeksandmatu liigutuse, mille tagajärjel murdis hobune selgroo. Rahvas, arst ja velsker, tema polgu ohvitserid – kõik jooksid juurde. Oma õnnetuseks tundis ta, et on terve ja vigastamata. Hobune aga murdis selgroo ning ta otsustati maha lasta. Väga tähtsat rolli Vronski elus mängis armastus. Eriti armastus Anna vastu. Juba Vronski ja Anna esimesel kohtumisel, jättis Anna Vronskile unustamatu mulje. Vronski jättis
Seaduse silmis ei oleks kehtiv abielu, mis on ainult kiriklikult sõlmitud. Ka pulmapidusid on kaks üks suur ja ametlik pdusöök kõikidele külalistele ja sellele järgneb pidu parimatele sõpradele. Matused on mõistetavalt tõsisemad, olgugi et üldiselt ilmalikus võtmes. Sugulased ja sõbrad suunduvad Lahkumiskeskusesse, kus kadunuke ära saadetakse muusika saatel. Pärast kogunevad kõik eesruumi tassile kohvile ja ühele tordilõigule. Sünnipäevad Täiesti andeksandmatu patt Hollandis on kellegi sünnipäeva unustamine. Igas majapidamises ripub tualettruumi ukse küljes, seespool, sünnipäevade kalender. Nii võivad maja asukad kindlad olla, et ei lähe päevagi mööda, ilma, et neile meenutataks sõprade ja sugulaste suurpäevi. Sünnipäev on inimese isiklikus kalendri ülima tähtsusega päev ja selle tähistamise rituaal on alati üks. Lähemad sõbrad ja pereliikmed astuvad läbi, et juua tass kohvi. Tuuakse lilli ja teinekord mingi väikese kingituse
polgu ja seltsimeeste huvid. Vronski oli sõprade sellisest arvamisest teadlik. Peale selle, et ta seda elu armastas, tundis ta end kohustatud olevat enda kohta kujunenud vaadet säilitama. Peale teenistuskohustuste ja seltskondlike huvide oli Vronskil veel oma lemmikala hobused, ta oli kirglik ratsutaja. Ratsutamisega on seotud ka Vronski kõige piinavam mälestus. Ühel võiduajamisel, kui ta oli peaaegu võitmas, tegi ta andeksandmatu liigutuse, mille tagajärjel murdis hobune selgroo. ,,Rahvas, arst ja velsker, tema polgu ohvitserid kõik jooksid juurde. Oma õnnetuseks tundis ta, et on terve ja vigastamata. Hobune aga murdis selgroo ning ta otsustati maha lasta. Vronski ei suutnud vastata küsimustele, ei suutnud kellegagi rääkida. Ta pöördus ümber ja läks peast kukkunud mütsi ülesse tõstmata hipodroomilt minema, isegi teadmata kuhu. Ta tundis end õnnetuna. Esimest korda elus elas ta üle raskeima õnnetuse,
polgu ja seltsimeeste huvid. Vronski oli sõprade sellisest arvamisest teadlik. Peale selle, et ta seda elu armastas, tundis ta end kohustatud olevat enda kohta kujunenud vaadet säilitama. Peale teenistuskohustuste ja seltskondlike huvide oli Vronskil veel oma lemmikala hobused, ta oli kirglik ratsutaja. Ratsutamisega on seotud ka Vronski kõige piinavam mälestus. Ühel võiduajamisel, kui ta oli peaaegu võitmas, tegi ta andeksandmatu liigutuse, mille tagajärjel murdis hobune selgroo. ,,Rahvas, arst ja velsker, tema polgu ohvitserid kõik jooksid juurde. Oma õnnetuseks tundis ta, et on terve ja vigastamata. Hobune aga murdis selgroo ning ta otsustati maha lasta. Vronski ei suutnud vastata küsimustele, ei suutnud kellegagi rääkida. Ta pöördus ümber ja läks peast kukkunud mütsi ülesse tõstmata hipodroomilt minema, isegi teadmata kuhu. Ta tundis end õnnetuna. Esimest korda elus elas ta üle raskeima õnnetuse,
Mina kui truu sulane jään küüni ukse ette valvama.» «Kas teie sugugi väsinud ei ole?» imestas Agnes. «Ei ole.» «Minu jõud on küll lõppemas,» õhkas Agnes väsinult pehme heina sisse langedes. 310 «Oh mina juhm!» pahandas Gabriel enese peale ja hakkas kohe aset kohendama, millele ta oma pika ülikuue laotas. «Mis mu arus oli, et ma sellele varemalt ei mõtelnud! Mis asi kihutas mind kui külis looma ühtepuhku edasi tormama? See oli minust andeksandmatu eksitus, see oli otse kuritegu! Kuidas võisite teie, noor ja õrn naisterahvas unetu öö järele veel pikka ja rasket teereisi välja kannatada?» «Mul oli lõbus seltsiline.» Gabriel raputas kahtlevalt pead. «Teie ise eksitasite mind, preili Agnes. Te olite terve päeva rõõmus ja erk, kust pidi mulle siis väsimuse mõte pähe tulema? Oleksite te üheainsagi korra väsimuse üle kaevanud!» «Ma ei tundnud päeva ajal kordagi väsimust.»
annaabi.ee 
